Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 06/2003
Loomaaia-loomad paljunevad nagu priselt

Aleksei Turovski (1946) lpetas Tartu likooli 1973. aastal bioloog-zooloogina. Praegu ttab Tallinna loomaaias metoodikuna. Varem olnud 23 aastat Eesti mereinstituudi vanemteadur, uurinud kalade koloogilist parasitoloogiat, loomade kitumiskoloogiat ja etoloogiat. Avaldanud artikleid zoosemiootikast ajakirjades Semiotica ja Sign Systems Studies.

Looduses on loomadel ksjagu vabadust: suur ala ja valikuvimalus partnerit leida. Loomaaias on nad aga vgisi kokku pandud. Mis siin loomade keerukast paljunemiskitumisest alles jb?


See oleneb iga liigi normatiivsest kitumisest, liigi nudmistest. On liike, kellele piisab peaaegu vaid hingamisvimalusest, et sugu teha ja paljuneda. Oleme pdnud Tallinna loomaaias luua tingimusi, kus liigi thtsamad, vltimatud eeldused paljunemiseks oleksid tidetud. Kui neid tingimusi ei ole, siis mingit moodi, enamasti abortiivselt nad seksuaalselt siiski kituvad, kuid tulemusi see ei anna. Pigem oleme nus arvukust piirama prast prakeerimisega, kui katkestaksime loomade paljunemiskitumise.

Meil on loomi, kelle puhul on ette teada, et neid pole hiljem kuhugi paigutada. Niteks miiludega on tsine probleem. Nende jaoks on meil kige suurem aedik, nad paljunevad suurepraselt, ise reguleerivad oma kitumist. Nad paljunevad vabalt: isased peavad turniire, emased valivad, kellega paarituda, ning neil on vga tugev jrglaskond. Sellel aastal sndis kakskmmend seitse, eelmisel aastal kakskmmend viis talle. See liik on loodusest le kolmesaja aasta tagasi kadunud. Maailma loomaaedades lheb tal vga hsti tnu Tallinna kogemustele. Tahame, et see liharuldane punase raamatu liik areneks normaalselt edasi.

Kuidas keeruka sigimiskitumisega rvlinnud Tallinna loomaaias paljunevad?


Meie meelest enam-vhem rahuldavalt. Hoiame oma kollektsiooni rahuldavas etoloogilises seisundis. Seksuaalne kitumine on kige ritualiseeritum kitumine. Rituaali titmiseks on vaja luua minimaalsed paljunemiskitumist vallandavad tegurid. Vime panna emased-isased lihtsalt kokku, neid korralikult toita ja nad hakkavad paljunema. Ent tavaliselt saame nii viljastamata munad. Munade viljastamiseks peab puur olema kindla interjriga, et vanemad vtaksid paljunemist tsiselt. Iga isendi individuaalseid omaprasid peab samuti arvestama, et moodustuksid viljakad paarid.

Et niteks habekakk hakkaks edukalt seksuaalselt kituma, on vaja kevadet ja pesitsustingimusi. Nende pesapaik on ehitatud parajale krgusele, veidi le kahe meetri. Pesapaik on risega, nii ei saa munad maha veereda ja poeg saab end kastis thusamalt peita. Selle vastas kolme-nelja meetri kaugusel on post, mis meenutab puud; posti otsas on pikpuu, mis imiteerib oksa tpselt pesapaiga krgusel. See on isasele ilmtingimata vajalik vaatluspuu, kus ta hel kohal istudes saab levaate, mis maailmas ja pesas toimub. Kaks puuri seina on umbsed, leni puust ja peitsitud pimeda metsa vrvi. Linnud on rahul, sest lbinhtamatust seinast ei saa neid miski ohustada. Lind saab jlgida, mis tuleb vasakult, eestpoolt vi levalt, samuti, kas pojad on pesas rkvel. Kakupojad teevad vga vaikset hlt, mida kuulevad vaid vanemad. Meil on kogenud isane, ta istub vaateposti otsas rott kes ja kui vaja, saab emasele kohe toidu le anda. Viimasel ajal on nad igal aastal kuni kuus viljastatud muna teinud.


