Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa kultuuriprand EL 2011/05
Lahemaa kui ikoon

Lahemaa on smbol. Ikoon. Kujutlus. Omal ajal nii edumeelne ja rahvast hendav. Paraku tundub, et Lahemaa ongi oma arengus jnud sellesse 40 aasta tagusesse aega. Praegune Lahemaa vajab uusi lahendusi, eelkige aga elusaid inimesi, kes oma t ja vaevaga kladesse hinge uuesti sisse puhuksid.


Lahemaa on inimese looming. Et mista Lahemaad, tuleb mista inimest, kes aastatuhandeid varem judis mereni, ehitas paadi ja rajas kodu rannast kiviviske kaugusele. Ikka selleks, et tuul ei puhuks lbi ega lained ei rulluks uele. Lahemaa on loodus suur, avar ja llas, mis on peibutanud inimest jma paigale, astuma plvkond plvkonna jrel eelkija jalajlgedesse, kandma kokku kiviaedu ja langetama mastimnde.
Toidupoolise ja toasooja krval oli inimese eluks algusest peale oluline vaimne mde, mis muudab meie maastiku ilusaks ja phaks. Klavainud ja tanumad, teed ja nende ristumiskohad mrgivad maastikus kindlaid kohti, millel ehk juba enne inimese puudutust oli midagi erilist kohavaim, mis eristas neid mnest teisest paigast , kas vi ilus vaade vi kasvav hiiepuu.
Lahemaa on ikoon. Et teda ra tunda, vajame oskust vaadata lvepakust krgemale ja vimet nha kaugemale, nha tarbelise krval tarvidust mittetarbelise jrele, saada osa maailmast, nagu seda on kirjeldanud Lahemaa kui maastikuksuse toponmi looja Johannes Gabriel Gran ja ka ajaloolane Enn Tarvel.

Miks vajame rahvusparki? See ksimus kerkis esile, kui asusime siinseid klasid inventeerima, abiks juba varem arhiividest hangitud kaardimaterjal, maastikupilt ja rannajoone kver, mis avas Lahemaa asustuspildi hoopis teisiti, kui seda varem oli osatud ette kujutada. Iga kla thendas lesannet, mille maht ja keerulisus selgusid alles lahendamise kigus, kui kiht-kihilt veti lahti ja pandi siis jlle kokku iga klas olev talu(krunt), oli see siis prit sellest, eelmisest vi le-eelmisest sajandist.
Esimene, kige varasem tugipunkt oli hulk 19. sajandi kruntimiseelseid misakaarte, teiseks 1918.1940. a. Eesti vabariigi aegsed kruntimisjrgset ja asundusaegset asustusmustrit kajastavad kaardid ning lpuks praegused kaardid. Kaartidele andis tuge rohke materjal, mis oli kogutud vlitde kigus, klast klasse ja uest ue kies. Nii sndisidki kla- ja taluhaaval lood, mis said lhtekohaks tulevikusuundade mramisel.

