Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa matkarajad EL 2011/05
Loodusrajad matkaja teenistuses

pperadadele, kus Lahemaa loodust tutvustada, on meldud rahvuspargi loomisest peale. Radade rajamise phimtetest kirjutas Jaan Eilart 1972. aastal Eesti Looduse Lahemaa erinumbris. Samas tutvustas Arne Kaasik phjalikult Ksmu pperada. Rajad on ikka olnud rahvuspargi visiitkaart nii kodu- kui ka vlismaise klastaja jaoks.

Lbi aastakmnete on radu kavandatud selleks, et inimesed saaksid siinset loodust, eri piirkondi, kooslusi ja elupaiku vimalikult mitmeklgselt tundma ppida. Olen leidnud andmeid 28 Lahemaa ppe- ja matkaraja kohta. Mni neist on jnudki ainult paberile, mni hbunud olude ja maaomandi muutudes, mni on vlja jnud rahvuspargi piiride nihutamise tttu (Viitna rajad).
Lahemaal on looduses thistatud ppe- ja matkaradu praegu 14. Rajad, telkimis- ja lkkekohad moodustavad looduses liikumise vrgustiku, mis vimaldab liikujaid suunata ja juhtida nad mda kohtadest, kus loodus ei talu hirimist.
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) rahvuspargi klastuse korraldajana hoolitseb teavitamise ja klastustaristu loodusradade, telkimisplatside jms. eest. RMK Lahemaa teabepunktist Palmses ja RMK Oandu looduskeskusest saab radade voldikuid ja kaarte, seal jagatakse infot looduses liikumise vimaluste ja piirangute kohta.

tekstikast:

Lahemaa radade info: www.rmk.ee
RMK Oandu looduskeskus
Oandu, Vihula vald, Lne-Virumaa; tel. 676 7010
E-post: oandu.looduskeskus@rmk.ee
RMK Lahemaa teabepunkt
Palmse, Vihula vald, Lne-Virumaa; tel. 329 5555
E-post: info@lahemaa.ee


Lahemaa idaosa loodusrajad. Selle piirkonna radadest on pikemalt juttu Eesti Looduse 2005. aasta mainumbris. Rahvuspargi idaosas on loodusradade slmpunkt Oandu. 150-aastases metskonnahoones asub Oandu looduskeskus, kus on kevadest sgiseni iga pev avatud RMK teabepunkt. Siit saab alustada retke mitmel omavahel seotud ppe- ja matkarajal: Oandu loodusmetsarajal (4,6 km), Koprarajal (1 km), Altja loodus- ja kultuuriloolisel rajal (3 km) ning OanduVsu matkarajal (9,5 km), mis on esimene lik lbi Lahemaa ja Krvemaa Aegviitu vlja ulatuvast 80 km pikkusest Krve rajast.
Radasid seovad rohelisega thistatud hendusrajad. See mitmekesistab retkevimalusi veelgi. Radade vrku tiendavad telkimis- ja lkkeplatsid Oandul, Vsul ning Mustojal.
Veidi kaugemal, Palmse lhedal saavad Ojarse loodusmaja uelt alguse Ojarse loodusrajad: 3,5 km pikkune Ojarse metsarada ja selle pikenduseks olev matkarada (6 km).


Oandu loodusmetsa rada. 4,6 km pikkune rada algab KoljakuSagadiAltja teeristi juurest, rajale pseb ka otse Oandu looduskeskuse uest. Kohane ainult jalgsirnnakuks, ligi pool rajast on laudtee.
Loodusmetsa rajal neme KoljakuOandu astangu all kasvavaid pliseid metsi, kus inimene pole juba ammu looduslikule arengule vahele seganud. Mahalangenud jmedad puud ja knnud pakuvad elupaika haruldastele seentele, sammaldele, samblikele ja putukatele. Snajalgade vahel voolavad allikad ning looklevad metsloomarajad.
Rajal on 19 huvipunkti, infotahvlid eesti ja inglise keeles tutvustavad loodusliku metsa arengut ja elurikkust, pinnavorme ning metsloomade tegevuse jlgi. Lbimiseks kulub umbes kaks tundi.

