Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SEKSISNUMID EL 06/2003
ige peigmees riietub rohelisse

Ehkki sisalikud on tummad, vivad nad teadjale uurijale mndagi knelda niteks oma keha vrvidega. Isase sisaliku vrv vib olla kui sjavelase lakud, nidates kandja sotsiaalset staatust ja fsilist seisundit.

Moskva ja Peterburi zooloogid Tsellariused uurisid aastate vltel Anapa ja Novorossiiski vahel Navagiri aheliku lunanlvadel elavaid roomajaid. Sealse valdava kaljusisaliku alamliigi emased on selja pealt alati pruunid, vahel kergelt kollakasroheka varjundiga. Isassisalikul vib seevastu olla kolme selgesti eristuvat vrvi selg: emaste moodi pruun, kahvatu- vi erkroheline.

Aprillis prast talvitumist on kik isased pruunid. Aga siis hakkavad mned neist muutuma ha rohelisemaks ning juunis-juulis vib kik sisalikuisandad heselt jaotada kolme mainitud vrvuskategooriasse. Isendite eristamiseks kasutatav meetod vib esile kutsuda vastuviteid, aga Tsellariuste kinnitusel ei kahjustavat loomi: neil ligatakse ra he vi mitme varba viimane lli. Muide, selle ohverdatud luukese aastarngad reedavad teadlastele ka sisaliku vanuse.

Vaatlused kinnitavad, et isassisalikud tulevad ilmale pruunina ja jvad seda vrvi kaheks kuni viieks aastaks. Otsustava thtsusega tundub olevat esimene eluaasta: mida judsamalt isane sel ajal kasvab, seda kiiremini muutub ta ka kevaditi roheliseks esmalt kahvatu-, siis smaragdroheliseks. Mingit seost vrvuse ja puberteedi vahel ei ole: kolmeselt on kik isased htviisi aktiivsed ja pavad nge vtta iga nende teele sattuva sisalikuneiu. Paraku sltub abielunn vga tugevasti pulmalikonna vrvusest.

Tavaliselt on erkroheliste loomade ksutuses umbes 75-ruutmeetriline territoorium, kust nad vga harva lahkuvad ja mida nad alati tarmukalt teiste isaste sissetungi eest kaitsevad; harilikult jookseb sissetungija rohelise maavaldaja eest kiiresti minema. Enamikul pruunidestki loomadest on territoorium, aga tihti kattub see roheliste isandate maavaldusega ja viimastega kohtumist eelistavad pruunid pigem vltida. Sel phjusel vib ka pulmamngude lpp suuresti erineda. Kui roheline sisalik oma territooriumile tulnud emasega sinnani juab, et saab tema klge ja saba suuga puutuda, on jrgnev kopulatsioon niisama hsti kui kindel. Pruunide peigmeeste edukuse hindasid vaatlejad seevastu vaid 16 protsendile: harilikult nurjab kohtamise ikka roheline, kes ajab vaesemas mundris naabrimehe lihtsalt minema.

Emassisalikud on asjade kiguga ette kursis. Ehkki nad ilmutavad huvi kigi isaste vastu, on see ilmselgelt suurim siiski smaragdsete kosilaste ja sageli kasinam juba ka kahvaturoheliste korral. Juhuslik pole ka see, et erkroheliste maaomanike aladel elab neli korda rohkem naissoost sisalikke kui kahvaturoheliste juures. Muide, pruudid on valdavalt kaheaastased sisalikuneiud.

Niisiis peab roheline vrv nitama, et sisalik on heas fsilises vormis ja et tal on krge sotsiaalne positsioon. Viimane oleneb philiselt looma suurusest ja kasvukiirusest. Tiskasvuni judnud kps isane ei kuluta toidust saadud energiat mitte niivrd kasvamisele, kuivrd aktiivsele elule. Selline isend liigub sisalike hierarhias kiiremini lesmge, saab rohelise likonna omandamise jrel oma territooriumil domineerivaks ja vidab kigi daamide sdamed.



Informnauka
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012