Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SETOMAA EL 07-08/2003
Maa rajajoonel

Setomaa on maa Ida ja Lne piiril, mis sajandeid on olnud eraldatud nii Eestist kui ka Venest. Liivimaast lahutas setosid usk ning administratiivpiir, vene rahvast aga keel, meel ja kombed. Midagi vga olulist ja ainulaadset on tnu paiknemisele remaal ja kauasele omaetteolemisele silinud tnini.

Vaatamata samale himutaustale Vrumaaga on Setomaal olnud ligi tuhande aasta vltel hoopis teistsugune ajalugu kui mujal Luna-Eestis. Setomaa on Vene riikluse algusaegadest olnud selle alluvuses vi vahetus mjusfris ning kuulunud Idakiriku, s.o. apostliku igeusu kiriku valdusesse.

Minevik ja pritolu. Keel ja arheoloogia andmed viitavad sellele, et Setomaa ja Vrumaa idaosa rahvas oli muinasajal ks him. Rooma rauaajal (2.5. sajand), mil valdavas osas Eestist maeti surnuid tarandkalmetesse, psisid mlemas piirkonnas maa-alused pletushauad. 6.10. sajandil olid nii Setomaal kui ka Vrumaa idaosas kalmudeks liivast kpad, kuhu surnud maeti pletatult. Selliseid kpaid leidub rohkesti Vrska lahest lne pool Laossinas ja Suure-Rsnas, aga ka Obinitsa ja Vmmorski lhistel ning Ida-Setomaal Korodissa, Taeluva ja Lesgi mbruses. Rohkelt kpaid on ka Piusa Vrumaa-poolsel kaldal: tollal ei kujutanud jgi veel piirijoont, vaid keskset suhtlusteed ida pool elavate himlastega. Samalaadseid kpaid leidub ka Pihkva mbruses, Velikaja jgikonnas ja Pihkva jrve idakaldal. Varem omistati neid krivititele, kuid nd nustuvad vene uurijadki muististe lnemeresoome taustaga. Aegade jooksul on Setomaale tulnud aga rohkesti sisserndajaid lnest ning oma osa visid setode kujunemisel etendada idast lnde taanduvad pliselanike rhmadki.

Venelaste sissevool lnemeresoomlaste aladele Pihkva jrvest luna ja ida pool algas tenoliselt I aastatuhande lpusajanditel. Pole teada, kus asus setode esivanemateks olnud lnemeresoomlaste asuala idapiir tuhat ja kus viissada aastat tagasi. Kindel on vaid see, et aja jooksul on slaavlaste etniline rajajoon jrjepidevalt nihkunud lnde.

Arvatavasti 16. sajandil asustati sdades thjenenud maadele Petseri kloostri mbrusse klade kaupa vene talupoegi ning tekkis ulatuslik vene asustusvnd Petserist luna pool (TaeluvaSaalesjaPankjavitsaLaura liin). Ehkki kontaktaladel elasid setod ja venelased klg klje krval, on elatud eri klades.


Piir piki jgesid. Eesti muinasaja lppjrgus oli suur osa praegusest Setomaast Irboska vimukeskuse kaugem lnepoolne tagamaa. Kindlama piiri kujunemine Seto- ja Vrumaa vahele hredalt asustatud metsaaladele seostub Saksa idaekspansiooni pidurdumisega 1240. aastatel. Liivimaa ida- ja Venemaa lnepiiri aitasid mratleda looduslikud thised: Miikse oja, Piusa, Mdajgi ja Vhandu. Poliitiline piir thistas ka eri uskude igeusu ja katoliku kiriku rajajoont. Tenoliselt polnud konfessionaalsel piiril esialgu siiski suuremat thendust: nii hel kui ka teisel pool elasid edasi maausk ja vanad kombed. Eriti kestvad on need olnud Setomaal, kus muistsed arusaamad psisid krvuti kristlikega veel 20. sajandilgi. Ilmselt oli piiril rahva enesemratluses esialgu eesktt administratiivne ja poliitiline, mitte usuline vi etnokultuuriline thendus: hele poole jid Liivimaa, teisele Vene alamad. Keskaegse Liivimaa idapiir psis ka Poola ja Rootsi ajal, samuti prast Liivimaa liitmist Venemaaga Phjasjas. Vrumaa ji endiselt Liivimaa, Setomaa aga Pihkva kubermangu.