Oandu Koprarada asub ks kilomeeter Oandult Altja poole; rada on kilomeetripikkune, mrgistatud kollasega. Alustada saab Oandu looduskeskuse uelt ja matkata Koprarajale mda rohelisega thistatud rada (1 km) Altja je oru krgetel nlvadel, kus avaneb kauneid vaateid laanesnajalgade vahel voolavale krestikulisele jele. Rada tutvustab Altja je orgu ja selle elustikku. Eriti thtsad tegelased on rajale nime andnud koprad.
Kopraraja parklast pseb teisel pool teed algavale rohelisega mrgistatud hendusrajale, mis viib le mnnimetsaga kaetud krgete luidete punasega thistatud VsuOandu matkarajale. Sealt vasakule prates saab matkata tagasi Oandule (1 km).

Altja pperajal saab tuttavaks pline kalurikla, siinne rannamnnik ja kivine rand. Rada on ligi kolm kilomeetrit pikk ja algab kla keskel, krtsi vastas parklas.. Kla vahel juhatavad teed infotahvlid ja viidad, metsa vahel valge-roheline mrgistus puudel.
Mekrtsi (praegu Altja krts) ehitas Lahemaa rahvuspark 1976. aastal. Sellel kohal oli krts olnud 19. sajandi algupoolel. Seejrel jb raja rde Toomarahva rannatalu, kus praegu peetakse turismitalu. Toomarahva rehielamu toodi 1973.aastal rahvusparki Lauli klast.
Teeknakul paikneb ristikivi, kunagine piirikivi, mille juures vanasti said kokku klanoored ja -naised. Siin keerab rada paremale, Kiigeme veerule, kus Altja kultuuriloolist infotahvlit uurides saab levaate kla pikast ajaloost.
Enne Teist maailmasda oli klas 20 majapidamist kokku 126 elanikuga. Nukogude ajal, kui varem vaba meri ji traataia taha, thjenes kla vhehaaval ja nd on siin vaid 21 aastaringset elanikku.
Klakiik taastati 1972. aasta jaanipevaks. Kiigelkimine kuulus lahutamatult rannarahva elu juurde. Tnapevalgi tmbab kiik nagu magnetiga, kuid ettevaatust: kiige all on kivid ja mnnijuured, mis on mnestki keluust tugevamaks osutunud.
Kiigemelt keerab rada rannamnnikusse (1), kus leidub paksu korbaga, le 200 aasta vanuseid plismnde. 1970. aastate lpus oli siin vike raielank, kus nd kasvavad noored mnnid. Rada letab liivase metsatee Tagavrava tee (2), mida mda sitsid Sagadi misa saksad vanasti oma Kbinmme suvemajja.
le Altja je viib purre, mida kutsutakse Krpse palgiks (3). Ka Altja jge on kutsutud Krpseojaks. Jge palistavad siin ilusad lehterjad laanesnajalad, kallastel kasvab telisi kuusehiiglasi, vanust mnel 200 aastat ja rohkemgi.
Teisel pool jge jtkub rada rannamnnikus rndrahnuni (4), keerab vasakule ja juab mere rde. Rannavallil (5) oli Nukogude okupatsiooni ajal paari meetri krgune tihe okastraataed, selle taga kolme meetri laiune estatud riba, mille peal iga jlg vlja paistis. Mere rde siin ei psenud.
Laiakari rannast (6) Merinmme randa (7) vib jalutada veepiiril vi lal rannavallil. Siin oli vanasti metsamaterjali laoplats, kust veeti paatidega kttepuid ja propse laevadele. Tasub korraks lbi pigata ka Merinmme seltsimaja varemete juurest (8). lemdunud sajandi teisel poolel oli siin Vaekla misniku suvemaja, hiljem seltsimaja Altja ja Mustoja kla rahva kooskimise koht. Hoone lagunes sja ajal.
Enne rippsilla juurde judmist viks heita pilgu le je Kbinmme suvemajale Sagadi misnike kunagisele suvilale. Kbinmme on vheseid 19. sajandi lpust prit misate suvemaju Eestis, mis on tnini silinud. Praegu on see eravalduses.
Teisel pool rippsilda keerab rada paremale, Altja neemele, kus on 1970. aastatel taastatud paadi- ja vrgukuurid. Kivirohke Altja neem on hea koht tutvumaks meie rndkividega, selleks on siin teabetahvel. Neeme lnepoolsel kljel paistab vees suur rndrahn Suurkivi ehk Titekivi, mille tagant toodi vanasti Altja kla tited.
Neemelt viib rada tagasi kla vahele ja ring Altja pperajal ongi tehtud. Kel jaksu, vib veel sadakond meetrit mda teed parklast edasi jalutades heita le aia pilgu Uustalule 1971.-1973. aastail restaureeritud talule, mille rehetoas pika laua taga algusaastatel palju thtsaid rahvuspargi nupidamisi peeti.
Nd on hooned eravalduses.

