Tänavuse aasta veebruari keskel lahkus meie seast silmapaistev taimegeograaf ja botaanik, 95-aastaseks elanud John Stanley Beard. Tema pikk elukäik ja saavutused mitmel mandril väärivad imetlust. Beard on kaardistanud maailmas suurima ala taimkatte – kogu Lääne-Austraalia osariigi.

John Beard sündis 1916. aasta veebruaris Inglismaal arhitekti perekonnas. Pärast Oxfordi ülikooli lõpetamist siirdus noormees tööle metsnikuna Trinidadi ja Tobago saarteriiki, kuhu tõi peatselt ka Inglismaalt naitud nooriku Pamela. Noored reisisid palju Kariibi mere saartel; John koostas maakasutuskaarte, kogus eri tellijatele puude ja põõsaste herbaariume ning uuris metsavarusid. Ühtlasi sai Beard valmis oma doktoritöö, mille kaitses Oxfordi ülikoolis Inglismaal.
Seejärel, aastal 1947, viis noor teadusdoktor oma pere Lõuna-Aafrika vabariiki, kus asus tööle metsakasvatajana firmas, mis uuris tanniine sisaldavate akaatsiate kasvatamist nahaparkimistööstuse jaoks. Uuringud olid edukad ning peatselt rajas Beard omaenda akaatsiaistandiku.

Beard vaimustus Lõuna-Aafrika rahvuslillest prooteast ja uuris prootealiike kogu troopilises Aafrikas. Koostöös kunstnik Lura Ripleyga sündis tema huvist imeilus raamat „Proteas of Tropical Africa”. Doktor Beard avastas troopilises Aafrikas palju uusi prootealiike ja teisendeid. Oma uurimustega kogus ta nii palju tuntust, et valiti Lõuna-Aafrikas asuva Pietermaritzburgi botaanikaaia audirektoriks.
Peagi kandideeris Ameerika ja Aafrika botaaniku kogemuspagasiga Oxfordi doktor John Beard Lääne-Austraaliasse Perthi loodava Kings Parki botaanikaaia asutajadirektoriks. Ta sai selle koha ning saabus 1961. aastal Austraaliasse. Uue mandri taimestikuga tutvumiseks hakkas Beard korraldama uurimisreise Lääne-Austraalia osariigis. Ta kaardistas nähtud taimestikku ja kogus taimi loodava botaanikaaia kollektsioonide jaoks. Eeltööd kestsid mitu aastat, botaanikaaed avati pidulikult 1965. aastal.
Direktor Beard kavandas ja kujundas botaanikaaeda teerajad ning püstitas kaksikspiraaltrepiga vaatepaiga, mida hakati nimetama DNA vaatlemise torniks. Tema ettepanekul rajati botaanikaaeda naisorganisatsiooni Pioneer Women’s mälestusmärgiks skulptuur ja purskkaev. 1970–1972 oli John Beard Sydneys Austraalia riigiherbaariumi ja kuningliku botaanikaaia direktor.

Beard vaimustus Lõuna-Aafrika rahvuslillest prooteast ja uuris prootealiike kogu troopilises Aafrikas. Koostöös kunstnik Lura Ripleyga sündis tema huvist imeilus raamat „Proteas of Tropical Africa”. Doktor Beard avastas troopilises Aafrikas palju uusi prootealiike ja teisendeid. Oma uurimustega kogus ta nii palju tuntust, et valiti Lõuna-Aafrikas asuva Pietermaritzburgi botaanikaaia audirektoriks.
Peagi kandideeris Ameerika ja Aafrika botaaniku kogemuspagasiga Oxfordi doktor John Beard Lääne-Austraaliasse Perthi loodava Kings Parki botaanikaaia asutajadirektoriks. Ta sai selle koha ning saabus 1961. aastal Austraaliasse. Uue mandri taimestikuga tutvumiseks hakkas Beard korraldama uurimisreise Lääne-Austraalia osariigis. Ta kaardistas nähtud taimestikku ja kogus taimi loodava botaanikaaia kollektsioonide jaoks. Eeltööd kestsid mitu aastat, botaanikaaed avati pidulikult 1965. aastal.
Direktor Beard kavandas ja kujundas botaanikaaeda teerajad ning püstitas kaksikspiraaltrepiga vaatepaiga, mida hakati nimetama DNA vaatlemise torniks. Tema ettepanekul rajati botaanikaaeda naisorganisatsiooni Pioneer Women’s mälestusmärgiks skulptuur ja purskkaev. 1970–1972 oli John Beard Sydneys Austraalia riigiherbaariumi ja kuningliku botaanikaaia direktor.