Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Uurimist EL 2011/08
Kas teepakid sobivad komposti?

Maikuus Istanbulis peetud rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olmpiaadil INEPO plvis Eesti vistleja Kristiina Kurg uurimist Teepakkide lagunemine looduslikku keskkonda jljendavas mudelssteemis eest pronksmedali.

Andunud teejoojana on mul juba mnda aega tekkinud ksimus, mida teha kasutatud teepakkidega. Paljud rohelist mtlemist soosivad vljaanded on soovitanud teepakke kompostida. Ent kas ja kui kiiresti teepakid kompostiks muutuvad? Uudishimuliku pilasena otsustasin selle vlja uurida.

Mulle meeldib vga teed juua, pean ennast lausa teehoolikuks, kui nii vib elda. Minu gurmaanluse tunnuseks on pidev uute teede otsing: iga segu annab erisuguse maitse ning midagi uudset joojale. Suur osa mgilolevast teest on mgil teepakkidena, mille eelis seisneb mugavuses: pole vaja teesela ega pikka tmbeaega ning prast tee joomist hammaste vahelt teepuru puhastada. Mis saab aga teepakkidest prast?

Kaheksa teepakki. Minu uurimist eesmrk oli hinnata eri teepakkide lagunemiskiirust olenevalt nende materjalist, sisust ja kujust. Katses kasutasin kokku kaheksat sorti teed viielt tootjalt: kolm teepakki sisaldasid sidrunimaitselist musta teed (Lipton Tea Lemon, Dilmah Lemon, Tetley Lemon), ks teepakk Lipton Yellow Label Tea tavalist musta teed, Lipton Green Tea Clear Green rohelist teed ning kaks teepakki firmalt Herba rditeed piparmnditee Herba Pfefferminze ja kummelitee Herba Kamille. Arvatavasti kige omaprasem ja ainuke nn. gurmaanitee oli punane meemaitseline tee Greenfield Honey Rooibos.
Kik need on sna levinud teesordid, mis on mgil enamikus tavalistes kaubahallides. Teepakid said valitud nnda, et saaks vrrelda lagunemiskiiruse sltuvust teepaki materjalist, sisust ja kujust. ldjuhul olid teepakid valmistatud filterpaberist, Lipton Tea Lemon oli ainuke nailonist teepakk.
Oma uurimists harutasin teepaki lahti neljaks osaks: nr, silt, pakend ja sisu. Kui teepakk on filterpaberist, siis nr on puuvillane, ent kui teepakk on nailonist, siis on nrgi nailonist. Teepakkide kujundamisel jlgitakse, nagu igal teiselgi tootel, et moodustuks htne tervik.
Siltide puhul valitseb palju suurem mitmekesisus, ent filterpaberist teepakkide korral eelistatakse tavaliselt biolagunevaid materjale, nagu papp ja paber. Kuigi materjal on biolagunev, ei pruugi sildiga pika aja vltel midagi juhtuda, sest seda katab paks snteetilise vrvi kiht. Nailonist teepakkide sildid on aga kilest vi plastist, mille tootmine on odavam.
Pakendeid on kahte sorti: nailonist ja filterpaberist. Tegelikult leidub ka siidi pakendatud teepakke, kuid Eestis neid minu teada mgil ei ole. Kige rohkem kasutatakse filterpaberit kui biolagunevat materjali, aga ha enam on kibel ka nailonist teepakke, mis on tugevamad ja suurema ruumalaga.

Ettevalmistus. Seadsin sihiks hinnata teepakkide lagunemiskiirust kindla aja vltel tpselt hesugustes oludes ainsad muutujad olid teepakid ise. Katse kestis neli kuud, novembrist mrtsini. Minikompostriks sai kgiaknale asetatud maitsetaimede kasvatamise vann, kuhu panin Biolani musta mulda, sest novembrikuus ei olnud lihtsalt midagi muud saada.
Katsevanni jaotasin puuvillase niidiga kaheksaks hesuuruseks osaks, kuhu asetasin enne tdeldud teepakid. Kigepealt valmistasin teepakkidest teed. Katseolude htlustamiseks tegin seda hes suures tassis, kallates peale keeva vee ja lastes neil viis minutit tmmata. Katsevannis mrgistasin iga teepaki. Jljendamaks looduslikke kompostimise tingimusi, katsin teepakid ka pealt mullaga, mis oli pakitud marlikotti. Kogu katse jooksul kastsin mulda pidevalt, et hoida see niiskena ja jljendada aianurgas toimuvat protsessi.

