Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2011/10
Soorajad ja nende teave

Seekordse numbri kllap ks ldarusaadavalt huvitavaid lugusid on intervjuu maailmakuulsa Arktika-uurija Dmitri paroga. Eestis kis ta viimati septembri keskel seoses Tartu likooli kasvandiku Herman Walteri mbermatmisega Kotelni saarel.
paro oli esimene inimene, kes judis suuskadel phjapoolusele ning kes koos pojaga letas suuskadel Beringi vina. Tema olulisem tegevus seostub puuetega inimeste rehabilitatsiooniga spordi kaudu, mis pealtnha vib tunduda hullumeelsena: niteks oli tema korraldatud kolme ratastoolimehe kte jul teoks saanud 11 000-kilomeetrine teekond Vladivostokist Peterburi.
Igapevaelus me sherduste ekstreemsustega tavaliselt kokku ei puutu. Looduses tahaks aga vahel ikka kia. Phendunud loodusehuvilised vtavad matkasaapad vi kummikud ja seljakoti ning lhevad knnumaale matkama, hoolimata radade puudumisest. Nii nagu paro kib Arktikas. Loodust tunnevad nad niigi ja vajaduse korral teevad kodus eeltd kirjanduse ja interneti abil.

Suur hulk inimesi piirduks heal meelel matkaradade ja laudteedega, kus matkamine on tehtud mugavaks ja ohutuks. Rada on looduses thistatud, mrjemates kohtades laudteed, aeg-ajalt pingid ja teabetahvlid. Loodusesse vib minna ju niisama puhkama ning sinna juurde pisut teavet looduselamuse kohta sobib hsti nagu roos tordil.
Loodust aitab seletada giid vi hea loodusetundja. Infot vib saada ka Regio atlase vahendusel, kasutades T-numbri teenust: paljud paigad saavad tuttavaks sealse eesti- vi ingliskeelse tutvustuse abil. Kesolevas numbris on snum, et RMK jagab nutitelefoni kaudu teavet nii matkaradade kui ka marjametsade kohta. Hoolimata uutest IT-lahendustest on kige lihtsam ja mugavam ilmselt endiselt teabetahvel. Nende sisukusest ja kasutatavusest on phjalikult juttu meie avaloos.

Looduses thistatud matkaradade ja eriti soodesse rajatud laudteede vajalikkusest ja otstarbekusest oleme Eesti Looduses varemgi kirjutanud. Meenutan niteks Ann Marveti esseed laudtee vlust ja vimust (2003, nr. 9). Laudteid ja matkaradu on soodesse kindlasti tarvis, sest nii saab loodusega tuttavaks hulk inimesi, kes soomaale muidu ei astuks, ning pealegi hoiab tee soopinda lemra tallamast.
Kisin pev enne numbri trkkiminekut Tallinnas vlitdel: kontrollisin ohtliku invasiivtaime vereva lemmaltsa leiukohti. ks neist oli Pskla rabaraja alguses. Oktoobri teisel phapeval kasutasid rabarada llatavalt paljud jalutajad, kepikndijad vi jalgratturid.
Pskla raba pole taimkatteteaduslikult kuigi vrtuslik, sest varasem kuivendus on siin oma mju avaldanud. Aga siiski on see tkk linnalhedast loodust. Jb le ainult nustuda kohaliku elanikuga, kelle vitel on rabarada tallinlastele vajalikum kui samasse kohta kavandatud munitsipaalgolfivljak.




Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012