Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2011/11
Milliseid kogemusi saadi rahvusvaheliselt merereostustrjeppuselt Boilex?

Seni suurim rahvusvaheline reostustrjeppus Lnemere res korraldati tnavu 27.29. septembril Rootsis Nynshamnis. Osalesid Eesti, Soome, Rootsi ja Venemaa reostustrjega seotud ametkonnad, likoolid ning kolmanda sektori organisatsioonid. Eestit esindasid psteamet, Eesti mereakadeemia, Eesti sisekaitseakadeemia, keskkonnainspektsioon ja Eestimaa looduse fond, vaatlejana olid kohal ka meie reservpsterhma vabatahtlikud. Kahjuks ei tulnud ppusele ei politsei- ja piirivalveamet ega ka keskkonnaamet.
ppuse kigus mngiti lbi tankerinnetus Lnemerel. Esimesel peval harjutati seda, kuidas ksida ja anda rahvusvahelist abi kolmanda astme reostuse korral; samuti oli lesandeks saada juhtunu kohta kiiresti ldpilt ja selle phjal harjutada suhtlust eri ksuste vahel.
Teine ppepev oli praktilisem: modelleeriti merre voolanud naftalaiku, korjati merelt reostust ja rannalt naftajke, harjutati mereranna kaitsmist saaste eest ja eluslooduse pstmist ning pti hinnata nnetuse kahjusid.

ldiselt vis ppust hinnata kordalinuks, sest selgus omajagu kitsaskohti, millele tuleb tulevikus rohkem thelepanu prata. Niteks infoedastus ei olnud piisavalt hsti korraldatud, mistttu eri valdkondadel oli keeruline saada tegevusest head levaadet. Ilmnes vajadus hise teabekeskuse jrele, ulatusliku nnetuse korral tuleks see kindlasti luua. Selle le on juba arutletud Rootsi reostustrjeametkondades ning kindlasti tuleks see vtta pevakorda ka teiste riikide reostustrjeplaanide ajakohastamisel.
Samuti leidis kinnitust asjaolu, et kuigi ametkondadel on olemas vrdlemisi selged tjuhised ja skeemid, millal ja kuidas paluda rahvusvahelist abi, jdakse selle vastuvtmisega ikkagi htta. Ei ole selgeid juhtnre, milline ametkond vi millise valdkonna ttajad peaksid tegelema konkreetse pakutava abiga (trjevahendite, inimestega), kes ja kuidas seda abi rakendab ning ldisesse trjeoperatsiooni sobitab. Lbi mtlemata oli ka reostuse trjel ja eluslooduse pstel tekkivate jtmete kitlus, mis on vga oluline kogu reostustrjes.
Eluslooduse pste valdkonnas tegutsesid Rootsi, Soome ja Eesti kolmanda sektori organisatsioonid. Soomest toodud konteinerite ning Rootsi telkide abil loodi mobiilne linnuhaigla. Omavahelise koostga vib rahule jda: kik said aru, mida ja kuidas teha. Nagu mainitud, tekitas siiski probleeme reovee ning jtmete kitlus. htlasi ilmnes, et suhtlus eri valdkondade, niteks lindude kinnipdmise ja transpordi ning nende hoiu ja pesu eest hoolt kandnud inimeste vahel ei olnud piisav.
Kindlasti on sellised ppused rmiselt olulised. Kahjuks tuleb tdeda, et kui pstevarustuse ostuks on siiski vimalik eri fondidest toetusi saada, siis ppuste rahastamisega on lugu palju keerulisem. Paraku ei toeta fondid regulaarselt korraldatavaid ppusi, samuti ei ole ametkondadel kuigi lihtne saada selle tarbeks raha riigieelarvest. Varustuse kasutamist omavahelises koosts tuleb aga harjutada, sest vaid nnda saadakse neist soovitud kasu.

Lisateavet Boilexi ppuste kohta, ka ettekanded ning fotod leiate aadressilt www.ensaco.fi/pages/en/seminars-and-workshops/boilex.php



Agni Kaldma
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012