Arvatavasti on tsisem kultuurivahe Seto- ja Vrumaa vahel kasvanud alles viimaste sajandite vltel. Vrumaale judis luteri kirikust lhtuv kooliharidus juba 17. sajandi lpul, esimene Setomaa kool tehti Obinitsa 1890. a. ning veel 1920.30. aastatel ei peetud tihti vajalikuks lastele haridust anda. Prisorjuse kaotamine Liivimaal 1819. a. ja talude priseksostmine lid Vrumaal eeldused 1860.1870. aastate rahvuslikuks rkamiseks, maarahvast eestlasteks saamiseks. Algasid seltsielu ja histegevus. Misate vahendusel Vrumaa kladesse judnud euroopaliku kultuuri idapiiriks ji ajaloolise Liivimaa rajajoon. Just misatest prinevad Eesti klapildile omased hoonete laudvooderdised, lillepeenrad, iluaiad ja talualleed.

Setomaal kestis seevastu kuni 1920. aastateni endiselt keskajale omane elulaad, hiskonna aluseks olid kla- ja himusidemed ning jtkus klamaade perioodiline mberjaotamine talude vahel hingede arvu alusel.

Setomaa hendati lejnud Eestiga Tartu rahu alusel alles 1920. aastal. Edukad rahulbirkimised andsid Eestile ka strateegiliselt vajaliku piirirse puhvertsooni: venelastega asustatud alad Setomaast ida ja luna pool. Eestiga liidetud territooriumist tehti uus maakond: Petserimaa, mille keskuseks sai Petseri linn. 1920.30. aastad tid kaasa kiired muudatused. 1920. aastate alguses pandi inimestele perekonnanimed, lppes talumaade kruntiajamine. Ristpalkmajadele tekkisid laudvoodrid, kladesse judsid ajalehed, koolikohustus, histegevus ja moodsad pllutmasinad.

1944. aastal, prast Nukogude vgede teistkordset sissetungi eraldati Eestist enamik Petserimaast koos Petseriga. Neist aladest sai Pihkva oblasti Petseri rajoon. Eesti taasiseseisvumise jrel muutis Venemaa 1994. a. hepoolselt endise liiduvabariikide piiri riigipiiriks ning asus seda vlja ehitama. 1998. a. sgisel loobus Eesti oma nudmistest taastada Tartu rahu piir. Uus piir jagas Setomaa kaheks. Praegu vib teisele pool piiri jnud setosid olla ligikaudu 500 inimest.


Eneseteadmine tusuteel. Setode etnilist identiteeti on aidanud hoida rahva pidev juurdevool lnest: misaorjuse eest on lbi sajandite pgenetud Venemaale, kus riigi- ja kloostrimaadel oli rohkem vabadust ja maksud viksemad. Ehkki potisetod on Kagu-Eestis liikunud ja oma kaupa pakkunud juba ammu, teadvustus setode kui himurahva olemasolu Eestis laiemalt alles 20. sajandi algusaastatel. 1902 kogus Setomaalt laulusid Jakob Hurt; 1912. a. esinesid vanaprastes rivastes ja rohke kaelahbedaga laulunaised esimest korda Vanemuise kontserdilaval. 1920.1930. aastad tid kaasa jreleaitamispoliitika ja setode kultuurilise eestistamise. Eesti riigi ja eestlaste suhe setodesse on lbi aegade olnud leolev. Eri usk ja kombed, aga ka igeusu taustaga eesnimed on andnud phjust setode seostamiseks venelastega. Setode etnilist identiteeti kaotav poliitika jtkus nukogude ajal, mil koolides keelati kasutada murdekeelt ja nuti leminekut kirjakeelele (sama toimus ka Vrumaal).