Mis see hndkakk nd tahab?


Hndkaku emalind tuli vutti sma, kuigi tal endal on kht kindlasti tis. Ta aimab kll, et me lbi klaasi tema vutti ktte ei saa, kuid igaks juhuks tuli ta siiski vaatama. Olukord on tema jaoks ebatavaline, inimesed ei j nii kauaks puuri juurde omavahel vestlema. Tal tekkis suurem huvi oma toidu vastu.

Kasutame ra, et loomaaialoomad on vga uudishimulikud. helt poolt kllastame loomi muljetega le, siin kib tohutul hulgal huvilisi. Teiselt poolt on klastajad rutiinsed: tulevad, vehivad ktega, vahel karjuvad ja lhevad edasi. Kui tahame linde innustada, siis peavad meie ttajad puuri juures teistmoodi kituma ning see innustab linde silmanhtavalt pesa ehitama ja paarituma. Neid vtteid on muidugi sadu, igale liigile ja isendile omad.


Viljastatud munade ja poegade vljahaudumisel on kakkude paljunemiskitumises kll thtis, ent vist mitte otsustav osa?


Looduslikult adekvaatselt kituvaid linde kasvatada on keeruline. Loomaaias saavad loomad sugukpseks mrgatavalt varem kui looduses. Peamine tegur: siin on liiga vhe olukordi, kus vanemad ja teised sugulased saaksid petada noortele liigiomast elamist. Meie loomad jvad eluks ajaks infantiilseks. Neil tihtipeale puuduvad jrglaste eest hoolitsemise oskused. Seetttu igaks juhuks vtame pesast alati mned viljastatud munad ja paneme inkubaatorisse.

See kirju poiss on mullu inkubaatoris koorunud lumekakk. Muna oli puuri prandal ja selle infantiilne ema vaatas muna ilmse kartusega, et mis asi see veel on, vib-olla hammustab. Puht rutiinselt valgustasime muna lbi ja selgus, et see on ideaalselt viljastatud. Tulemus istub nd siin. Kui ta inimest neb, teeb ta titehlt ja nuab sa. Hoiame teda koos kahe linnuga, kes inimesega nii hsti lbi ei saa ja loodame, et temast saab kord normaalne isane.


Kas loomaaias paljunenud loomi saab ka loodusesse tagasi lasta, kui neil jrglaste eest hoolitsemise oskusi pole? Tiskasvanult nad seda vist ra ei pi?


ppimisvimelised on loomad ainult noores eas. Just selle poolest on inimene neoteeniline, oleme ppimisvimelised enamasti ka vanemas, sugukpses eas. Loomadele ige, liigile omase kitumise petamine on tsine probleem. Meie must-raisakotkaid on niteks Mallorcal loodusesse lahti lastud. See poleks vimalik, kui neid kasvataks ainult inimene. See on ks phjusi, miks me nii vga vajame loodusest tulnud isendeid. Raisakotkaste puhul kasutame vanaemade abi. Anname neile piisavalt suure ruumi, et loom saaks muuta oma asupaika: olla nii nurgas, keskel hus, lae all jne. Sellest paljudel liikidel piisab, et kogenud vana loom saaks normaalselt jrglasi kasvatada.


Aga inimest nad ikka kartma ei pi?


See ongi suurim ja valusaim probleem. Neid loomi, kes on mratud loodusesse lahti lasta, nagu Tiit Marani Lutreola-programmi euroopa naaritsad, peame lihtsalt niiviisi, et nad piksid ka inimest kartma. See on vga keeruline. Kuidas teha inimesele, kes iga pev kas vi minimaalselt loomaga suhtleb, toidab ja neil silma peal hoiab, lesandeks, et ta tekitaks loomas negatiivseid, pelgamisreaktsioone? Kuid vimatu see pole.

