Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa Liit EL 06/2003
Europrgilad: nn vi nnetus?

Europrgilaid peab vhemalt oma isiklikuks nnetuseks suurem osa nende naabruses elavaid inimesi vi maaomanikke. Viimasel ajal on nad olnud peaaegu ainukesed europrgilate vastased. Ja sedagi eelkige asukohavaliku tttu, mitte niivrd phimttelistes ksimustes: Kas neid on ldse vaja? On neist loodusele kasu vi mitte?

Esimesed europrgilad on avatud ja keegi ei kurda, et europrgilate rajamine oleks phimtteliselt halb vi phjustaks suisa loodusele kahju. Kui keegi nende vastu pole, siis jrelikult ollakse poolt ja europrgilate rajamise idee on hea. Kas nustuda sellega vi mitte?

Europrgilad on tegelikult ainult osa Eesti jtmemajanduse muudatustest. Tegevuse aluseks on mitu seadust, Eesti keskkonnastrateegia ja nende phjal 2002. aasta detsembris heaks kiidetud leriigiline jtmekava, mis on omakorda aluseks maakondlikele jtmekavadele. Ent jtmekava jrgi pole europrgilad sugugi suurim kavandatud muutus jtmemajanduses: kige rohkem peaks muutuma inimeste mtteviis.

Ndis-Eestis pole keskkonnateadlikkus kuigi suur. Seetttu tuleb alati toonitada, et europrgilad on vaid ks osa tnapevases jtmekitluses. Europrgilate vastased, sealhulgas ka prgimgede lhedal elavad inimesed, peaksid meeles pidama: tegelikult peab Eesti jtmemajandus liikuma selle poole, et tulevikus ei ladestatagi prgilasse enam peaaegu midagi. Mida siis sellest europrgilast naabruses ikka karta, kui sinna viiakse aasta-aastalt jrjest vhem prgi?

Loomulikult vivad tehtud plaanid olla liiga optimistlikud ja vib-olla ei suudeta tegelikult ladestatava prgi hulka kuigi palju vhendada. Niisugust asjade kiku vib toetada see, et isegi suure keskkonnateadlikkusega Euroopa Liidu maades pole siiani suudetud jtmete kasvule piiri panna, vastupidi: kogused ha suurenevad.

Ladestatava prgi hulka ei saa vhendada jtmeid sortimata. Kuid sorditud jtmetega pole praeguses Eestis veel midagi ette vtta. Jtmete mberttamistehaseid Eestis peaaegu pole. Loodetavasti saab olmejtmete sortimine koos taaskasutusega lhema kahe aasta jooksul sisse suurema hoo. Eesti jtmekava ja Euroopa Liidu direktiivid annavad lootust, et kahe aasta prast on Eestis jtmete sortimine ja taaskasutus ndsest mrksa kaugemale arenenud.

Siinkohal viks nitena tuua mned eesmrgid: alates 2006. aasta 1. jaanuarist peab 8085% romusidukite massist olema taaskasutatav (kehtib sidukitele, mis toodetud prast 01.01.1980); kiki pakendeid hlmav pakendi ja pakendijtmete taaskasutusssteem tuleb rakendada aastaks 2004; 31. detsembriks 2006 peab suurtest kodumasinatest (klmikud, pesumasinad, mikrolaineahjud) taaskasutusse minema vhemalt 80% seadme keskmisest kaalust ja elektroonikajtmete kogumisssteem tuleb rakendada aastaks 2005. Loodetavasti pole europrgilatele leminek olnud liiga kiire, vrreldes sortimis- ja taaskasutusssteemi rakendamisega.


Uuringute jrgi on eestimaalased siiski valmis keskkonda kaitsma. Kogu uue jtmekitluskontseptsiooni edukus oleneb tegelikult meist endist. Tallinnas 2002. aasta suvel tehtud O Alkraneli avaliku arvamuse uuringu tulemused on lootust andvad: 94% arvates peaks jtmekitlusele prama senisest rohkem thelepanu, edaspidi on valmis jtmeid sortima 81%, jtmeid kogub liigiti 56% vastanutest, kuid vaid 9% arvab, et jtmekitluskorraldus on Tallinnas hea. Inimesed on valmis vaeva ngema puhtama keskkonna eest.

Aga keegi pole inimestelt ksinud, mis hinna eest ollakse veel nus keskkonnahoidlikult jtmetest vabanema. Edaspidi ei saa enam nii odavalt oma prahist lahti: europrgilates on ladestustasu kallim. Peale selle tuleb rajada jtmete sortimise ja ttlemise tehaseid, paigaldada uued konteinerid. Seetttu muutub jtmete kogumine jrjest kallimaks. Kui hind osutub inimestele liiga kalliks, suureneb oht, et jtmeid hakatakse senisest veelgi hoogsamalt illegaalselt ladestama ehk metsa alla vi vssa vedama.

