Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2011/08
Jaaniuss sgiseses seenemetsas

Pildil oleva eluka nimetuse sain teada Mati Martinilt. Olevat jaanimardika vastne oma phitoiduse teo kallal. Pilt on tehtud mullu 12. septembril Plva maakonnas Kuulmajrve maastikukaitsealal Saarjrve lheduses. Nagu nha: elupaigaks on palumets, selline nval olev pohla-jnesekapsa kasvukohatbi ksikute kaskede ja kuuskedega mnnik. Huvitav, kas neid vastseid tigude biotrjes ei saaks kasutada? Oleks ilus ja kasulik korraga.
Anneli Palo

Kommenteerib entomoloog Mati Martin:

Jaanimardikad on tagasihoidlikud putukad. Enamiku elu veedavad nad vastsena metsakdus ringi uidates ja nii ei j nad naljalt inimese pilgu ette. Vastsed on just sellised nagu pildil.
Thelepanelik loodusevaatleja vib nd imestada, et tema ei ole samasugust jaaniussi ninud mitte sgiseses seenemetsas, vaid hoopis juunis soojal suvehtul metsatee servas helendamas. Tsi ta on: tiskasvanud emased jaanimardikad nevad vlja peaaegu samasugused nagu vastsed.
Kaks kuni kolm suve jahivad jaanimardika vastsed oma saakloomi ja koguvad energiat, et siis nukkuma minna. Kevadel kooruvad nukkudest tiskasvanud mardikad ehk valmikud.

Valmikutel on omaprane tjaotus: emane on tiibadeta ja sarnaneb vastsega, isane aga kannab tiibu, peab ringi lendama ning emase les otsima. Paljude teiste liikide emasputukad meelitavad isase kohale lhnasignaaliga, ent jaanimardika emane teeb seda valguse abil.
Pildil naudib jaanimardika vastne sgisel veel viimast toidulauda. Teod ongi jaanimardikate vastsete toit ja just sgisel on neid palju liikvel. See nlkjas on roninud seenekbarale maiustama ja viks arvata, et maas tegutsevad rvloomad teda sealt otsida ei oska. Aga nagu teada, libistab tigu end edasi hukesel limakihil, mis paratamatult maapinnale vi taimestikule maha jb. Nii ei olnud jaanimardika vastsel raske jlgepidi teole jrele juda ja jlje tekitajale luad sisse la. Pole kll pris selge, kuidas vastne teo liikumise suuna kindlaks mrab, aga les ta oma ohvri leiab.
Nii teod kui ka jaanimardika vastsed tegutsevad peamiselt siti, kui niiskust on piisavalt, et limajlg ra ei kuivaks. Sgise sombuste ning niiskete ilmadega sobib jahti pidada ka peval.
Mnel aiapidajal vib nd tekkida hea mte: tuua jaanimardikad aeda, kus nad peenardel marodeerivaid tigusid ohjeldama hakkavad. Paraku see ei nnestu: jaanimardika vastsed on harjunud elama metsakdus, mitte aga lillepeenardel vi petud murus. Ei maksa ka unustada, et inimese eluaseme mbruses leidub hulk mitmesuguseid valgusallikaid, mis isasmardikad segadusse ajavad. Inimese valgustid on emasmardika omast tuhandeid kordi vimsamad nii ei leia isased inimelamute lheduses oma kaasasid les ja eluring katkeb. Mnel pool maailmas peetakse seda liigile isegi ohuteguriks.

Veidi phjalikumalt saab jaanimardika kohta lugeda artiklist de helendav kutse (Mati Martin; Urmas Kokassaar 2000. Horisont 3; www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n3l17.html).



Annali Palo, Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012