Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitsealad EL 06/2003
Prangli maastikukaitseala

Et vrtustada ja hoida vga omaprast ning haavatavat loodust, on osal meie meresaartest kehtestatud kaitsereiim.


Eesti rannikumeres on rohkesti saari, kuhu paljud juda sooviksid. Saared ahvatlevad esiteks seetttu, et eraldav veevli ei lase sinna hlpsasti ligi: juba saarele minek on omaette pnev ettevtmine. Teiseks, enamik meie meresaari oli ju aastakmneid Nukogude Liidu piirivalve raudses haardes. Kolmandaks, ja see on loodusehuvilise jaoks olulisim saarte looduse omapra. Vikesaared on tekkelt noored ja nende elustik alles kujunemas. Suurematel, inimasustusega saartel on aga selgelt mrgatav inimmju. Iga saare kordumatu loodus pakub pnevaid avastamisvimalusi. Samas vib hoolimatu inimtegevus jtta saarte rnale loodusele aastakmneteks sgavad armid.

Prangli maastikukaitseala hlmab Prangli saare kaguosa ja Aksi saare kaitsmaks meresaarte rna ja omaprast loodust. Kaitseala kogupindala on 131 ha, sellest ligikaudu 70 hektarit Pranglil.

Prangli saar, mis kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi, on kuus kilomeetrit pikk ja kuni kolm ja pool kilomeetrit lai, meie ainus tsiviilinimestega psivalt asustatud saar Soome lahes. Saare elanikkond on viimase sajandi jooksul vhenenud ligikaudu viis korda: kui Gustav Vilbaste andmeil [1] elas mdunud sajandi algul siin 700800 inimest, siis 1994. aastal saadi hingekirja 146 elanikku. Inimeste ja eriti kariloomade arvu vhenedes on oluliselt muutunud ka saare loodus. Mdunud sajandi algul valitsesid siin avamaastikud [1], nd katab endisi hredaid puiskarjamaid mets ning lagedaid alasid tihe kadastik.

Phiplaanilt kolmnurkse saare iga nurk, mida kohalikus knepruugis otsaks kutsutakse, on tiesti omalaadse taimestikuga. Loodeotsa kuivad niidud asenduvad lnerannikul mrgade rannaniitudega. Edelaotsas on aga kadastik ja pikalt merre ulatuv kivine Kiburikari. Saare kaguosa luitemaastik on vetud kaitse alla. Siinset ilusat liivaranda ristavad kuni viie-kuue meetri krgused luitevallid. Esimest, lunapoolseimat luitevalli asustavad hredalt vaid liivtarn ja liiv-vareskaer. Jrgmistel, vanematel ja krgematel luidetel kasvavad rhmiti sanglepad ja mnnid ning merest veelgi kaugemal paiknevaid luiteid katavad eri vanuses mnnikud. Siit leiame ka Prangli saare suurima rndrahnu, mille krgus on neli meetrit.

Kaitseala phjaosas, saare idarannal, seisab mlestusmrk 1941. aastal aurikul Eesti Rand hukkunutele. Luitevallide vahel on ulatuslikke lahtise liiva lappe, osalt tekkinud piirivalvurite aastatetaguse tegevuse tagajrjel. Samast leiame haruldase taimekoosluse kukemarjanmme, kus koos hariliku kukemarjaga Kasvab ka Eestis haruldane phja-kukemari. Seda omaprast taimekooslust saab Eestis nha ainult Soome lahe saartel ja vikeste lapikestena mandri phjarannikul. Keset kukemarjavlju asub helikopteri maandumisplats ja endine piirivalve vaatluspost. Selle juurest avaneb hea vaade merele ning Muuga sadamale, aga ka Aksi saarele. Viimane kuulub samuti Prangli maastikukaitseala koosseisu.


Aksi ehk Vike-Prangli saare pindala knib vaid veidi le poole ruutkilomeetri. Siingi oli enne Teist maailmasda viis suitsu [1]. 1950. aastal pidid aga saare elanikud oma kodud maha jtma. Suviti karjatati Aksil lambaid ka hiljem, kuid sellegipoolest on saarel judsalt laienenud kadastik. Aksi viksusest hoolimata on selle loodus vga mitmekesine: siit leiame nii liivikuid, klibuvalle, kadastikke, liigirikkaid rohumaid, aga ka jnukjrvi paljude veelindude meeliselupaiku.


Kaitsekord. Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri ei piira inimeste vaba liikumist. Ent telkida ja lket teha tohib ainult selleks ette valmistatud ja thistatud paikades. Et liivane pinnas on tallamisrn, sealhulgas ka maastikujalgrataste all kergesti rikutav, keelab kaitse-eeskiri sita rattaga vljaspool teid ja radu. Mootorsidukitega tohib liigelda ainult teedel ning neid parkida vaid thistatud parklates. Erandid kehtivad jrelevalve- ja pstetdel ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsatdel.

Meeldetuletus nii Prangli ja Aksi kui ka teiste vikesaarte uudistajatele: vtke saarelt lahkudes kaasa thi taara ja muud tekkinud olmejtmed. rge peljake les korjata ka mne hooletu mahapillatut: prgil on teatavasti omadus kuhjuda, ja nii rikutakse kaunis looduspilt peagi sootuks. Jrgmiste tulijate hoole ja vaevaga ettevetud retk vib lppeda pettumusega.

Prangli maastikukaitseala valitseb Harjumaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks prduda kigi kaitseala puudutavate ksimuste ja probleemidega. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2000, 2, 11).



[1] Vilberg, Gustav 1924 . Kodumaal rnnates III. Eesti Kirjastus hisus, Tallinn.


Uudo Timm (1959) on zooloog, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo juhataja.



Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012