Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/08
Pisikesed mugulakasvatajad seened krgeste seast

Inimesed armastavad suuri seeni, sest pisikesed seened ei snni sa ja seetttu ei teata enamasti nende ldisemaid nimetusigi. hte vheldaste seente rhma on ksitletud krgestena. Osa neist klbab sa, mned on klbmatud ja paljude kohta on seeneraamatutes kirjas vrtusetu.

Kunagi htseks peetud seenerhmast on uuemate uuringute phjal jrele jnud vaid eluvormi thendus: enamasti tihedalt asuvate, mittelaskuvate eoslehekeste, heledate eoste ja lameda ketasja kbaraga ning kiuliselt sitke jalaga seened. Isegi veel viimase kmnendi seeneraamatutes krgese perekonnas ksitletud liigid kuuluvad geenianalside phjal eri sugukondadesse.
Krgese perekonda on meie liikidest praeguseks jnud vaid need, mille isendite kbara lbimt on enamasti alla 1 cm. Nad elavad surnud ja mumifitseerunud lehikseentel: narmaskrges (Collybia cirrhata), mugulkrges (Collybia tuberosa) ja mgarkrges (Collybia cookei).

Narmaskrgese viljakehi kohtab sagedamini soistes, mugul- ja mgarkrgest kuivemates metsades. Viimati nimetatuid eristab narmaskrgesest jala alusel asuv mugulake seenemgar (sklerootsium). Seenemgaras hoitakse varuaineid.
Need seened teavad tpselt, millal on ige aeg eoseid levitama hakata: viljakehad hakkavad aasta eest kogutud varuainetest kasvama ajal, kui ilmuvad nende jaoks sdavate seente viljakehad. Siiski psivad nende rnad viljakehad kllaltki pikka aega, soodsate ilmadega ndala vi kaks. Toidu oma eluks saavad krgesed surevast seenest, elusatelt seentelt pole teada mingeid nakkuse jlgi.
Narmaskrges kogub varud hajusamasse seeneniidistikku mumifitseeritud, teiste lagundajate eest keemiliselt kaitstud peremeesseenes, mugul- ja kobarkrges aga seenemgarasse. Nii nad jvad jrgmist suve lppu ootama. ldiselt peetakse neid seeni oma toitu teisi lehikseeni vhe valivaks, nad vivad kasvada mitme sugukonna vi seltsi lehikseentel. Enda kogemused narmaskrgesega seostuvad kll eelkige tatikate ja lepapuravikuga.

Samalaadse eluviisiga on veel ks seen mgar-kobarjalg (Dendrocollybia racemosa). Tema seotust mulluste seente viljakehadega on palju raskem kindlaks teha, sest need on selleks ajaks peaaegu kdunenud. Kuigi temalgi on mustjas seenemgar, on ta sstemaatiliselt praegustest krgese (Collybia s.str.) perekonna liikidest kllaltki kauge, paiknedes heinikuliste (Tricholomataceae s.str.) sugukonna remaadel.
Praeguste teadmiste phjal on see seeneliik oma perekonnas ainus. Krgeste ja kobarjala esmapilgul suure sarnasuse on tinginud nende sarnane eluviis. Siiski on kobarjalal ks ere ainuomane tunnus: kbarat kandev jalg on kaetud pikkade peenikeste oksakestega, mille tipus vib nha midagi kbarakese moodi kuni millimeetrist kerajat laiendit.
Need npnelad on seotud peaaegu ainulaadse nhtusega kbarseente hulgas: neis peakestes moodustuvad sugutuks paljunemiseks llieosed ehk koniidid. Vahel piirdubki seen vaid llieoseid moodustava sstrakobaraga ega kasvata jala tippu kandeoseid klvavat kbarat. Kbarseentest leidub sugutu paljunemise eoseid (klamdospoore) veel parasiitlehikutel (Asterophora) parasiitseentel, kes elavad eelkige suurte pilvikute viljakehadel.
Kobarjalg on kogu Euroopas harva kasvav seen. Soomes ja Norras kuulub ta punase nimestiku ohulhedaste liikide hulka. Ltist ja Leedust pole teda seni veel leitud. Eestis lisandus ta seente nimestikku mullu suvel Lnemaal Taebla lhedal, kus kasvas seeneliigirikkal kunagisel puisniiduosal sarapuupsa all. Tema vimaliku peremehena tuleb seal kne alla samas kasvanud kuiv pilvik (Russula delica s.lat.).
Aga kobarjalga ei nnestu leida pelgalt metsa vahel jalutades: tema vikseid, alla sentimeetrise lbimduga kbaraid aitab peita ka varjevrvus.

Tnu Ploompuu (1960) ttab Tallinna likoolis botaanika lektorina.



Tnu Ploompuu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012