Loe veel: Tarvel, Enn; Kurepalu Anne 1996. Altja. Huma, Lahemaa rahvuspark.
Tamm, lle; Teng-Tamme, Tiina 2009. Altja kla. Kultuurilugu. Voldik. Lahemaa rahvuspark.

Ojarse loodusrajad pakuvad matkajale ja loodusehuvilisele palju vimalusi. Tihedat sihtide ja metsateede vrku kasutades saab igaks valida just temale sobiva marsruudi. Phja ja ida poolt piirab ala Pikapllu oja, lne poolt Vsu jgi, mida siin kandis htakse veel Kuresoo ojaks. Ojad ja teed on head orienteerumisthised, siin vib julgelt kia ka vheste metsakogemustega inimene, kartmata eksida.
Vanadest aegadest on Palmse misasdame lhedal asunud Ojarse metsades silinud prandkultuuriobjekte: esivanemate elust ja tegemistest jutustavaid mrke maastikul, nagu piiri- ehk ristikivid, trvaahi, vanade sildade kohad, plised teed, verstakivid teede res ja vanad kohanimed. Radade infotahvlid tutvustavad paljusid neist.

Ojarse metsarada (3,5 km) algab ja lpeb RMK Ojarse loodusmaja juures. Umbes 300 meetrit PalmseSagadi teeristist Sagadi poole nitab viit paremale, loodusmaja ue.
Ojarse loodusmaja asub auvrse ajalooga 1855. aastal ehitatud hoones. See oli ks uutmoodi talumajadest, mida Palmse misa tolleaegne omanik Karl Magnus von der Pahlen siinse kandi kladesse alates 1845. aastast ehitada lasi. Metsarada on thistatud viitadega ja punaste vrvitppidega puudel. Rajal on 14 huvipunkti, kus infotahvlid annavad levaate siinsete metsade loodusest ja ajaloost.

Ojarse matkarada on Ojarse metsaraja pikendus, lisanduvad huvipunktid 15 ja 16. Alguses ja lpus metsarajaga kattuv rada on kokku kuue kilomeetri pikkune. Looduses on matkaraja see osa, mis ei kattu punasega mrgitud metsarajaga, thistatud kollaste lintide ja vrvitppidega puudel.

Krve rada. Matkateest lbi Lahemaa ja Phja-Krvemaa on ilmunud phjalikumad artiklid Eesti Looduse 2005. aasta juuninumbris ja 2006. aasta juuninumbris. Lahemaa radade kaardil ulatub Krve rada nagu selgroog lbi kogu rahvuspargi, jtkudes ka teisel pool Narva maanteed Phja-Krvemaal. Raja ks ots paikneb Oandul, teine Harjumaal Aegviidus.
Krve rada on pikk rada (80 km), kohane mitmepevasteks jalgsimatkadeks. See on rada edasijudnutele, telistele matkahuvilistele, inspireeritud Soome, Rootsi ja Norra knnumaade radadest. llatulikult on ka Eestis vimalik kolm-neli peva jrjest matkata loodusmaastikel, vaid harva pigates mnele klateele. Kohati kulgeb rada kla- ja metsateid pidi talude maadel, seetttu palume matkajail kohalikke elanikke mitte hirida.
Krve rada on nime saanud snast krb : krve, mis eesti keeles on muistsetest aegadest thendanud suurt metsa, plist laant. Rada lbib piirkonda, kus on loendatud ligi sada krve- liitelist kohanime.
Rada on mrgistatud punaste vrvitppide vi lintidega puudel, jalgrattamatkajale sobivad ligud on thistatud sinisega. Seljakotiga matkajat ootab iga pevateekonna jrel telkimisplats: Lahemaa-osas asuvad need Oandul, Vsul, Nmmeveskil ja Kalmeojal. Krve rada saab lbida ka viksemate likudena, millest igaks sobib omaette matkarajaks. Nii saab teekonna Oandult Aegviitu jagada neljaks osaks.

