Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa kultuuriprand EL 2011/05
Ajalooline keskkond on rannakla identiteedi ja arengu alus

Eestimaa klade milj ja arhitektuuriprand on vga haavatavad. Ohtu kujutavad nii teadmatusest tulenevad valed renoveerimisvtted kui ka stiihiline arendustegevus. Ehkki Lahemaa neljas tiheasustusega rannaklas Ksmus, Vsul, Vergis ja Viinistul on vrtuslikust klamiljst veel mndagi alles, on see senise arengu jtkudes kerge kaduma.

Mis tahes piirkonna vaatlemisel saab lhtuda vga paljudest vrtustest. Nii vib hes rannaklas olla arhitektide vaatenurgast oluline tervikliku arhitektuurikeskkonna loomine, keskkonnahoiu vaatevinklist looduslike koosluste silitamine, majanduslikust aspektist ripindade loomine suvitajate teenindamiseks jne.
Asula identiteedi ja miljlise kuvandi alustala on aga sageli ajalooline keskkond, mille mratlemine annab lhtepunkti edasise arengu kavandamiseks. Eristades objektid ja vrtused, millel on ruumi kujundamisel vtmeroll, on vimalik juba eos vltida mitmeid vastasseise ja saavutada terviklikke ruumilahendusi, kus ajaloolised ja ruumilised vrtused saavad sbralikud krvuti eksisteerida riliste ambitsioonidega, olles pigem ksteist toetavas kui takistavas rollis.

Vrtustamine. Hoonete puhul on oluline nii nende ajaline pritolu kui ka iga hoone arhitektuurilooline vrtus. Selle kindlakstegemisel ei lhtuta mitte niivrd stilistilistest vrtushinnangutest vi akadeemilise arhitektuuriloo kaanonitest, vaid konkreetsest hoonetbist nii arhitektuurses teostuse kui ka kestvuse aspektist.
Lisaks sellele tuleks arvestada hoone positsiooni konkreetses ehituskeskkonnas (kvartalis, tnavaligus) ning tema rolli kohaliku ajaloo ja identiteedi kandjana. Emotsionaalsed vrtused maalilisus, romantilised vaated, dusus jne. on nii kohaliku elaniku kui ka klalise vaatevinklist samavrra olulised kui arhitektuurilahendus. Sageli vivad hoopis thtsamad tunduda teatud kaootilisus, mitmekesisus, vikese ja armsa ning suure ja esindusliku vastandamine.
Hoonetele omistatud vrtushinnangud on aluseks klade milj ja vrtuste analsil ning edasise ehitustegevuse suunamisel. Meie kasinat seaduskuulelikkust ja sageli ebakompetentseid omavalitsusi arvestades ei saa loota, et leitakse mingi vluvahend, mis edaspidi ainult hid lahendusi lubaks loota. Juba praegu jb teravalt silma asjatundmatu renoveerimine, mis sageli hoone vrtust oluliselt kahandab, tuues kaasa kaotusi nii kohalikus miljs kui ka arhitektuuriprandis laiemalt.

Kuidas vrtusi hoida? Siin tuleb eristada kahte tasandit: sisuline ja formaaljuriidiline. Formaaljuriidiline hinnang ilmneb sageli mratluses miljvrtuslikud hoonestusalad. Nagu senine praktika on nidanud, tuleb siinkohal rhutada kaitse- ja kasutustingimuste seadmist. Paljudes omavalitsustes on need alad kll ldplaneeringuga mratud, kuid tpsustavad tingimused kas puuduvad ldse vi puudutavad ainult uushoonestust.
Vrtuste sisulisel hoidmisel on esmathtis teha kindlaks need vrtused, mis hoidmist vajavad ja vrivad, ning selle alusel planeerida tegevust. Rannaklades tuleks esile tuua hooned, mis on vrtuslikud ja kandvas rollis milj kujundamisel, ning leida vimalus neid silitada.
Kuigi esmapilgul vib see tunduda vastuolus inimeste phiseadusliku igusega oma omandit vabalt vallata, tuleb arvestada, et sama seadusestte jrgi ei tohi omandit kasutada ldiste huvide vastaselt. Korraldamata ehitustegevus on aga selgelt avaliku huviga vastuolus. Omandi puutumatuse ja vabalt ksutamise ilis phimte thendab kll, et riik ei tohi omandit ra vtta, kuid mitte igahe igust oma kinnistul enese suva ja tarkuse jrgi toimetada. Kik, mis jb siseruumidest vljapoole, on osa avalikust ruumist ja siin ei ole omaniku suva kindlasti limuslik.
Kui me rgime piirkonnale omastest vrtustest, siis on oluline ka demokraatlikkuse printsiip: vrtuste hoidmisel osalevad kik. Suurte haljastatud kruntidega ja rohelusse uppuvate vikeste suvilate puhul kahjustab kruntide tkeldamine vi ebamastaapselt suurte hoonete ehitamine piirkonda kui tervikut ja vhendab naaberkinnistute ja keskkonna kui terviku vrtust.
Niteks Vsu mulje muutuks ju hoopis teiseks, kui me kitsa peatnava asemel rajaksime laia automagistraali ja pikiksime selle serva suured hotellid ja kaubanduskeskused. Sealjuures ei thenda see, et Vsule midagi ehitada ei saaks: hooned, mille kasutus ja maht lhuksid senist dusat atmosfri, tuleb lihtsalt paigutada pisut eemale sinna, kus ruumi rohkem ja n.-. uut tpi struktuuri loomine ei toimuks praeguste vrtuste arvelt.