Poliitikud ja jtmekitlusettevtted peavad leidma sobiva hinna ja mitte liigselt kiirustama uute lahendustega jtmekitluses, kuni inimeste majanduslik olukord ei luba jtmete eest krget hinda ksida. Seda on kerge elda ja peaaegu vimatu tielikult jrgida. Aeg nitab, kui edukalt saavad jtmekitlusmuutuste planeerijad oma lesandega hakkama. Ka majanduslangused vivad Euroopa Liidu seatud sihtide saavutamise edasi lkata kaugemasse tulevikku.


leriigiline jtmekava annab lootust. Niteks tuleb vhendada biolagunevate jtmete ladestamist prgilasse: eesmrk on 2020. aastaks saavutada tase, kus ladestatavate olmejtmete hulgas ei oleks neid le viiendiku. Praegu on ladestatavatest olmejtmetest 6070% biolagunevad jtmed. Pikaajaliste sihtide seadmise pluss on see, et niimoodi jtame endale vimaluse le elada majanduslangused ja lpuks ikka sihile juda. Muidugi eeldusel, et selle prast nhakse kvasti vaeva juba praegu, mitte mni aasta enne thtaega.

Nukogude ajal ehitatud prgilatest ei vasta tielikult tnapeva nuetele peaaegu mitte kski. Seetttu ongi vaja ehitada uusi prgilaid. Europrgilatele lemineku tempo on valitud sna mdukas. Kik Eesti europrgilad peavad leriigilise jtmekava jrgi valmima 2008. aastaks. Nuetele mitte vastavad prgilad vivad jtmeid vastu vtta kuni 2009. aasta juulini, kui sellega ei ohustata keskkonda ega inimeste tervist. Nukogudeaegsete prgilate sulgemistempo on aga sna kiire.

Kui kaotame odavad ladestusvimalused liiga kiiresti, vib see kahjustada Eesti loodust. Hiljuti teatas keskkonnaministeerium, et praeguseks on korrastatud pooled suletud prgilad. Samast teatest vis vlja lugeda, et kui 1999. aastal oli Eestis 221 ametlikku segaolmejtmete prgilat, siis 2002. aasta alguse seisuga ji neist tle 44 ja 2003. aasta alguseks 39. Seega on nelja aastaga suletud 82% segaolmejtmete prgilatest. Samas tuleb tdeda, et valdav osa suletutest on olnud keskkonnaohtlikud. Niimoodi meldes vib Eestimaa loodus tegelikult vita, seda hoolimata illegaalselt ladestatavate jtmekoguste mningasest suurenemisest. See juhtub eelkige siis, kui legaalne prgiladestamine osutub teatud elanikkonna kihtidele le ju kivaks.

Kindlasti suureneb illegaalselt ladestatava prgi hulk uue ja kallima jtmekitlusssteemi tttu. Kas see lppkokkuvttes saastab oluliselt Eestimaa loodust? Seda on vhemalt esialgu peaaegu vimatu elda. Eelkige tuleb panus teha inimestele. Ksitluste jrgi mistavad inimesed sna hsti jtmete sortimise thtust uue jtmekitluse olulist osa. Kuigi vljavaated tunduvad head, peab hoogsalt tegema selgitustd, sest ei ole teada, kuidas inimesed toimivad, kui jtmekogumise eest tuleb maksta mrksa rohkem kui praegu.

Juhuks, kui olukord kib inimestele majanduslikult le ju, tasub varakult melda ssteemile, mille alusel saab jtmetest tasuta vabaneda. Jtmekitlusfirmadele maksaks sel juhul riik vi omavalitsus. Selleks viks mrata mneprotsendilise maksu, olenevalt toote tbist ja selle kui potentsiaalse jtme kitluseks kuluvast rahast. Maks sisalduks juba kauba hinnas ning seega tasuks tarbija jtmekitluse eest juba toodet ostes. Siis pole kellelgi phjust vedada prgi metsa alla. Thusa sortimise tagaks parem keskkonnateadlikkus ja karistus ebakorrektse prgisortimise eest. Elamupiirkondades peavad siis asuma spetsiaalsed lukustatud sortimiskonteinerid, mille sisu eest vastutab omanik. Kas selline lahendus oleks parim, seda ei saa enne phjalikumat analsi elda. Kindlasti tasuks koostada varuplaan, kui praegune jtmekitlusstrateegia mingil phjusel ennast ei igusta.


Kert Saar (1980) on Tartu likooli keskkonnatehnoloogia magistrant ja O Aqua Consult Baltic projektijuht.



Kert Saar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012