Mittemistmist jtkub eestlaste seas tnini. 2000. a. rahvaloendusel keelati mrkida rahvuse nimeks seto. Samas on setosid rahvarivas laulunaisi ja nende kaelahbedat edukalt kasutatud Eesti kaubamrgina. 20. sajandi arengute tagajrg on topeltidentiteedi teke setode seas: enamik mratleb end htaegu nii eestlase kui ka setona. Kuigi setode eneseteadvus on 20. sajandi teisel poolel eestlaste vaimse ja kultuurilise surve tttu mrgatavalt lahjenenud, kuulutas setode esinduskogu Seto kongress 2002. aastal setod omaette rahvuseks.

Erinevalt eestlastest pole setod minevikus olnud prisorjad. Setomaa inimene on lihtne ja aval, kuid htaegu kaval ja lbingelik. Elamine piirialadel venelaste ja Liivimaa vahel, sdade ja rsteretkede tallermaal on andnud ajaloolise kogemuse. Vras tulija katsutakse lbi ja pannakse paika: vetakse omaks vi mitte.

Jakob Hurda andmetel oli 1902. a. setosid (ilma Petseri linnata) 16 571 hinge. Praeguseks on olukord muutunud. Ida-Setomaa klad on plisrahvast peaaegu thjenenud ning seto talud on mdud venelastest uusasukatele elamuteks vi suvilateks. Ka Setomaa Eesti-osas on ha rohkem thje maju. Nagu mujaltki remaadelt on noored viimase poole sajandi vltel mber asunud linnadesse ning lahkumine kestab tnini. Setode praegune arv on teadmata. Kolmes seto vallas Meremel, Mikitamel ja Vrskas elab kokku umbes 5000 inimest, neist valdav enamik setod.


Looduse rgse iluga liituvad vanad klad ja kultuurmaastikud. Suhe inimese ja looduse vahel on tasakaalus vi taas viimase kasuks prdumas. Phja-Setomaad Vrska ja Saatse mbrust iseloomustavad liivased ja vheviljakad maad ning mnnimetsad. Vrska lahe mbrusele vajutab oma pitseri jrve lhedus. Petseri-taguseid pllumaastikke ilmestavad Uuts ja Mla org. le viimase avaneb Irboska linnamelt Setomaa ilusamaid ja avaramaid vaateid.

Petserimaa ajalooline asustustuumik paikneb Petserist ida pool, Irboska lhistel. Irboska linnus oli thtis majanduslik ja vimukeskus juba viikingiajal: 862. a. on seda mainitud hena kolmest varjaagide rajatud Vene riikluse tugipunktist. Muinaslinnuse lhedale kerkis 1330. aastal paest kivilinnus, millele vastukaaluks ehitas ordu 1342. a. keskaegse Liivimaa idapiirile Vastseliina ja Aluksne linnuse. Jrgmise sammu astus taas Venemaa: 1473. aastal asutati Petseri klooster ks thtsamaid riigis. Liivi sja ajal sai klooster mri ja kaitsetorni. Peagi tekkis Petseri kloostri juurde alev, mis hiljem sai linnaigused. Usuelu keskus oli keskajal ka Mla klooster.

Arheoloogia andmetel on suur osa Setomaa phja- ja lneosa kladest sna hilised: alguse saanud alles 16.18. sajandil. Kultuurkihilaigud praegustes klasdametes nitavad, et asustus on jrjepidevalt psinud samades kohtades. Setomaa vikeste sumbkladega maastikupilt on paljuski silitanud keskaegse ldilme.

Setomaa klamaastikele on omane teistsugune hoonestus kui Vrumaal. Eestis tavaline pikk rehielamu on Setomaale vras. Rehi oli elamust lahus ning elumaja koosnes kahest poolest: klmast eeskojast ja suure ahjuga eluruumist. Setomaale kunagi omastest kinnistest, suurte laudvravatega uedest on praeguseks alles vaid vhesed. Petserimaa maastikupildist puuduvad peaaegu tiesti misad: maa kuulus peamiselt riigile vi Petseri kloostrile. Seevastu ilmestavad klamaastikke igeusu kirikud ja viksed klakabelid tsssonad.


Kultuur elab mlus. Rohkem kui kusagil mujal vib Setomaal tdeda eri aegade samaaegsust. Minevik ei kesta tnases pevas sildistatud ja viidastatud mlestistena, vaid psib ka elus ja inimestes. See mitmetasandilisus annab Setomaale oma no ja vrtuse.