OanduVsu matkarada on 9,5 km pikkune, selle vib lbida nii jalgsi kui ka jalgrattal, talvel suuskadel. Kolmes kohas on rajal krvalepiked, kus saab kia ksnes jalgsi. Oandul algab rada Oandu looduskeskuse teeotsa vastast rajavravast ja suundub alla ligi 10-meetrisest Koljaku-Oandu astangust. Matkarada kulgeb suuremalt osalt mda iidset Seljaku teed lbi pliste metsade.

II VsuNmmeveski matkarada on 18 km pikkune ja meldud ennekike jalgsimatkajale. Vimalik on matkata ka jalgrattal, kui mrjematel, rpalistel vi lahtise liivaga kohtadel lkata ratast kekrval. Jalgsi kies kulub viis-kuus tundi.
Matk algab RMK Vsu telkimisplatsilt. Rajale psemiseks tuleb letada VsuHaljala maantee ning mduda Ksmu teeristist. Lbi metsade juab rada Lahemaa plisklla Vhma (esmamainimine 1287). Prates prast Vhmat vasakule, Uuskla suunas, jb kahele poole teed ks Eesti vanemaid prandmaastikke, kus on pldu haritud varasest rauaajast saadik, seega le kahe tuhande aasta. Raja lpuosa ilmestavad Joaveski juga Loobu jel ja Nmmeveski juga ning kanjon Valgejel.

III NmmeveskiLiiapeksi matkaraja saab lbida ainult jalgsi. 16 km pikkusele teekonnale kulub viis-kuus tundi. Rajalik algab Nmmeveski-Valgeje tee rest: Nmmeveski parkimisplatsist teisel pool teed oleva vrava juurest.
Nmmeveskilt Vasaristini likuvad valguskllasesse mnnimetsa jrsud, kohati le 30 m sgavad Valgeje ja selle lisajgede orud. Rada kulgeb algul lal Valgeje, siis Vasaristi oru jrsul kaldaserval Vasaristi joa ja karstialani.

Raja teine pool on varasemaga vrreldes muutunud. Vasaristilt jtkub matk risti le vana LoksaValgeje tee Parksi klateed mda. Lbi Parksi ja Murksi pliskla Nuka teeristile judes keerab rada paremale, KolgaklaKnnu teele. Siin lpevad kadakate ja kiviaedadega palistatud klateed ja umbes kilomeetri prast nitab viit vasakule, kus metsariba taga tuleb laskuda Prlije orgu.
letanud kivide vahel ttleva Prlije, ronime krgele vastaskaldale. Rada lookleb algul piki Prlije orgu ning prdub siis lbi metsade Kalmeoja telkimisplatsi poole, mis asub vana liivakarjri phja tekkinud veesilma res. Siit jb matkaraja lpuni lbi Viru raba veel neli kilomeetrit.
Teisel pool Narva maanteed jtkub Krve rada Liiapeksi teeristil, kus algab Phja-Krvemaad lbiv LiiapeksiAegviidu matkarada.

