Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SEKSISNUMID EL 06/2003
Haiemandad peavad seksist lugu

Haid teevad mndagi muude kaladega vrreldes teisiti ja seks pole erand.

Mitu haide sigimisanatoomia ja -pshholoogia iserasust on bioloogidele ammu hsti teada: neil on erilised kopulatsiooniorganid; viljastamine toimub emase kehas, mitte vljaspool, nagu enamikul luukaladel; haide sperm vib psida kuid; nad toovad ilmale sna vhe, see-eest aga hsti eluks ette valmistatud jreltulijaid. Illinoisi likooli uurijate hiljutine t lisas sellesse pilti mnegi ksikasja.

Ameeriklaste uurimisobjekt oli poegi snnitavate haide Negaprion brevirostris asurkond, kes elab Bahama mangroovitihnikutega ristatud saarekeste ketti mbritsevates vetes. Avamere eest nende saarekestega kaitstud laguunis on asurkonna looduslik lastetuba. Uurijad mrgistasid ksikisendeid, pdsid neid jrgnenud kuue aasta jooksul korduvalt ja analsisid nende DNAd. nnestus kindlaks teha, et emased ripsutavad he sigimistskli jooksul tiiba enam kui he isasega. Seda polandriaks nimetatavat kitumisviisi pole varem theldatud hegi sisemist viljastamist praktiseeriva kalaliigi puhul. Et selle hailiigi pulmakombed on sna brutaalsed peiud hammustavad ja veristavad oma pruute , on iseranis kummaline, et emashaid hooaja jooksul rohkem kui korra sellise katsumuse lbi teevad.

Huvitav on ka see, et ehkki emased sigivad vaid korra kahe aasta jooksul, tulevad nad ometi alati tagasi ikka samasse snnitusmajja. Sestap tuleb bioloogidel rannikuhaide kaitsel sigimispaigad kindlaks teha ja kaitsta neid sama hoolikalt kui loomi endid.



Royal Society of London
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012