Eri liikidel on ppimise periood erisuguse pikkusega ja mnel on see lausa aastaid pikk, niteks kotkastel. Niteks hiid-rannakotkas ei saa looduses varem sugukpseks kui seitsme-kaheksa-aastaselt. Ka meil lks mitu aastat, enne kui nad paljunema hakkasid. Selliseid liike on kllaldaselt aega petada.

Ilvese aedikus lamab terve seltskond mdunudaastasi poegi ja vanemaid. Siin oli olukord selline: vanemateks oli kaks isast ja kaks emast. Mlemad emased snnitasid poegi peaaegu hel ajal. See on ka arusaadav, sest jooksuaeg htlustub koos elades. Domineeriv emane vttis kik neli poega endale, teisel emasel lppes kohe laktatsioon ja ta hakkas tle koduabilisena. Ilvesed teatavasti pole seltsingulised loomad. Siin on aga moodustunud peregrupp nagu hnkoertel! Sel aastal me eraldasime isased, sest meil pole kuskile noori ilveseid panna. Pealegi, mida rohkem on pojad jrjest koos emastega, seda suurem on lootus, et neist kasvavad normaalsed ilvesed.


Kas huvilised loomade paaritumiskitumist ja limetishoolet ka segavad vi on loomad oma puuriga harjunud ega pane vliseid hirijaid thele?


Kik oleneb liigist. On liike, kelle puhul tuleb tagada hirimatus. Niteks kotkaste mel on siiani keelupaelad. Hakkame neid piiranguid seadma niteks kotkaste juures paaritumise krgajal. Klastajad suhtuvad piirangutesse mistvalt. Samas on kllalt liike, kelle paaritumist vi limetishoolet ei sega miski.

On ka inimesi, kes kivad loomaaias ainult loomade paaritumist vaatamas. See on muidugi ka testi huvitav. Mned nod on meie ttajatele igatahes tuttavad.


Eks see paaritumine toimub vast rohkem varastel vi hilistel tundidel, mitte pise peva ajal, nii et klastajatel pole ka nii vga vimalust seda nha?


Praegu pole meil lvisid. Nad elasid meil aastakmneid ja mni aasta tagasi suri viimane pensionr-emane. Valmistame ette uute india lvide sissetoomist. Lvid paarituvad kige palavamal ja kuivemal ajal keset suve, selle mttega, et pojad sirguksid siis, kui rohi mahlakas ja krge ning rohusjaid-saakloomi on palju, pealegi on hea poegi krgesse rohtu peita. Emane lvi paaritub keset peva kronomeetri tpsusega iga kahekmne minuti tagant ning selles ei sega teda miski.


Aga limetishoolde ajal on enamikul loomadel vist ikka tarvis suuremat privaatsust?


Huntide, tiigrite, karude jt. mned puurid on praegu kas tielikult vi suuremas osas kaetud pisut lbipaistvate roomattidega. Need ei paista lbi vljaspool puuri, barjri taga seisvatele klastajatele. Tiigrid ja puumad vivad varjeta paarituda, ent normaalselt pole neil vimalik selleta poegi kasvatada. Emale on vaja turvatunnet, et poegi pole vljapoole nha. Ta ei hakka poegi muidugi tapma, kuigi on ka erandeid, olenevalt emase temperamendist. Kuid nad hakkavad poegi le peitma, hest kohast teise tassima ning lihtsalt kurnavad pisikese vlja. Seni, kuni on pojad, varjame osa puurist matiga.

