Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/06-07
Mrkseened ja seenemrgistused II. Muskariinimrgistus

Muskariinimrgistust ei phjusta kigile tuntud punane krbseseen ega mni teist liiki krbseseen. Mrkaine muskariini avastas Tartu farmakoloogiakoolkonna rajaja Johann Ernst Oswald Schmiedeberg 1869. aastal just punasest krbseseenest ja see saigi oma nime seene ladinakeelse nimetuse Amanita muscaria jrgi, ehkki knealuses seenes on teda leitud thises koguses (0,0003%) [1].

Muskariinimrgistust phjustavad narmasnuti (Inocybe), mtsiku (Mycena) ja lehtriku (Clitocybe) perekonna liigid [1, 2, 3]. Eesti ligi sajaliigilisest narmasnuti perekonnast on umbes pooled mrgised, enamik neist on hilissuvised-sgisesed, kuid ks kige varasem, surmavalt mrgine punakas narmasnutt (Inocybe erubescens; sn. I. patouillardii), ilmub meil juba jaanipevast ja kestab juuli keskpaigani [2, 3]. See on eranditult pargiseen ja levinud le kogu Eesti, kasvades mnel aastal erakordselt massiliselt (niteks mullu), eriti sage on seen kigis Tartu ja selle lhimbruse parkides peamiselt prnade, kuid ka tammede all.
Punakas narmasnutt on noorelt kellukja kbaraga leni valge seen, vanemalt laiuva khmja radiaalkiulise kollakaspruunika tseda kbaraga (kuni 10 cm), jmeda (kuni 2,5 cm) rngata jalaga, oliivpruunide eoslehekestega, ebameeldiva lhna ja maitsega. Liiki iseloomustav tunnus on katsumisel, likamisel ja vananemisel kigis viljakeha osades ilmnevad roosakaspunased laigud. Pris vanalt muutub viljakeha leni mrdunud pruunikaspunaseks, sellest tuleneb ka liigi nimetus.

Varasuvel, enamasti juuli alguses, ilmuvad ka mned teised tsise muskariinimrgistuse phjustajad, kes meil metsaseentena kestavad hilissgiseni: siid-narmasnutt (I. geophylla) ja kuhik-narmasnutt (I. rimosa, sn I. fastigiata), lilla mtsik (Mycena pura) ja roosa mtsik (M. rosea) [2, 3]. Vga mrgiste valgete lehtrikute rhma kuuluvad liigid, nagu niitlehtrik, Clitocybe dealbata jt. ilmuvad siiski alles sgisel, septembris [2, 3].
Toimeaine: muskariin; ei hvi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte helgi muul seente kulinaarse ttlemise ega hoidistamise viisil.
Peiteaeg: 1530 minutit, kuni kaks tundi.
Smptomid: iiveldus, khuvalu ja -lahtisus, oksendamine; rohke slje-, pisara- ja higivool, ngemishired, pupillide ahenemine, pulsi- ja hingamissageduse ning vererhu langus, okk, bronhiaalastma, lmbus; vib jrgneda surm.
Vastumrk: kohene atropiini manustamine.

Sarnased liigid: punakat narmasnutti vib segi ajada linnaampinjoniga (Agaricus bitorquis) ja kevad-vluheinikuga (Calocybe gambosa): need on samal ajal meie parkides kasvavad seened, kes vrskena on hinnatud sgiseened [2].
Mlemad liigid on noorelt valged ja samasuguse kujuga nagu punakas narmasnutt. Alati tuleb enne seene sgiks korjamist vaadata kbara alumist poolt ja jalga. Kevad-vluheinik on leni jvalt kreemikasvalge, ka eoslehekesed on valged, tihedalt asetunud ja kitsad, jalg rngata, tugeva jahulhna ja -maitsega, mingisugust vrvimuutust viljakehadel ei ole.
Linnaampinjonile on iseloomulik noorelt hsti nhtav valkjas nahkjas rngasloor, mis algul katab eoslehekesi leni, vananedes rebeneb ja jtab jalale kaks valget eraldi paiknevat kitsast nahkjat rngast; kbar on psivalt hallikasvalge, eoslehekesed noorelt roosad, vanalt mustad, seeneliha vrvub likel aeglaselt roosaks, lhn meeldiv.
Tuleb thele panna, et samal ajal kasvab Eestis ainult Tartu parkides teada olev kreemikasvalget vrvi mrkampinjon (A. xanthoderma) [2, 3]. Peale roosade kuni mustade eoslehekeste ja nahkja rngaga jala on talle tunnuslik tugev karboli- ehk tindilhn; vigastamisel vrvub see ampinjon kohe ere-kroomkollaseks. Sellest seenest tingitud mrgistus on kerge, avaldub ainult mao-soolehiretena ega ole seotud muskariiniga [1, 2, 3].
Peale nimetatud kahe sgiseene vib noori punaka narmasnuti eksemplare segi ajada veel noorte valget vi kahvatupunakat vrvi pilvikutega [3].
Pole ohtu, et teisi eelnimetatud mrgiseid narmasnutiliike ja mtsikuid korjataks sgiseente phe, kuna nende suurus ja vljangemine pole meelitav.
Punaka narmasnutiga on Eestis viimasel kahel aastakmnel olnud autori teada kaks mrgistusjuhtu: Prnus ja Rannus, mlemal juhul psesid kannatanud tnu kiirele arstiabile. Rannus korjatigi seened linnaampinjoni phe. Esmaabi on haigele kindlasti tarvis anda vimalikult kohe prast mrgistuse smptomite avaldumist. Hilisem abi ei pruugi haiget enam psta.
Lne-Euroopas on punakas narmasnutt phjustanud igal aastal palju mrgistusi, sealhulgas on teada hulk surmajuhtumeid.

1. Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart.
2. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2010. 400 Eesti seent. Loodusfoto, Tartu.
3. Raitviir, Ain 2005. Vike mrkseente raamat. Maalehe raamat, Tallinn.

Kuulo Kalamees (1934) on Tartu likooli mkoloogia emeriitprofessor, kes on pool sajandit uurinud ka mrgiseid lehikseeni ja nende tekitatud mrgistusi Eestis.



Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012