Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL KSIB EL 06/2003
Kuidas saab tutvuda Tartu looduskaitsealuste objektidega?

Pildi vahendusel tutvuda saab neid Tartu linna Interneti-kodulehelt les otsides, kuid selleks, et heaks tuttavaks vi isegi sbraks saada, tuleb neile ikka ise klla minna. Tartu keskkonnahariduskeskuse Tartu noorte rattaprojekti raames vlja antud voldik Jalgrattaga Tartu loodust avastamas on teejuht umbes kolmandiku meie linnas silinud kaitsealuste objektide juurde. Seitsmeteistkmne kilomeetri pikkune marsruut juhatab teid Toomemelt alates vaatama kollast hobukastanit, alpi seedermndi, hbevahtrat, lneprna alleed, Kalmistu paljandit, Raadi misaparki ja mitmeid teisi vaatamisvrsusi. Rada lbib ka selliseid kohti, kus vib kohata linnaoludes haruldasi ja kaitstavaid loomi ning taimi. Peale selle on voldikus meelde tuletatud lihtsaid tdesid, kuidas liikluskeerises toime tulla. Raja koostamisel oleme pdnud vimalikult palju arvestada meie linna seniseid ja kavandatavaid jalgrattateid, mis kll paraku on sna lnklikud. Kui huvi on, saab voldikut Tartu loodusmajast, linna infopunktist ja Tartumaa keskkonnateenistusest.

Tartu noorte rattaprojekti kigus oleme rattasidu eeliseid ja puudusi vaaginud ning Tartu loodust tutvustanud mitmel moel. Rahvusvahelisel autovabal peval 22. septembril 2002 oli rattatuur Tartu loodusega ja rattaradadega tutvumiseks. Seda ritust kavatseme sel sgisel korrata. Seminaril Jalgrattaga kooli ja huvikooli kas utoopia vi reaalne unistus arutlesime pilaste, liikluskasvatusega tegelejate, linnaplaneerijate, petajate ja rattateemast huvitujate osavtul rattaliikluse probleemide le. Vrreldes paljude naabermaadega on rattakasutamine igapevaste situde tegemiseks meil ikka veel vga vhe levinud ja mitmel phjusel ka sna vaevaline. Sellel teemal oli ka pilaste ideekonkurss, kus tuli pris huvitavaid lahendusi koolide jalgrattaparklate arenduseks kui ka ldse arutlusi rattasidu le.

Kondimootor versus bensiini- ja diiselmootor linnaliikluses on keskkonnale igati tervislik. Samas on liikluskultuuril ja -ohutusel meil veel sna palju arenguruumi. Jalgrattaga liiklemine on sitjale tervislik siis, kui kik liikluses osalejad kokkulepitud reeglitest kinni peavad ja ksteisega piisavalt arvestavad.



Annelie Ehlvest, Tartu loodusmaja projektikoordinaator
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012