Lumeleopardil ehk irbisel on suurem osa puurist kaetud, kuid umbes meetri laiune riba on huvilistele avatud. Seal saavad vanem poegadele inimest nidata ja kasvatada. Kui pojad on vikesed, siis ta meelitab poegi lbivaadatava vrgu osa juurest saba abil varju. Saba on lumeleopardil kaslastest kige suurem ja kohevam ning sellega kidab ta poja thelepanu. Kui aga pojad nge ei lhe, siis tuleb emane poja juurde ja tleb, et ei tohi. Koerlased vtavad niteks kukla juurest hammastega kinni ja urisevad, selle peale saab poeg aru, et teda karistatakse. See pole kige karmim karistus. Tielikku kuuletumist nuab see karistus, kui hammaste vahele vetakse poja silmad ja ninajuur, urin on ka siis teistsugune.


Kuidas hiid-rannakotka vanemad saavad oma poegi kasvatada, kui need on teises puuris le platsi?


Hiid-rannakotka pojad saavad sugukpseks vga krges eas ja seetttu on vga thtis, et vanemad saaksid oma poegi aastast aastasse jlgida. Kotkad nevad suurepraselt, vajaduse korral nad hlitsevad. Kui inimesed on poegade puuri juures liiga kaua, siis vanemad teevad kisa ning pojad taganevad kaugemale. Thtis, et lapsukesest tehakse vlja, ja seda resoluutselt. Sama on ka loomadega ttades: ole resoluutne ja meelekindel. Loom kitub seepeale normaalselt.

Peame koos kaelus- ja raisakotka poegi. Umbes samasugune olukord on ka looduses: eri liigid kasvavad lhestikku. Raisakotkastele on sotsiaalsus eluliselt thtis, kuna nende toit, raibe, on niivrd haruldane ja konkurente sellele palju, et raibet vib leida vaid seda ige mitmekesi otsides. Selles puuris on ainult isased kaeluskotkad ja emased raisakotkad. Nad pivad siin koos kituma, kuidas ise ellu jda ja teisi mitte ra tappa.


Kui tehistingimustes hoida koos mitut liiki, siis vivad ilmselt tulla ka ootamatud ristandid?


Testi, niteks on selgunud, et kunagi aksioomina klanud vide must- ja valge-toonekure mitteristumisest on osutunud valeks. Me nimetame selliseid marmormustriga ristandeid marmor-toonekurgedeks. Looduses ei saa toonekured midagi niisugust teha, sest lindudel eelneb paaritumisele pesitsuspaiga leidmine. Valge-toonekurg on vga nnelik, kui saab pesa ehitada inimese lhedusse, must-toonekurg vajab suurt segamatut metsa. Aga rituaalid on toonekurgedel rmiselt sarnased ning vrv ei sega kedagi. Kusjuures hbriid on sigimisvimeline, ta on saanud jrglasi omakorda koos valge-toonekurega.


Kas on ka selliseid loomi, keda praegustes loomaaiaoludes ei nnestu mingit moodi paljundada?


Loomulikult. Niteks krokodillide mnel liigil peab emane olema isasest suurem. Ent meie Lonny on oma vanamehest tublisti viksem ning siin ei aita miski. Ei saa paljundada ka alligaatoreid, kes looduses elavad krokodillidest phja pool. Neil on seksuaalkitumise alustamiseks vaja kevadet, seda pole aga talveta. Talv on nende jaoks veidi jahedam, 1415 kraadi, basseinivesi tuleb pikkamda vlja lasta ja asemele jtta lihtsalt niiskus. Teeksimegi nii, kui meil oleksid samasugused vimalused kui New Yorgi Bronxi loomaaial, kus meie loomaaiale kuuluvad suureprased hiina alligaatori prouad paljunevadki. Alligaatorid suudavad oma kehatemperatuuri erinevalt teistest roomajatest kige rohkem tsta, lausa viieteistkmne kraadi vrra. Aga ikkagi jb alligaator jahedas apaatseks ning puhkab peaaegu liikumatult.