Ksmu poolsaare rajad
Ksmu on Lahemaa neljast poolsaarest vikseim , tuntud oma ajaloolise kaptenikla, selle kuulsusele aluse pannud merekooli ning suurte mnnimetsade, kiviklvi ja kliburandade poolest. Kige sellega saab lhemat tutvust teha poolsaare loodusradadel, liikudes jalgsi vi jalgrattaga. Ksmu poolsaare siseosa on looduse kaitsmiseks mootorsidukitele suletud, kaardil keelumrkidega thistatud kohtades on teedel ees tkkepuud. Poolsaarel ei ole tasuta telkimisplatse, matkaja saab bida Ksmu kla arvukates turismitaludes vi Lainela puhkeklas. Lhim RMK telkimisplats asub Vsu serval.
Kik Ksmu rajad juavad vlja pikale peatnavale, kus heledate kaptenimajade vahel jalutades saab teha tutvust kunagise laevaehitajate ja meresitjate kla looga/klaga. Kindlasti tasub lbi astuda Ksmu meremuuseumist tsaariaegses piirivalvekordonis, kus aastail 19181931 tegutses merekool. Retke mda Ksmu radu vibki alustada muuseumi ja Majakame juurest, millele on nime andnud klarahva annetustega 1891. a. ehitatud Ksmu majakas. Alustada vib ka parklast kla lpus, enne Vana-Jri otsa, kuid see on suvisel ajal tihti ummistunud autodest ja ekskursioonibussidest. Kla keskel, Ksmu kabeli ja kalmistu juures on parkimiseks ruumi rohkem ja siingi jtkub aja- ja koduloohuvilisele vaatamist kllaga.

Loe veel: Kaasik, Arne 1972. Looduse pperada Ksmu vike ring. Eesti loodus 23 (11): 698701.
Kristenbrun, Karl; Kurepalu, Anne 1994. Ksmu. Eesti Entsklopeediakirjastus.
Vaik, Aarne (koost.) 2009. Ksmu kla kultuurilugu. Voldik. Lahemaa rahvuspark.

Ksmu vike ring on esimesi looduses mrgistatud pperadu Eestis ja Lahemaa algusaastate radadest ainuke, mis on pidanud vastu ajaproovile. Raja pikkus on 4,2 km.
Esialgu kulges pperada kabeli juurest otse randa ja sealt piki kaldart. Praegu pole rannarne rada hsti lbitav, eriti krge veeseisuga. Seetttu soovitame liikuda piki klatnavat ning soovi korral teha krvalepikeid ranna rde Lemeti kivi ja kunagisi laevaehitusplatse uudistama. Loodusraja osa on thistatud rohelise-valge mrgistusega, kla vahel aitavad orienteeruda viidad.
Kla lpus olevast parklast lheb tee Vana-Jri otsa lbi 200-aastase Mastimnniku, kus puudel krgust 30 meetrit ja enamgi. Nimest hoolimata pole siinsetest puudest tehtud htegi laevamasti, sest meretuultes keerdu kasvanud puud ei olnud selleks sobivad. Metsatukka rsis kvasti 2008. aasta sgistorm.
nnekivihunnik asus varem Palganeemel, kuhu meremehed tavatsesid nnelikult lppenud reisi thiseks viia kivi oma nime ja aastaarvuga. Kivine kroonikaraamat Palganeemel lhuti nukogude ajal ja Palganeemele ei psenud enam keegi peale piirivalve. 1973. aastast saadik on kasvanud uus nnekivihunnik Vana-Jri otsa juures. Kivide kokkukorjamine ei ole aga toonud nne siinsele rannale, mida lained on hakanud varasemast rohkem lhkuma (vt. Anne Kurepalu esseed Eesti Looduses 2005, nr. 10).
Vana-Jri ots. Madalas vees krguvad rabakivirahnud, Vana-Jri kivid. Suurim neist on 5,5 m krge, mbermt 20 m. Neeme pikendusena paistab phja pool Saartneem (Kuradisaar), milleni viib veealune kiviseljandik. 1. aprillist 15. juulini on keelatud saarele minna, sest see hiriks seal pesitsevaid linde.
Tagasiteel neemelt prdub rada paremale ja jtkub piki Madlilepa lukaks htud pilliroogu kasvanud lahesoppi. Varsti tuleb keerata vasakule, mererannalt poolsaare siseossa kulgevale metsasihile.
Rada tuseb hmara laanekuusiku all krgemale; kahel pool samblavaiba all aimub sadu suuremaid ja viksemaid kive.
Mnnimetsa all lheb rada risti le Palganeeme alumise tee ja Matsikivi tee ning tuseb Eesti suurimale kiviklvile. Rada lookleb mda kiviklvi harja, kus kasvavad sajandivanused mnnid, mil krgust vaid 1516 meetrit. Edasi keerab rada mda jrgmist sihti paremale, Matsikivi poole viivale teele.
Matsikivi ehk Eremiit on graniitrahn, mille krgus on 4,8 m ja mbermt 24,7 m.
Palganeeme lemist teed mda on Matsikivi juurest Ksmu kabelimele veidi le kilomeetri.

