Eestimaa looduse fond (ELF) tegi 13. juunil keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda kaitseala staatus üle seitsme hektari suurustele vääriselupaikadele, mis on jäänud metsaseaduse muudatuse tõttu juriidilise kaitseta.
Metsa vääriselupaigad on põlismetsaliikide varjupaigad majandusmetsade vahel, kus võib suure tõenäosusega elada ohustatud või haruldasi liike. Alates 2009. aastast on metsaseadus määratlenud vääriselupaika kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajava alana. Vääriselupaigad on põhiliselt inventeeritud 1999.–2002. aastal, mil vääriselupaikade määratlus oli väärtuspõhine ning kehtis ka seitsmest hektarist suuremate alade kohta. Seadusemuudatuse tõttu puudub üle seitsme hektari suurustel vääriselupaikadel juriidiline staatus ja ELF tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta konkreetsed vääriselupaigad kaitse alla.
Riigimetsas on vääriselupaikade kaitse korraldatud metsaseaduse ja FSC standardiga, erametsades põhineb vääriselupaikade kaitse vabatahtlikel lepingutel, kusjuures kui metsaomanik soostub oma metsas leiduvat vääriselupaika kaitsma, siis hüvitab riik talle saamata jäänud tulu. Paraku ei suuda praegune skeem siiski vääriselupaiku piisavalt hästi kaitsta, ELF-i hinnangul oli 2010. aastaks raietest kahjustatud 6,1% inventeeritud vääriselupaikadest.
Esialgu on tehtud ettepanek võtta looduskaitse alla 88 ala 2039 hektaril; kõige enam Saaremaal: kokku 33 ala 739 hektaril. Samalaadsed ettepanekud on tehtud ka Hiiu-, Lääne-, Pärnu-, Rapla-, Viljandi-, Võru- ja Põlvamaa kohta. Ülejäänud maakondade kohta koostatakse samuti ettepanekud. Enamik alasid paikneb riigi maal, Saaremaal jääb siiski palju ka eramaadele.
Vt. lähemalt http://www.elfond.ee/et/uudised/26-metsauudis/1187-elf-vottis-luubi-alla-suurte-vaeaeriselupaikade-kaitse.