Kirjakultuur on Setomaal hiline nhtus. Teadmised on plvkonnalt teisele edasi kandunud hoopis teises suulises vormis. Setomaa on laulude ja lauluemade maa. Minevikus oli laul lahutamatult seotud argielu ja tga, kuid ndseks on see taandunud peoaja ja esinemiste meelelahutuseks. Samas vib rahvaprane ajaloomlu paikadega seotuna ulatuda vgagi kaugesse minevikku, kaugemale kui mujal Eestis. Vrska lahe mbruses kneldakse tnini jrvejl muiste peetud Jsjast, kus j murdus sjave raskuse all. Kas on need mlestused 1242. a. Jlahingust? Eestis piirdub teadmine vanadest sdadest seevastu peaaegu eranditult Rootsi sjaga.

Vana Setomaad iseloomustab olemisviis, kus puudub selge piir loomuliku ja leloomuliku vahel. Piir ettemratuse, kokkusattumuse ja juhuse vahel on tihti ebaselge ning nidus, maa-arstid ehk sobijad ja maagia ehk kunstid olid veel poole sajandi eest argielu koostisosa. Endisaegses seto maailmapildis on heks tervikuks pimunud muinastaustaga uskumused ja arusaamad ning igeusu kiriku petus. Ka uskumuste kristlikus pooles vib leida vga vanu ladestusi. Setode vanema plvkonna jaoks on usk elu ja olemise lahutamatu koostisosa ning ikoonide ehk phastega phasenurgad psivad majades tnini.

Setomaal on pha mistel eriline thendus. Phadusetunnetus seostub kiriku, phaste ja surnuaia, aga ka vanade kalmetega. Eriline thendus kuulub seto kultuuris surnutele. Surm ei thenda tielikku lahkumist. Elavate ja surnute htekuuluvus ilmneb kige eredamalt suurte kirikuphade ajal, kui kalmistud on tis rahvast ja sakse haudadel.


Vanast ajast uude. Minevik ja aegade paljumtmelisus on Setomaalt kadumas koos seda kandvate inimestega. Vana on alles siiski veel niivrd palju, et kadumine ei toimu kohe. Ajaloolist hustikku kannavad loodus ja klamaastikud ruum tervikuna. Side minevikuga psib habraste niitidena paljude inimeste vahendusel. Neid niite on sedavrd rohkesti, et knelda vib veel snagi tihedast ja tugevast vrgustikust.

1990. aastad on setode seas kaasa toonud uue rkamise ja eneseleidmise. Taastunud on vahepeal katkenud kirmaste traditsioon ja setode omakultuur leiab tunnustust ka vljaspool Setomaa ja Eesti piire. Ties aus ja hbedas on seto leelonaised, ehkki lauljate read jvad aasta-aastalt hredamaks. Kahele poole piiri killustatud ja linnadesse laiali pillutatud rahvast liidab augusti esimesel ndalavahetusel toimuv Seto kuningriigi pev, aga ka kirikuphad Vrskas, Saatses, Obinitsas ja Miikses siia tullakse kokku kaugemaltki. Paraku jvad neile, kes siinpool piiri, phad Petseris ja Mlas enamasti kll kttesaamatuks.


Heiki Valk (1959) on Tartu likooli arheoloogia kabineti juhataja.
Arvatavasti 16. sajandil asustati sdades thjenenud maadele Petseri kloostri mbrusse klade kaupa vene talupoegi ning tekkis ulatuslik vene asustusvnd Petserist luna pool (TaeluvaSaalesjaPankjavitsaLaura liin). Ehkki kontaktaladel elasid setod ja venelased klg klje krval, on elatud eri klades.