Ksmu matkarada. 15 km pikkune matkarada teeb ringi mber poolsaare, sellest ligi 10 km piki merert. Rada on mrgistatud punasega. Kla vahel kattub teekond teiste radadega, kuid Madlilepa luka res, kus Ksmu vikese ringi marsruut prab kiviklvi poole, jtkub matkarada piki mere ja metsa piiri. Palganeemeni on siit 3,5 km kivist mereranda.
Palganeeme tipus seisab senini vrvimu jetud mlestus Nukogude piirivalve proektoritorn. Palganeemelt on mda poolsaare lnerannikut Ksmu jrve parklani 5,6 km. Metsaga kaetud kivised nlvad tusevad siin kohati sna jrsult poolsaare siseosa poole. Palganeeme jalamil jb raja lhedale kaks professor Edmund Russowi ristitud suurt rndrahnu: mere lhedal Meremunk ja rannast kaugemal samblaga kaetud Metsamunk.
Siinsetele randadele on vga iseloomulik sangleppade rivi piki krgvee piiri, madalate ja jndrikena meenutavad nad eemalt kummalist viljapuuaeda. Igal rannaligul on siin oma nimi: Ristikivirannale jrgnevad Vheliivu ja Suureliivu, neile omakorda Tiirneem ja Krgekalda.
Tiirneemelt mda sinisega thistatud jalgrattarada Keripllu teele prates vib vsinud matkaja oma retke 2,5 km lhendada, kuid sel juhul jvad ngemata Ksmu jrv ja seda merest eraldav krge liivane Jrvekael. Jrve lhedal mere res asuv parkla ongi raja kaugeim punkt, siit prdub see tagasi ja juab mda Keripllu teed 4,5 km jrel Ksmu kla majadeni.

Ksmu jalgrattarada. Pikkus 11,6 km, koos edasi-tagasi liguga Palganeemele 16 km.
Kivised rannad ei vimalda rattaga matkata piki mereranda, seetttu on sinisega thistatud jalgrattarada retk lbi Ksmu poolsaare metsade. Merd ja randa saab nha, kui rada pikab Palganeemele, samuti Krgekalda ja Tiirneeme vahelisel ligul, Jrvekaelal ja Eru lahe parklas. Metsateed on kohati rpalised, neil leidub kive ja mnnijuuri, kohati ka lahtist liiva, nii et jalgratturil tasub olla ettevaatlik.

Lahemaa lneosa loodusrajad

Viru raba pperada. Viru raba pperajast saab phjalikumalt lugeda Eesti Looduse 1998. aasta mai- ja juuninumbrist. Rada algab TallinnaNarva maanteelt Loksale viiva tee esimesel kilomeetril ja lpeb vana Narva maantee res, poolteist kilomeetrit Loksa teelt Kemba poole. Raba lbiv rada on 3,5 km pikk ning mrgistatud puudel valge ja rohelise vrviga.
Rada on ks menukamaid Lahemaal. Infotahvlite abiga saab tundma ppida raba tekkimist ja thtsust looduse ja inimese jaoks ning rabataimi sookailu, rabamurakat, kvitsat, tupp-villpead ja putuktoidulist maralehist huulheina; raja keskel on vaatlustorn, kust avaneb vaade kogu rabale.
Rada saab lbida ka ringikujuliselt. Siis on teekonna pikkus 5,5 km. Kui alustate Narva maantee poolsest parklast ja juate raba lbiva raja lppu infotahvli juurde, siis keerake vasakule: rajaharule, mis on puudel thistatud siniste tppidega. See haru toob teid mda rabarset luiteahelikku kulgedes tagasi raja algusse.
Ettevaatust: raba on veerohkusest hoolimata vga tuleohtlik. Turbasse hguma jnud sde vib vallandada suure plengu.