Kevadel lastakse terraariumi pikkamda natuke soojemat hku, kuni alligaator hakkab liigutama, siis antakse vhehaaval ka jahedat vett. Isane alligaator hakkab laulma, emased kuulavad ja vaatavad ning seejrel nad paarituvad. Saame alligaatoreid paljundada alles prast seda, kui sobilikud ruumid on ehitatud. Me vime nad praegu saada isegi niikaugele, et nad hakkavad laulma. Seda saab provotseerida, lihtsalt ld rusikaga vastu resoneerivat malmtoru ja alligaator hakkab kaasa laulma. Emastele see muidugi vga meeldib, kuid midagi enamat sellele ei jrgne.

Vime oma tmpkoon-krokodillid saada niikaugele, et nad hakkavad paarituma ja pesa ehitama, kuid viljastatud mune pole veel saanud. Kllap see kunagi nnestub, sest aega veel on, meie tmpkoon-krokodillid on alles kakskmmend aastat vanad.


Ilmselt tuleb ka mitmete imetajate paljundamisega tsist vaeva nha?


On loomi, keda saab paljundada vga lihtsalt. Enamik nrilisi niteks: on vaja ainult piisavalt ruumi. Kuid elevantidel kestab ovulatsioon kolm peva, tskkel on kolm aastat ja uus ovulatsioon tuleb seega kolme aasta prast. Isastega ei saa emaseid enne kokku lasta, kui emased neid kutsuvad. Selleks on vaja juurde mni tuhat ruutmeetrit pinda ja meil on plaanis see ehitada.

Paljude loomade limetishoole on kaasasndinud, instinktiivne. Must tupskrv-marmorsett, vike knisahviline, seksib kogu aeg. Kuid kui hakkavad pojad sndima, siis peab isane osutama snnitusabi. See pole ldse lihtne: ta peab emast selja pealt masseerima, tihtipeale tundide viisi. Kui kivad tuhud, peab isane emast selja poolt embama ja emasele rnalt, kuid kindlalt khule vajutama. Meie isane loomake ei oska oma instinkte kasutada. Selle asemel et emast masseerida, rebib tal seljast karvu, embab kll tagant, ent vajutab hoopis kaela peale ning katsu sa sellistes tingimustes snnitada. Nende pojad on meil alati keisrilikega ilmale toodud. Pdsime isasele nidata ka ppevideot, aga kahjuks polnud sellest abi.

Seetttu rhutan veel kord, kui vrtuslikud on loomaaia jaoks loodusest ptud isendid, nii genofondi kui ka looduses pitud oskuste prast.


Kllap jb vikestele lastele loomaaiast meelde eelkige see, et sai rongiga sita?


Jah, muidugi. Hmmastaval kombel meenub hiljem vga paljudele loomaaia klastajatele, mitte ainult lastele, kuidas nad loomaaia knniteel kassile pai tegid. Niivrd mjub vimalus loomaga vahetult suhelda. See on tpselt nagu Bidstrupi karikatuuril, kus lapsele nidatakse jehobusid ja lvisid, aga laps tirib isa varblast vaatama.


Kas loomaaia klastajate phjal saab vita, et inimesed on viimasel ajal hakanud loodust halvemini tundma?


Nii ja naa. helt poolt tellitakse sagedamini ekskursioone: mitmesugused asutused, linnavalitsus, rihingud, aga ka lihtsalt spruskonnad. Loomaaias peetakse hulgaliselt snnipevi, ka neile eelneb tavaliselt ekskursioon. Samas vib kohustuslikel kooliekskursioonidel mrgata kll kehvemat loodusetundmist. Unustamatu juhtum oli hiljaaegu he neljanda klassi poisiga, kellele nitasin tiigil ujuvat luike. Ta oli veendunud, et see pole luik: luik on ju Hans H. Luik, mitte mingi lind. Lpuks ta siiski nustus, et vib-olla testi vib ka lindu niiviisi kutsuda.



Zooloogi ja biosemiootikut Aleksei Turovskit ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012