Piir piki jgesid. Eesti muinasaja lppjrgus oli suur osa praegusest Setomaast Irboska vimukeskuse kaugem lnepoolne tagamaa. Kindlama piiri kujunemine Seto- ja Vrumaa vahele hredalt asustatud metsaaladele seostub Saksa idaekspansiooni pidurdumisega 1240. aastatel. Liivimaa ida- ja Venemaa lnepiiri aitasid mratleda looduslikud thised: Miikse oja, Piusa, Mdajgi ja Vhandu. Poliitiline piir thistas ka eri uskude igeusu ja katoliku kiriku rajajoont. Tenoliselt polnud konfessionaalsel piiril esialgu siiski suuremat thendust: nii hel kui ka teisel pool elasid edasi maausk ja vanad kombed. Eriti kestvad on need olnud Setomaal, kus muistsed arusaamad psisid krvuti kristlikega veel 20. sajandilgi. Ilmselt oli piiril rahva enesemratluses esialgu eesktt administratiivne ja poliitiline, mitte usuline vi etnokultuuriline thendus: hele poole jid Liivimaa, teisele Vene alamad. Keskaegse Liivimaa idapiir psis ka Poola ja Rootsi ajal, samuti prast Liivimaa liitmist Venemaaga Phjasjas. Vrumaa ji endiselt Liivimaa, Setomaa aga Pihkva kubermangu.

Arvatavasti on tsisem kultuurivahe Seto- ja Vrumaa vahel kasvanud alles viimaste sajandite vltel. Vrumaale judis luteri kirikust lhtuv kooliharidus juba 17. sajandi lpul, esimene Setomaa kool tehti Obinitsa 1890. a. ning veel 1920.30. aastatel ei peetud tihti vajalikuks lastele haridust anda. Prisorjuse kaotamine Liivimaal 1819. a. ja talude priseksostmine lid Vrumaal eeldused 1860.1870. aastate rahvuslikuks rkamiseks, maarahvast eestlasteks saamiseks. Algasid seltsielu ja histegevus. Misate vahendusel Vrumaa kladesse judnud euroopaliku kultuuri idapiiriks ji ajaloolise Liivimaa rajajoon. Just misatest prinevad Eesti klapildile omased hoonete laudvooderdised, lillepeenrad, iluaiad ja talualleed.

Setomaal kestis seevastu kuni 1920. aastateni endiselt keskajale omane elulaad, hiskonna aluseks olid kla- ja himusidemed ning jtkus klamaade perioodiline mberjaotamine talude vahel hingede arvu alusel.

Setomaa hendati lejnud Eestiga Tartu rahu alusel alles 1920. aastal. Edukad rahulbirkimised andsid Eestile ka strateegiliselt vajaliku piirirse puhvertsooni: venelastega asustatud alad Setomaast ida ja luna pool. Eestiga liidetud territooriumist tehti uus maakond: Petserimaa, mille keskuseks sai Petseri linn. 1920.30. aastad tid kaasa kiired muudatused. 1920. aastate alguses pandi inimestele perekonnanimed, lppes talumaade kruntiajamine. Ristpalkmajadele tekkisid laudvoodrid, kladesse judsid ajalehed, koolikohustus, histegevus ja moodsad pllutmasinad.

1944. aastal, prast Nukogude vgede teistkordset sissetungi eraldati Eestist enamik Petserimaast koos Petseriga. Neist aladest sai Pihkva oblasti Petseri rajoon. Eesti taasiseseisvumise jrel muutis Venemaa 1994. a. hepoolselt endise liiduvabariikide piiri riigipiiriks ning asus seda vlja ehitama. 1998. a. sgisel loobus Eesti oma nudmistest taastada Tartu rahu piir. Uus piir jagas Setomaa kaheks. Praegu vib teisele pool piiri jnud setosid olla ligikaudu 500 inimest.


Eneseteadmine tusuteel. Setode etnilist identiteeti on aidanud hoida rahva pidev juurdevool lnest: misaorjuse eest on lbi sajandite pgenetud Venemaale, kus riigi- ja kloostrimaadel oli rohkem vabadust ja maksud viksemad. Ehkki potisetod on Kagu-Eestis liikunud ja oma kaupa pakkunud juba ammu, teadvustus setode kui himurahva olemasolu Eestis laiemalt alles 20. sajandi algusaastatel. 1902 kogus Setomaalt laulusid Jakob Hurt; 1912. a. esinesid vanaprastes rivastes ja rohke kaelahbedaga laulunaised esimest korda Vanemuise kontserdilaval. 1920.1930. aastad tid kaasa jreleaitamispoliitika ja setode kultuurilise eestistamise. Eesti riigi ja eestlaste suhe setodesse on lbi aegade olnud leolev. Eri usk ja kombed, aga ka igeusu taustaga eesnimed on andnud phjust setode seostamiseks venelastega. Setode etnilist identiteeti kaotav poliitika jtkus nukogude ajal, mil koolides keelati kasutada murdekeelt ja nuti leminekut kirjakeelele (sama toimus ka Vrumaal).