Tulemused. Katse phines vaatlustel ning silma jrgi hindamisel. Iga kahe ndala tagant tstsin pealmise mullakihi les ning hindasin teepakkidega toimunud muutusi.
Kige esimesed lootustandvad mrgid ilmnesid ks kuu prast katse algust: tekkimas oli kossteem. Kigepealt leidsin rna hallituskirme, mis kasvas teepakkide mber ja marlikihi all. Samal ajal leidsin teepakkide mbert ka esimesed valged ussid, kelle arvukus suurenes iga ndalaga, nii et katse lpuks ehk nelja kuu prast kihas neist terve katsevann.
Teisel kuul prast katse algust hakkasid lemisel marlikihil kasvama beeid kandseened, kelle plvkonnad vahetusid iga kuu tagant. Huvitava faktina vib veel mrkida, et lemine mullakiht oli mssitud nukogudeaegse marli sisse, mida tuli katse jooksul vahetada kolm korda. Iga kahe vaatluse ehk nelja ndala tagant oli marlikiht lagunenud, mis testab, et vanad materjalid on tihti kige keskkonnasstlikumad. Prast kolmandat vahetust andsin alla ja asetasin lihtsalt lemise mullakihi teepakkide peale: head materjali ei tohi raisata.
Teepakkide lagunemine algas samal ajal kui mikrofloora teke: esimesed lagunemise mrgid olid nha esimesel kuul prast katse algust. Kui kaks ndalat prast katse algust ei olnud midagi muutunud, siis neljandaks ndalaks oli ks teepakk juba rebenenud ning intensiivne lagunemine alanud. See oli Dilmah Lemon, mis osutus ainsaks nelja kuu jooksul tielikult lagunenud teepakiks.
Teine, peaaegu tielikult lagunenud teepakk, oli Greenfield Honey Rooibos, kuid siin ilmnes eripra: kui silt, pakend ja nr olid juba tielikult lagunenud, oli sisu veel alles. Seda viks ehk seletada nii, et kui roheline, valge ja must tee on valmistatud teepsa Camellia sinensis lehtedest ning erinevad ainult ttluse poolest, siis punane tee sisaldab teepsa Aspalathus linearis lehti ja ka puitunud osi. Puitunud osad lagunevad aeglasemalt kui pehme lehemass ning ilmselt seetttu lagunebki punane tee aeglasemalt.
Viks arvata, et kik filterpaberist pakendid lagunevad sama kiirusega, kuid see pole nii. Firmade Lipton, Herba ja Tetley teepakid hakkasid lagunema eri aegadel, kusjuures esimesena ja tielikult lagunes neil kigil nr kmnendal ndalal. See oligi ainus teepaki osa, mis nende puhul tielikult lagunes.
ks teepakk Lipton Tea Lemon ei lagunenud katse jooksul ldse. Seda saab seletada asjaoluga, et kik selle teepaki osad koosnesid nailonist, mis snteetilise materjalina vhemalt minu jlgitud aja jooksul ei lagunenud.
Minu katse nitas, et kik see, mida ajakirjandus biolagunemise kohta rgib, ei pea alati paika. Keskkonnahoidlikkus ja -teadlikkus on vga thtsad, kuid pimesi kike uskudes vib headest kavatsustest hoolimata orki lennata. Teepakke vib kll komposti visata ning vimaluse korral tulebki seda kindlasti teha, kuid samas peaks alati mtlema, kas see teepakk laguneb. Nailonist teepakke ei ole mtet kompostida.
Kui soovid olla teliselt roheline, kasuta teesela: ssta juba teepakkide pakendamise peale kulunud energiat ja materjali ning ka raha, sest pakendamata tee on tavaliselt odavam. Lisaks sellele on pakendamata teest valmistatud joogi maitse parem.

Kristiina Kurg (1992) ppis Hugo Treffneri gmnaasiumis, sgisest alustab pinguid Tartu likooli arstiteaduskonnas.



Kristiina Kurg
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012