Lahe kla (Lahhe, Laxe, Laxen, Lachsen, Lachzen, Laiakulla (?), Lacksten, Laiakulla) on kahe rannarse klatnavaga ansambel. ks klaosa koondub osalt kla lbiva VsuVergi ja teine Lobi klast saabuva tee rde. See on vana ja suur kla, mille kohta esmased teated on prit 1398. aastast [7]. 1402. aastal on klas olnud kaheksa adramaad, 1586. aastal kuus, 1716 neli, 1732 viis, 1739 kmme ja 1744 ksteist peret [7].
Meie kasutuses olnud 1835. aasta [1] ja 1859. aasta kaardile [2] on mrgitud 13 talu: Jani, Kusiko, Weg, Andrese, Nudi, Axle, Tniste, Kasse (metsavaht), Lassi, Lahe (metsavaht), Sibbi, Jacobi, Hindriko ja ks nimeta talu. Enamik neist paikneb suhteliselt tihedalt kahel pool klatnavat. Klatuumikust veidi eemal asub kolm talu (Nudi, Jani ja Kusiko).
Kla ja ranna vahel oli arvukalt vrgukuure ja heinakne, sest heinamaad jid klatuumiku ja mere vahele, metsad ja pllud aga klast lunasse ja itta. Kitsaste nrimaasiilude ja veidi suuremate lappidena paiknevad talude lahustkid moodustasid kirju rahvariideseeliku triibustikku meenutava mustri (# 1), mis silis misaaegse kruntimiseni.
mberkruntimise ajal viidi osa kla tuumikus tihedalt paiknevatest taludest (praeguste nimedega Jaani-Hindreku, Vi, Tnikse ja Aksli-Hindreku) klast vlja. mberkruntimise kigus muutus ka haritava maa paigutus, sest lahustkkide liitmisel sai iga talu endale suurema tervikliku maatki (# 2). Peaaegu igas klas oli ka krts. Lahe kla oma (Kolime Krug) asus Koolime oja kaldal koolmekohas, millest kuiva jalaga sai le mda astmekivisid.
Kui Eesti ajal maid kinnistati, lhtuti vanadest plistalupiiridest, mille vahele paigutati vikeseid asundustalusid. Mitu tsaariaegset talukohta hoonestati Eesti ajal uuesti, peale selle jagati vlja viis vikest talukohta, sh. asundustalud. Klatnava idapoolne osa on hiljem gvendatud, mistttu vana klatnav ei ole enam aktiivses kasutuses. Pris uusi hoonestatud krunte on kaks.
Krundistruktuurilt on kige vanem kla lnepoolne tihedam osa, kuid plistalude kruntidel olev hoonestus on valdavalt eestiaegne. Veidi hilisema krundistruktuuriga on kla idapoolne osa, kus talude vahel on suurem vahemaa ja taluuedel on silinud hulk vanu reheelamuid ja krvalhooneid (aidad, laudad, vrgukuurid). Eestiaegne tiheasustus on tekkinud kla vanasse tuumikusse. Nukogude ajal kujunes Lahe klast le Eesti tuntud suvituspaik. Kla keskele pstitati kla ilmet solvav teatriliidu kahekorruseline majakast ning mitu naaberhoonet ehitati mber kultuuriinimeste vajadust mda.
Klast ei ole mda linud ka 1970. aastal alanud romantilise restaureerimise laine, mis on jtnud klapilti retroilmelisi lahendusi ja hooneid, mida on ptud parandada kttesaadavate, ent ebakvaliteetsete materjalidega. Viimase aja lisandused on mned uued kataloogimajad ning jmedatest pllukividest raudvravad pigem villa- ja misamaailma detailid, mis ei sulandu talumiljsse.
Lahe kla on suur kahe likuva klatnavaga asustuslik tervik, mis ajaloolise arengu eriprade tttu kujutab mitme arhitektuurilise suuna sulamit. Plistalude krval, mis said oma praeguse asukoha alles talude priseksostmise kigus, on siinsele kandile iseloomulik eestiaegse hoonestusega piirkond. See on koondunud piki Lobi kla poole suunduvat klatnavat htlase ja mdetud arhitektuuriga hoonestuse reana. Kolmanda kihina eristub klas 20. sajand, mil kla roll teatrirahva tuntud puhkekeskkonnana ti kla ldpilti rohkesti praegust klamiljd hirivaid ebaklasid, mis eeldavad asjatundlikke ja andekaid lahendusi.