Mittemistmist jtkub eestlaste seas tnini. 2000. a. rahvaloendusel keelati mrkida rahvuse nimeks seto. Samas on setosid rahvarivas laulunaisi ja nende kaelahbedat edukalt kasutatud Eesti kaubamrgina. 20. sajandi arengute tagajrg on topeltidentiteedi teke setode seas: enamik mratleb end htaegu nii eestlase kui ka setona. Kuigi setode eneseteadvus on 20. sajandi teisel poolel eestlaste vaimse ja kultuurilise surve tttu mrgatavalt lahjenenud, kuulutas setode esinduskogu Seto kongress 2002. aastal setod omaette rahvuseks.

Erinevalt eestlastest pole setod minevikus olnud prisorjad. Setomaa inimene on lihtne ja aval, kuid htaegu kaval ja lbingelik. Elamine piirialadel venelaste ja Liivimaa vahel, sdade ja rsteretkede tallermaal on andnud ajaloolise kogemuse. Vras tulija katsutakse lbi ja pannakse paika: vetakse omaks vi mitte.

Jakob Hurda andmetel oli 1902. a. setosid (ilma Petseri linnata) 16 571 hinge. Praeguseks on olukord muutunud. Ida-Setomaa klad on plisrahvast peaaegu thjenenud ning seto talud on mdud venelastest uusasukatele elamuteks vi suvilateks. Ka Setomaa Eesti-osas on ha rohkem thje maju. Nagu mujaltki remaadelt on noored viimase poole sajandi vltel mber asunud linnadesse ning lahkumine kestab tnini. Setode praegune arv on teadmata. Kolmes seto vallas Meremel, Mikitamel ja Vrskas elab kokku umbes 5000 inimest, neist valdav enamik setod.


Looduse rgse iluga liituvad vanad klad ja kultuurmaastikud. Suhe inimese ja looduse vahel on tasakaalus vi taas viimase kasuks prdumas. Phja-Setomaad Vrska ja Saatse mbrust iseloomustavad liivased ja vheviljakad maad ning mnnimetsad. Vrska lahe mbrusele vajutab oma pitseri jrve lhedus. Petseri-taguseid pllumaastikke ilmestavad Uuts ja Mla org. le viimase avaneb Irboska linnamelt Setomaa ilusamaid ja avaramaid vaateid.

Petserimaa ajalooline asustustuumik paikneb Petserist ida pool, Irboska lhistel. Irboska linnus oli thtis majanduslik ja vimukeskus juba viikingiajal: 862. a. on seda mainitud hena kolmest varjaagide rajatud Vene riikluse tugipunktist. Muinaslinnuse lhedale kerkis 1330. aastal paest kivilinnus, millele vastukaaluks ehitas ordu 1342. a. keskaegse Liivimaa idapiirile Vastseliina ja Aluksne linnuse. Jrgmise sammu astus taas Venemaa: 1473. aastal asutati Petseri klooster ks thtsamaid riigis. Liivi sja ajal sai klooster mri ja kaitsetorni. Peagi tekkis Petseri kloostri juurde alev, mis hiljem sai linnaigused. Usuelu keskus oli keskajal ka Mla klooster.

Arheoloogia andmetel on suur osa Setomaa phja- ja lneosa kladest sna hilised: alguse saanud alles 16.18. sajandil. Kultuurkihilaigud praegustes klasdametes nitavad, et asustus on jrjepidevalt psinud samades kohtades. Setomaa vikeste sumbkladega maastikupilt on paljuski silitanud keskaegse ldilme.