Renoveerimine. Vrtuste hoidmisel on oluline tutvustada neid elanikele ja omanikele. Paljud vead, mida tehakse hoonete korrastamisel, ei ole tingitud mitte soovist nudeid eirata, vaid lihtsast teadmatusest.
Siin on omal kohal igasugune teavitustegevus. Juhtnrid sltuvad eelkige piirkonna iseloomust. Kui Vsu peatnava puhul on oluline kasutada sobivaid piirdeid, siis vabalt looduses asuvas suvilapiirkonnas on piirded ldse sobimatud.
Juhtnrid hoonete renoveerimiseks sltuvad ka nende tbist ja ehitusajast. Kuigi alati on kige lihtsam lhtuda alguprast, tuleks arvestada ka uusi vimalusi, niteks materjalikasutuses. Tnapevaste materjalide hulgas on selliseid, mis vimaldavad sna valutult silitada hoonete algse arhitektuurse ilmekuse. Ja vastupidi: mida lihtsam on arhitektuur, seda haavatavam see on ja seda tundlikuma kega tuleb teha muudatusi.

Uusehitistele tuleks vrtuslikel aladel prata erilist thelepanu. Kahjuks on Lahemaa rannaklades vga palju silmariivavaid ja konteksti sobimatuid uusehitisi. Veelgi enam: puudub selge kontseptsioon, mida ja kuhu ehitada.
Eriti laastavalt on mjunud viimased kmmekond aastat. Suurimad probleemid on mahuliialdused ja vale materjalikasutus ning halb arhitektuurikvaliteet kigis neljas inventeeritud rannaklas.
Kui kikidest varasematest perioodidest (tsaariaeg, Eesti ja nukogude aeg) on vaadeldud klades meile prandunud mrkimisvrne hulk vrtuslikke hooneid ja komplekse, siis viimastest kmnenditest vib hea arhitektuurilahendusena mainida vaid Viinistu kunstimuuseumi. Seal on valminud mitu pnevat lahendust, niteks endistesse limahutitesse rajatud galerii ja mererne kabel.
Nib, et ehituskeskkonna terviklikkust pole kuigi hsti tajunud ka kohalikud omavalitsused. Eksimustest vib esile tuua otsuse lubada viilkatuseid Vsu kastkarniisiga suvilatel, planeerimisviga on aga kindlasti uusarendus Vergi klas, mis neb vlja nagu pllukla Tallinna lhedal.
Kindlasti ei vlista see ehitustegevust tervikuna. Oluline on vaid tunda ja jrgida vljakujunenud traditsiooni. Selleks mratakse kindlaks vimaliku uushoonestuse asukoht, maht ja krundijaotused ning ldised arhitektuurilised nitajad. Sellisel viisil toimides on vimalik tagada ala tasakaalustatud areng.

kast
Soovitused, kuidas parandada Lahemaa uushoonete arhitektuurikvaliteeti
Luua keskkonnaameti juurde Lahemaa rahvuspargi arhitektuurikomisjon, kuhu kuuluksid kogemuste ja oskustega arhitektid ning arhitektuuriprandi spetsialistid vljastpoolt. See aitaks kiirelt tsta otsuste professionaalset taset ja pakuks erialast tuge keerulisemate probleemide lahendamisel.
Koosts arhitektide liiduga korraldada arhitektuurivistlus Rannakla elamu. Hsti lbimeldud lhtelesandega vistluse eesmrk on saada kvaliteetseid arhitektuurilahendusi Lahemaa rannaklade jaoks.

Lahemaa suuremate rannaklade ruumilises arengus on hsti nha meie ajaloo phijrgud: tsaariaeg, Eesti aeg, sja- ja nukogude aeg ning taasiseseisvuse periood. Need peegelduvad nii hoonete tpoloogias kui ka asustusstruktuuris.