Mrates katusersta krgust. Igal plvkonnal on oma Lahemaa oma ettekujutus rahvuspargist. Valter Lang on elnud: .. ei ole millegagi tagatud, et kuigi senised vaatlused on nidanud ht, siis mni jrgmine vaatlus ei nita hoopis midagi muud. Nii ei alga uurimine vaatlusest ja eksperimendist, vaid mingisugusest mttest, ideest vi hpoteesist [4].
Lahemaa klamaastikke on inventeeritud ja hooneid mdistatud varemgi, 1970. aastatel. Kogutud, kirjutatud, mdetud talusid ja koondatud materjal kaustadesse. Kadakad ja mnnimetsad, aidad ja vrgukuurid, madala katusega ja maad ligi rehielamud, sekka Ksmu ja Vsu tpi valged kaptenimajad kik on mitu korda le vaadatud, materjal on rahvuspargil olemas. Kas sellest ei piisa?
Milliseid vrtusi Lahemaa endas peidab? Kuidas neid tallel hoida? Mis teeb siinsest maastikust mdi, millest nagu unenost rgates, ksime: kellele see ikkagi kuulub? Mis on pris ja mis ksnes mngult? Mida meldi rahvuspargi rajamisel ja mida ootame temalt praegu? Ning kui krge peaks olema siinsete majade katuserstas?
Lahemaa klades valitseb sgisel ja talvel haudvaikus. Kust tuleks otsida inimest? Veel paar aastat tagasi psti seisnud varemed on raagus. Priselu elatakse linnas ja saabutakse tagasi kevadel, sda tis stressi. Ligatakse reheseina juurde paar avarat aknaava. Vahetatakse vlja sauna laed ja prandad. Ehitatakse maja freespalgist, mtetes teadmine, et sirge on alati parem kui kver ja rootsipunaseks vbatud sein etem kui igipaljas.
Kuidas oleks vimalik siinse vrasuka mtteid mista? Kes ta ldse on, see ndne lahemaalane? Lahemaa on helt poolt pelgupaik linnast ajuti pgenejale ja teiselt poolt jnuk mdunud sajandi muinsuskaitsemtlemise aegadest, mil modernismi kartuses pstitati mber kaitsetsoonide vaimseid mre, muutes mlestised kindluseks ja linnad turismikrbeks. Seal on mngult, vanad on igavesti noored ja noored kmblevad hommikuti piimavannides. Muinsuskaitse thendab seal tsoone ja tsoonid restorane ja kaubandusgetosid.
Nii mneski mttes on Lahemaa paralleel Tallinna vanalinnale, elutuks muutuvale konservile. Abiks geomeetria ja matemaatika, suunduvad ha uued muinsuskaitsehuvilised teele: mdavad maju ja kehtestavad reegleid. Loendavad ja arvutavad, kehtestades mtidele vastavad visuaalsed smbolid ja lugedes ajalugu nende abil mitte tagant ettepoole, vaid tulevikust mineviku poole. Mitte kuulates ja kuulatades, vaid asudes valju hlega rkima [5].
Lahemaa on kogum ikoonidest, mida hoides ja silitades ritati peaaegu pool sajandit tagasi leida leevendust toonastele muredele [3]. eldes kva ja selge hlega: Meie, eestlased, kuulume phja ja lnde. Meie prisosaks ei ole mitte kaos, vaid kord. Me ei ole nukogude ...
Praegu on maailm teine. Lahemaa on aga sama pisut naljakas oma romantilises ihaluses ehitada nii, nagu unistati 1970. aastatel, kunagise muinsuskaitsemtlemise kajana. Reliikvialaeka kaas on vajunud kinni. Lahemaa on lukus. Selle veskid ei jahvata, krtsides ei pakuta viina. Laeka saab avada vaid mtteviisi muutusega, mis on kogu Eesti vimalus ja kus Lahemaa saab olla eesvedajaks.

Kord ei loo ilu. Lahemaa on sndinud talupojamistuse ja kollektiivse mlu sunnil. Sellisena on ta ratsionaalsusele, korrastatusele, kokkusurutud ruumile ja nhtavale ajale orienteeritud tsivilisatsiooni vastandpoolus. Tnapeva Lahemaale pole vaja mitte korda, vaid elu ja selle lahutamatuks koostisosaks olevat kaost, mis koos selle dialektilise vastaspoolega korraga on omakorda vimeline looma ilu.
Nii nagu looduses ei ole htainustki detaili, mis tiuslikult sarnaneks teisega, ei ole ka Lahemaal veel teravaid nurki ega tasakaalustatud fassaadipindu. Veel ei kuulu merevaated ega heinamaa kellelegi. Veel on Lahemaal lhna, vrvi ja teadmist, et pilved ei ole kerad, med ei ole koonused, rannajoon ei ole ringjoon ega puutve pind sile [6].
Selleks et ehitada maja, tuleb teha algust. Ja kui see esialgu ei nnestu, tuleb katsetada uuesti. Tee nii, et silmale on ilus. Vta eelduseks proportsioon ja triistaks ksitoskused. Tee nii, nagu petab loodus ja kogemus. Inimene, kes mistab ja oskab, on Lahemaal olulisem kui meie teadmised maailma kohta, kogu pitud ja meelde jetud tarkus, mis on vljaspool traditsiooni ja kogemust.
Lahemaa probleem on temas mlestistena kristalliseerunud idee domineerimine elava primuse le. Sest kskik kui tpselt ja ajalootruult oleks mber ehitatud mni vana kalurimaja vi rehehoone, on see siiski paremal juhul klm mudel kunagi olnust, koopia, mis kahvatub lhemal kokkupuutel.
Iga muinsus on hoiatustahvel, milles klab pigem vihkamise keeld kui armastuse kutse ja mis juba ainuksi selle tttu on vabale vaimule vastuvtmatu. Juhul kui muinsuskaitse on kultuur (ja seda ta ju on!), ei ole selle phisisu mratletav hegi konkreetse seadusega.