Setomaa klamaastikele on omane teistsugune hoonestus kui Vrumaal. Eestis tavaline pikk rehielamu on Setomaale vras. Rehi oli elamust lahus ning elumaja koosnes kahest poolest: klmast eeskojast ja suure ahjuga eluruumist. Setomaale kunagi omastest kinnistest, suurte laudvravatega uedest on praeguseks alles vaid vhesed. Petserimaa maastikupildist puuduvad peaaegu tiesti misad: maa kuulus peamiselt riigile vi Petseri kloostrile. Seevastu ilmestavad klamaastikke igeusu kirikud ja viksed klakabelid tsssonad.


Kultuur elab mlus. Rohkem kui kusagil mujal vib Setomaal tdeda eri aegade samaaegsust. Minevik ei kesta tnases pevas sildistatud ja viidastatud mlestistena, vaid psib ka elus ja inimestes. See mitmetasandilisus annab Setomaale oma no ja vrtuse.

Kirjakultuur on Setomaal hiline nhtus. Teadmised on plvkonnalt teisele edasi kandunud hoopis teises suulises vormis. Setomaa on laulude ja lauluemade maa. Minevikus oli laul lahutamatult seotud argielu ja tga, kuid ndseks on see taandunud peoaja ja esinemiste meelelahutuseks. Samas vib rahvaprane ajaloomlu paikadega seotuna ulatuda vgagi kaugesse minevikku, kaugemale kui mujal Eestis. Vrska lahe mbruses kneldakse tnini jrvejl muiste peetud Jsjast, kus j murdus sjave raskuse all. Kas on need mlestused 1242. a. Jlahingust? Eestis piirdub teadmine vanadest sdadest seevastu peaaegu eranditult Rootsi sjaga.

Vana Setomaad iseloomustab olemisviis, kus puudub selge piir loomuliku ja leloomuliku vahel. Piir ettemratuse, kokkusattumuse ja juhuse vahel on tihti ebaselge ning nidus, maa-arstid ehk sobijad ja maagia ehk kunstid olid veel poole sajandi eest argielu koostisosa. Endisaegses seto maailmapildis on heks tervikuks pimunud muinastaustaga uskumused ja arusaamad ning igeusu kiriku petus. Ka uskumuste kristlikus pooles vib leida vga vanu ladestusi. Setode vanema plvkonna jaoks on usk elu ja olemise lahutamatu koostisosa ning ikoonide ehk phastega phasenurgad psivad majades tnini.

Setomaal on pha mistel eriline thendus. Phadusetunnetus seostub kiriku, phaste ja surnuaia, aga ka vanade kalmetega. Eriline thendus kuulub seto kultuuris surnutele. Surm ei thenda tielikku lahkumist. Elavate ja surnute htekuuluvus ilmneb kige eredamalt suurte kirikuphade ajal, kui kalmistud on tis rahvast ja sakse haudadel.


Vanast ajast uude. Minevik ja aegade paljumtmelisus on Setomaalt kadumas koos seda kandvate inimestega. Vana on alles siiski veel niivrd palju, et kadumine ei toimu kohe. Ajaloolist hustikku kannavad loodus ja klamaastikud ruum tervikuna. Side minevikuga psib habraste niitidena paljude inimeste vahendusel. Neid niite on sedavrd rohkesti, et knelda vib veel snagi tihedast ja tugevast vrgustikust.

1990. aastad on setode seas kaasa toonud uue rkamise ja eneseleidmise. Taastunud on vahepeal katkenud kirmaste traditsioon ja setode omakultuur leiab tunnustust ka vljaspool Setomaa ja Eesti piire. Ties aus ja hbedas on seto leelonaised, ehkki lauljate read jvad aasta-aastalt hredamaks. Kahele poole piiri killustatud ja linnadesse laiali pillutatud rahvast liidab augusti esimesel ndalavahetusel toimuv Seto kuningriigi pev, aga ka kirikuphad Vrskas, Saatses, Obinitsas ja Miikses siia tullakse kokku kaugemaltki. Paraku jvad neile, kes siinpool piiri, phad Petseris ja Mlas enamasti kll kttesaamatuks.


Heiki Valk (1959) on Tartu likooli arheoloogia kabineti juhataja.



Heiki Valk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012