Ksmu kaptenite kla on Eesti kontekstis unikaalse loo ja keskkonnaga. Klas on silinud hulk vrtuslikke ajaloolisi hooneid ning mrgilise thendusega objekte. Mrkimisvrne on, et Ksmus on nnestunud tielikult vltida korterelamuid ja kolhoosiaegseid tootmishooneid. Nukogude aega kajastab klakeskkonnas vaid suhteliselt valutult miljsse sulanduv pioneerilaager ja ksikud eramud.
Iseseisvumise taastamise jrel on kla ruumikasutus ja struktuur mrkimisvrselt muutunud. Kui veel 1972. aasta inventeerimismaterjalides vib loendada 107 krunti (kik neist ei olnud hoonestatud), siis praegu letab hoonestatud ja hoonestatavate kruntide arv 250 piiri.
Kahjuks ei ole kvantitatiivne kasv toonud kaasa vhimatki kvalitatiivset hpet: vrtuslikud kaptenimajad on jnud ksikuteks mrkideks, millele pakuvad konkurentsi nn. uued kaptenivillad, mis letavad omaaegseid nii mahult kui ka edevuselt. Kla ajalooline tuumik on mrkimisvrselt tihenenud, kla piirid oluliselt sisemaa poole laienenud.
Kuigi ajaloolise ruumistruktuuri silitamine aitab hoida ja suurendada kla ajaloolist ja miljvrtust ning ksiti turismipotentsiaali, on selge, et traditsioonilise maakasutuse hbumine sunnib sti jvatele aladele uut otstarvet otsima. Kla musealiseerimine on kll ahvatlev tee, kuid praeguse hiskondliku teadvuse ja igusruumi puhul ksitav.
Edaspidi on thtis hoida veel silinud vrtuslikke hooneid ja traditsioonilist asustusstruktuuri ning vltida sobimatuid uusehitisi ja liigset tihendamist.

Vsu on kige intrigeerivam ja paljude juliste kihistustega asula. helt poolt vike tsaariaegne klakuurort (neid oli mitu, kuid Vsu on ainsana silinud) ja teisalt vga mastaapne ja kvaliteetne nukogude suvituskultuuri kihistus.
Kui kollektiivse suvitamise paikadest puhkekodudest on silinud vaid ksikud, siis kooperatiivse suvilakultuuri ilmingud on siin ka leriigilises kontekstis vaadelduna vga esinduslikud ja hsti silinud. Vsu keskosas on kllalt vaba ruumi, et arendada nii infrastruktuuri kui ka puhkemajandust, mis omakorda vimaldab vhimagi soovi korral vrtmiljd hoida ja vltida seal ebamastaapseid lisandusi.

Vergi on rannakladest kahvatuim ning ldilmelt kige kaootilisem. Mned vrtuslikud ksikobjektid ei kompenseeri tervikliku milj puudumist. Viimaste aastate ehituslikku kaost kroonib teerne uuselamute kogum, mis tekitab mulje, et olete sattunud pealinna lhedale plluklla.
Vergi vrtused igahega ei knele. Kla suurim vrtus on kolmest neljapereelamust koosnev kolhoosielamute ansambel, mis nii oma ajastulises kui ka tpoloogilises kontekstis on silmapaistev nide regionalistliku arhitektuuriksitluse ja kollektiivse elustiili hendamise pde kohta. Selle tabamine eeldab aga tausta tundmist.
Viimaste aastate renoveerimistegevus on ansambli terviklikust oluliselt vhendanud. See on efektne nide olukorra kohta, kus unikaalsed vrtused on lihtsast teadmatusest allavoolu linud.

Viinistu on suhteliselt suur ja traditsioonilise ilme silitanud rannakla omaaegse piiritusekuningate oreooliga, mis kajastub selgelt ka kla ruumipildis.
Traditsiooniline klakeskkond on jnud kolhoosiaegsetest kihistustest sna puutumata ning kolhoosi kalakombinaat moodustab omaette saarekese. Nd on sellest loodud mitme otstarbega kultuurikeskus: hea nide nukogudeaegse industriaalkeskkonna kasutusvimalustest ndisaegses arhitektuurses kvaliteedis.

kast
ldphimtted, mille jrgi silitada Lahemaa klade ilmet
Ajaloolisi taluuesid ei tkeldata ega moodustata kinnistuid nende juurde kuuluvate ksikute krvalhoonete alusel.
Vltida mitmest elamust koosnevaid uusarendusi, sest nende monotoonsus on vastuolus traditsioonilise milj mitmekihilisusega. Seniste tiheasustusalade sees tuleks lubada ainult individuaalehitust.
Uusarendusi lubada vabadele aladele traditsioonilisest klakeskkonnast kaugemal. Nii tekivad uued iseseisvad uusasumid, mille arhitektuurne kvaliteet ja hisnimetajad materjalikasutuse ning arhitektuursete detailide osas vivad olla vabama vormikeelega kui traditsioonilises klakeskkonnas kerkivad ksikobjektid.
Vimaluse korral vltida tpprojekte ja elementmajasid. Liiga sageli kasutatakse meie traditsioonile vraid elemente, mis liigkasutatuna muudavad elukeskkonna vaesemaks, eriti krvuti asetsevatel kruntidel. Ehkki on ka vga hid tpprojekte, peaks nende koht siiski olema pigem terviklikes uusasumites kui traditsioonilises klakeskkonnas.


Artikli thelepanekud toetuvad mullusele nelja tiheasustusega rannakla inventuurile ja analsile.

Leele Vlja (1968) on Eesti arhitektuurimuuseumi direktor.



Leele Vlja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012