Tsitre puude rada. Tsitre oli Kolga misnike suvitusmis. 19. sajandi teisel poolel rajati Carl Magnus Stenbocki algatusel misa juurde park. Siinses metsapargis on omal kohal ka jmedad surnud puud ja sammaldunud lamatved. Need on jetud elupaigaks haruldastele seentele ja putukatele.
Kige uhkemad puud on siin plised mnnid, mida allosas katab krokodillinahana paks korbakiht. Vanimate mndide iga vib olla 300 aastat. Kunagisest alleest silinud hobukastanid on le 120 aasta vanad. Peale rajal numbriga thistatud puude kasvab siin veel kahte liiki papleid, remmelgaid, toomingaid, saari, jalakaid, pihlakaid ja mitut liiki psaid.

Jalutuskik puuderajal. Tsitre rajal saab tutvust teha nii kodu- kui ka vramaiste, vanade ja noorte, elavate ja kuivanud puudega. 0,7 km pikkune rada algab pargi keskel asuval loodusppeplatsil, teeb algul Plismnniku ringi pargi lunapoolses osas (punktid 19), kulgeb keskse platsi vasakut serva pidi, mda kunagist hobukastanialleed Pargi ringile (punktid 1018) ning lpuks Stenbocki mlestuskivi juurest prnade all tagasi loodusppeplatsile.
Uuri ja nuputa! Puuderajal on vimalus ise rajalehe abil uurida, nuputada ja puid ra tunda. Tsitre puuderaja piltkaart on avaldatud ajakirja Loodus 2002. aasta 4. numbris; seda saab ka RMK teabepunktidest.

Majakivi Pikanmme pperada algab Juminda poolsaare idakljel kulgeva HaraJuminda tee rsest parklast, kuid alustada vib ka teiselt poolt, AablaTapurla tee rest. Seda kitsast pinnasetee vib sademerikkal ajal olla raske lbida.
pperada on thistatud valge-roheliste mrkidega puudel, infotahvlid on eesti ja inglise keeles. Pikanmme luitele, poolsaare krgeimasse punkti (33 m le merepinna) ehitatud Pikanmme vaatetorn on 13,5 m krge. Tornist vib nha suurt osa metsaga kaetud poolsaarest, teisel pool aga Kolga lahte koos Suur- ja Vike-Malusi, Rammu ja teiste Kolga lahe vikesaartega. Taamal paistab le mere Tallinn.
Rada tutvustab Juminda poolsaare krget keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade pimumine loob ainulaadselt vaheldusrikka maastiku. Raja tusud ja langused annavad mrku kunagistest rannamoodustistest: luidetest ja rannavallidest, mille vahele on tekkinud laiemad vi kitsamad sooribad. Siin leidub nii madalsood, siirdesood kui ka raba eri arengujrke. Suurim neist, Aabla raba, on kujunenud Pikanmme luideteaheliku ja ida poolt kerkivate rannavallide vahele jnud laguuni kinnikasvamisel.
Metsaalusel paikneb tihedalt rndrahne, suurim on Majakivi, Eesti suuruselt kolmas rndrahn, mille mbermt on 40,9 m ja krgus 7 m.
Esimene pperaja lik, mis viis HaraJuminda tee rest mda metsasihti Majakivini ja tagasi, rajati siia juba 1994. aastal Ndseks on kaheksakujulise raja kogupikkus 6,1 km, millest kaks kilomeetrit on laudteed. Aabla tee poolsest parklast alustades lisandub sellele 0,9 km mda luidet vaatetornini. Vib valida ka lhemaid teekondi, lbides vaid he raja silmustest, kuid siis jb palju huvivrset ngemata.
Lhim RMK lkke- ja telkimiskoht asub Juminda poolsaare tipus.

Tiina Neljandik (1957) on RMK Oandu looduskeskuse juht.



Tiina Neljandik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012