Mis saab edasi? Teades, et Lahemaal ei ole lihtne tulevikusuundi mrata, sest kik on juba linud, on ometigi inimeste sdamesoov linut taga igatsedes unistada, et kskord on see jlle nagu vanasti. Nagu siis, kui laine loksus randa ja taevas oli pilvitu, kui vrgukuurides kuivasid vrgud, et need jrgmisel peval merre lasta.
Kuna Lahemaa inimasustust on lihvinud reeglid, mis praegu enam ei toimi, tuleb need reeglid meil endil kehtestada, et siliks vaateaken minevikku. Sest kunagi ei tule tagasi ajad, mis on vorminud klad ja talud ning paigutanud need laiali mda randu, plde ja metsi.
Kui soovime abistada oma mlu aineliste tunnusmrkidega, on kige olulisem hoida nii hoonestuse, liikumisteede kui ka pldude ja niitude phistruktuuri. Selleks tuleb pda ra hoida ehitusi tnapevase mdupuu jrgi, mis hindab merevaadet, eirates tuulise ranna kledust, ning eelistab samblavaba muru rammusa mullakamara asemel. Kui silivad phistruktuurid, on Lahemaa klad mistetavad ka aastakmnete prast, kui paljud praegused ehitised vivad olla kadunud.
Vahetu mulje kujundamiseks tuleb aga prata thelepanu pisiasjadele. Tarbetult silmatorkav vrv vi maitsetult trooniv katusehari vivad hingekriipivalt rikkuda muidu tervikliku elamuse. Detailid tuleks allutada ruumi ldisele loogikale, seda rikastades, kuid jdes siiski sndsuse piiridesse, vltimaks Lahemaa puhul ebasobivat vastasseisu.
Lahemaa arengut suunavad piirangud peavad seega hest kljest juhtima muudatused sobivatesse paikadesse ning teisest kljest piirama muudatuste ulatust. Samas tuleb jlgida, et piirangud ei peletaks eemale seda vhestki klarahvast, kes on valinud alalise maaelu. Kohalike inimeste elulised huvid peaksid kaaluma les klaliste soovi nha vanu aegu: nende kaudu saame mista iseennast, pimides mineviku tulevikuga.

1. EAA f. 1324, n. 1, s. 584. Charte von den smtlichen Wldern des im Wierschen Kreise und Halljalschen Kirchspiele belegenen privaten Gutes Saggad. 1835. a.
2. EAA f. 1324, n. 1, s. 591. Atlas ber smmtliche Gesindestellen des gutes Saggad, sowohl derer auf dem Bauerpachtlande belegenen, als der Hofsstellen. 1859. a.
3. Kurepalu, Anne 2010. Kultuuriprandi hoiust rahvuspargi algusaastatel. Uurimus Lahemaa ajaloolistest maastikest. Huma, Tallinn: 914.
4. Lang, Valter 2000. Keskusest remaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng VihasooPalmse piirkonnas Virumaal. Tallinn: 15.
5. Maiste, Juhan 2008. Changing the Past of the Future, Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics, VI: 115138.
6. Stewart, Ian 1995. Kas Jumal mngib tringuid? Kaosematemaatika. Akadeemia 12: 2661.
7. Tarvel, Enn 1993. Lahemaa ajalugu. Eesti Raamat, Tallinn.

Juhan Maiste (1952) on kunstiajaloolane, Tartu likooli kunstiajaloo professor.
Nele Nutt (1969) on maastikuarhitekt, Tallinna tehnikalikooli Tartu kolledi lektor.
Mart Hiob (1975) on linnaplaneerija, Tallinna tehnikalikooli Tartu kolledi lektor.



Juhan Maiste, Nele Nutt, Mart Hiob
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012