Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa kultuuriprand EL 2011/05
Maastikes minevikku otsimas

Kuigi meie tnapevased maastikud erinevad suuresti muinasaegsetest, on neis siiski palju hist: maastiku suured phielemendid, niteks jed, jrved ja klindiserv, on ldjoontes samad, ehkki rannajoon ja jesngid vivad olla veidi muutunud. Seega hendab maastik meid minevikuinimestega.

Arvatakse, et maastik on htaegu loodus, inimeste loodu ja tunnetatu ning aeg. Maastik ei ole kunagi valmis vi lplik, ta muutub pidevalt: midagi kaob ja tekib juurde, ent midagi jb psivalt alles. Inimene on lbi aegade maastikku vhemalt mingis osas teadlikult muutnud ning hiljem seda tiendanud.

Inimene ja minevik. Praeguses maastikus on mrke minevikust ja aimdusi selle vimalikust tulevikust. Igal sammul kohtab siin jlgi olnust, mis tegelikult on ju praegugi olev: niteks kunagi ehitatud kivikirstkalme on osa tnapevast ning kuna objekt on kaitse all, siis tenoliselt on see olemas ka tulevikus. Sama kehtib eeldatavasti teiste mlestiste kohta.
Mlestiste looduskeskkond on samuti aegade jooksul muutunud. Uuringute phjal teame ldiselt, milline see on olnud minevikus eri ajahetkedel. Kaitstavatel aladel, niteks Lahemaa rahvuspargis, silib see keskkond suure tenosusega ka tulevikus.
Minevikust prit objektidele on nende keskkond vga oluline. Kui see on sna alguprane ja hilisemast ehitustegevusest puutumata, siis see toetab mlestist. Samas on osa minevikumaastikest aegade vltel lplikult kadunud, niteks loometsad, mis iseloomustasid kiviaja maastikke.
Arvatakse, et minevikutunnetus on inimestele alati omane olnud. Esivanemaid, olgu siis reaalseid vi aegade hmaruses mtiliseks muutunuid, on ikka au sees peetud: muinasaja eri ajajrkudest prinevad kivikalmed on psinud aastatuhandeid.
Kui pronksiaegsed inimesed oleksid leidnud, et varasemate inimeste keskkonda tuleks hoida muutumatuna, siis ei oleks nad htegi kalmet ehitanud. Ent kui pronksi- ja eelrooma rauaajale jrgnenud inimplved ei oleks kivikalmeid olulisteks pidanud, isegi siis, kui nendesse polnud enam sajandeid maetud, siis ei oleks meil selliseid matmispaiku ilmselt kuigi palju alles. Kalmetest oleks saanud hlpsalt kas vi niteks ehituskive.

Alles on ka hulk teisi mlestisi, kuid neist vhemalt osa jb mrkamatuks ning nende silimine praeguseni on mneti olnud juhuslik, niteks asulakohad, mida ldjuhul ei osata maastikus hoomata. Sageli on hes kohas elatud pikka aega ja hilisem elutegevus on vinud varasema jlgi segada.
Mnikord on aga varasem elupaik maha jetud, kuid sajandite vi isegi aastatuhandete prast uuesti asustatud. Sellisel juhul vivad varasemad kihid olla paremini silinud.
Maastikus peituvad kihid ei ole vrdsed ega hesugused, need ei paikne alati ksteise peal ja seega pole neid hlbus lugeda. Pigem on need ksteisega pimunud ning neid ei ole kuigi lihtne ega alati ka ehk oluline lahti harutada. Huvitav on kogu omaprane kooslus eri aegadest ja inimtegevuse jlgedest, millest meie tnapev hlmab he osa. Nn. kihilistes maastikes eksisteerivad minevik ja olevik korraga, niteks Kahala jrve mbruses, mida illustreerib ka joonis.
Teise nitena vib tuua Muuksi Hundikangrute kalme, mis ehitati pronksiajal, umbes 2500 aastat tagasi. Aja jooksul maeti sinna ksteist inimest. 20. sajandi esimesel veerandil avasid baltisakslastest amatrarheoloogid selle keskse kirstu ning jtsid prast kaevamiste lppu avatuks. 20. sajandi viimasel aastakmnel uuriti lbi ka lejnud kalme. Prast kaevamiste lppu kalme sisekonstruktsioonid taastati ja jeti avatuna vaatamisvrsuseks.
Pimunud eri ajajrgud viivad kaudselt kokku inimesed, kes tegelikult ei ole mitte kunagi kohtunud. Nii hendavad Hundikangrute kalmed ja kik teised mlestised minevikku oleviku ja tulevikuga.

Maastiku biograafia. Maastikel, nagu inimestelgi, on oma biograafia. Seda on kujundanud mitmesugused loodustegurid, aga ka inimesed, kes mingis paigas elades ja tegutsedes on seda muutnud ning lisanud oma kihte. Need kihid vivad olla ka vaimsed, niteks sgavuti minevad teadmised paiga kohta, primused ja jutustused.
Minevikujlgede uurimiseks tuleb maastikult otsida eri aegadele iseloomulikke mrke. Osa neist on hsti nhtavad, teisi vib mrgata vaid siis, kui osata otsida ja vaadata, mned aga jvad tiesti hoomamatuks.
Viksemate piirkondade ja alade svauuringuid on aastakmnete jooksul tehtud mitmel pool Lahemaal. Kahala jrve mbruses tehtud vlitde tulemusi kajastab joonis (#), kuhu on kantud kik teadaolevad kinnismuistised. Arvestades uuringute arvu, on see pilt ilmselt snagi tielik.
Praegugi asustatud paigad on siin olnud kasutusel juba keskmisel kiviajal (90004900 e. Kr.), mis ongi vanim inimasustuse ajajrk Eesti aladel. Sellest ajast alates on hed ja samad paigad olnud tarvitusel kuni tnapevani.
Tsi kll, asustus on aja jooksul nihkunud ning eri aegadel on inimestel olnud looduskeskkonnale erilaadsed nudmised. Nende phjal ongi valitud elu- ja matmispaiku. Mnes kohas on kord elatud, seejrel kasutatud paika hoopis matmiseks ning aastasadu hiljem niteks pllumaana. Kik nende tegevuste jlgi vib maastikul veel leida.

Lahemaa esiajalooliste maastike kaitse. Mned piirkonnad on silinud terviklikumalt kui teised seal on minevikuotsingud eelisolukorras. ks selliseid kohti on Lahemaa, kus juba nelikmmend aastat on teadlikult ptud hoida inimese ja looduse koosmjul tekkinud traditsioonilisi, terviklikke kultuurmaastikke. Seda laadi maastikud sisaldavad eri aegadest prit elemente, kusjuures vanimad kihistused prinevad muinasajast.
Mnedes piirkondades on muinasaja jljed maastikus hsti nha. Lahemaa kaitse-eeskirjas nimetatakse niisuguseid alasid esiajaloolisteks maastikeks. Neid on niteks Kahala jrve mbruses, PalmseVihasoo ning PalmseKarula ja Knnu piirkonnas.
Kahala jrve mbrus on kogu Eesti kontekstis ainulaadne: jrve mber paikneb piiratud alal umbes 300 arheoloogiamlestist, neist ligi 250 on kivikirstkalmed. Siia lisanduvad ka hilisemad kihistused, mis on omakorda jtnud maastikule jlje: pllussteemid ja mitmesugused hooned, millest osa on samuti suure vrtusega.
Kaitsekorralduskava jrgi nuab minevikumaastike hoid mitmesuguseid hooldustid. Kuna varasematele aegadele iseloomulikud tegevused, niteks karjakasvatamine, on jnud soiku, peavad inimesed ise oma tga maastikke avatuna hoidma.
Kunagi karjatamiseks kasutatud Muuksi alad on osaliselt hakanud kinni kasvama ning omaaegsed avatud vaated kaovad. Et neid taastada ja hoida, on tehtud hulganisti korrastustid Muuksi Hundikangrute kalmerhmas ja Muuksi linnamel. Selline hooldus aitab hoida ka mlestisi endid: kalmetel kasvavad puud-psad vivad oma juurtega neid lhkuda.
htlasi on tenoline, et kalmed ehitati hredasse metsa, kus karjatati ka loomi ning arvatavasti ei lastud kalmetele puid-psaid kasvada. Seega on heakorratd vajalikud ka selleks, et hoida omaaegset maastikupilti.
Kahalas on looduskeskkonna ilme vhemalt osaliselt suhteliselt alguprane, hsti silinud, muutes selle ala eriti thelepanuvrseks. Knnu mbruse aladel on aga olukord teine: siin on maastikku mjutanud hismajandiaegsed maaparandustd ning ka kaitsenuded seega erisugused. On ju mistetav, et suuremate vrtustega koht vrib ka tsisemat kaitset.
Esiajalooliste maastike hoid on keerukas ja mitmetahuline lesanne: tuleb leida tasakaal mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, et ka tulevastel plvkondadel oleks vimalik neist osa saada.

1. Vedru, Gurly 2011. Phja-Eesti arheoloogilised maastikud. Tartu.
2. Vedru, Gurly 2010. Kahala jrve mbruse muinasaegne asustus ja maastikukasutus. Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest. Huma, Tallinn: 4762.

Gurly Vedru (1970) on arheoloog, tegeleb maastikuarheoloogiaga Phja-Eestis.



Gurly Vedru
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012