Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SETOMAA EL 07-08/2003
Kas Setomaale rahvuspark?

Setomaast rgitakse sageli kui ainulaadsest paigast, kus omaprasele kultuurile on taustaks isemoodi loodus. Eeldused luua esinduslik kaitseala on olemas, ent siiani on asi jnud peamiselt uurituse ja ettevtlikkuse, aga ka kohalike elanike khkluste taha.

Inimese ja looduse koostoimeala. Setomaa on ks omalaadseimaid Eestiga seotud paikkondi, mida on kujundanud nii erilised looduslikud eeldused kui ka teistsugune kultuurilugu. Setomaa omapra tunnistavad paljud looduse- ja kultuuriuurijad, kes on Eestit liigestades esile toonud selle kandi erijooni. Niteks Liivia Laasimer, ks meie mjukamaid taimkatteuurijaid on siinset loodust kirjeldanud kui Kagu-Eesti liivaste mnnimetsade rajooni jvat leetunud ja leetmuldadel kasvavate nmmemnnikute ning nende asemele rajatud pldude ala, kus siin-seal leidub rabasid ja lamminiite [3]. Johannes G. Gran, Eesti geograafiateaduse rajajaid, eristab seda teedevrgu ja asulate phjal kui Petseri tnavklade antropogeograafilist piirkonda: kuppelmaastikud lunaosas ning tasandikud, lavakrgendikud ja rgorgud ning mnnimetsad ja niidud kesk- ja phjaosas [1].

Lbi sajandite on Setomaa kuulunud teistsuguste vimude alla kui muu Eestimaa. Siin pole olnud head Rootsi aega ega ka Balti erikorda. Ei katoliiklus ega luterlus pole Setomaal olulist mju avaldanud. Maastikupildis vljendub see kas vi iidsete misasdamete ja suurte hajatalude puudumisena. Setomaa on olnud rahvaste ja kultuuride remaa, Eesti ja Vene mjude leminekuala. Siin on segunenud ja silinud mitmed iidsed looduskasutustraditsioonid. Niteks kasutatakse igapevatarbes praeguseni rohkesti puitu ja savi. Peipsi-rsel alal on senini kasutuses vga iidseid kalapgiviise ja -vahendeid.


Setomaa vrib esinduskaitseala. Setomaa-ainelise kultuuri kaduvaid vrtusi on judumda koondatud muuseumidesse Obinitsas, Vrskas, Saatses ja Radajal. Selle paikkonna kaunist loodust vrtustavad vaid mned kaitsealad, suurematest sobiks nimetada peamiselt metsaseid maastikke hoidvaid Piusa je rgorgu ja Mustoja mhnastikku. Huvitaval kombel pole helgi neist aladest leidnud thelepanu ega ole tutvustatud seto loodustraditsiooni eripra. Niteks pole selgitusi selle kohta, kuidas kohalik rahvas on kalu pdnud, heina teinud, metsa kasutanud vi pldu viljelenud. Metsaalade kaitse krval on Setomaal vaja arendada selliseid looduskaitse vorme, mis toetavad traditsiooniliste kultuurmaastike silimist ja toimimist.

Suurema, nn. esinduskaitseala otstarbeks viksid enim sobida rahvuspargi vi mne UNESCO koordineeritava programmi, nt. biosfri kaitseala organisatsioonilised vormid. Mida need nimetused thendavad?

Maailma looduskaitseliit (IUCN) soovitab rahvusparki mratleda jrgmiselt: rahvuspark on looduslik maa- vi veeala, mis on loodud selleks, et hoida he vi enama kossteemi koloogilist tervikut ndisaegsetele ja tulevastele plvedele, vltida sellega htimatut looduskasutust ja -hlvamist ning vimaldada looduse ja kultuuriga sobivat hingelist, teaduslikku, hariduslikku ja virgestuslikku kasutust ning klastust [2]. ks rahvuspargi loomise ja majandamise eesmrke on arvestada priselanike, st. setode loomupraseid ja traditsioonilisi vajadusi, sealhulgas vajadust kasutada loodusvarasid elatuseks sedavrd, kuivrd see ei ole vastuolus rahvuspargi kaitsekorralduseesmrkidega. Rahvuspargi rajamine ja haldamine peaks toimuma krgeima riikliku kogu kaudu (meil riigikogu ja valitsus). Aga see vib olla korraldatud ka teisel valitsemistasemel, sh. priselanike esinduskogu Seto kongressi kaudu.

Eesti kaitstavate loodusobjektide seadus mratleb rahvusparki kui erilise rahvusliku vrtusega kaitseala looduse ja kultuuriprandi, sealhulgas kossteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse silitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kuidas neid eesmrke mistetakse ja nende saavutamiseks tegutsetakse, vib nha Lahemaal, Soomaal, Karulas ja Vilsandil.

Biosfri kaitseala on rahvusvahelise thtsusega ala, mille siht on arendada ja levitada looduse kaitse ja loodusvarade tasakaalustatud kasutuse meetodeid. Biosfri kaitseala loomise ja toimimise kogemusi on Eestis vtta Lne-Eesti saarestiku looduskaitsetst. UNESCO koordineerib biosfri kaitsealade td, aga ka nn. maailmaprandi-alade kaitset. Sellist kaitset vrib haruldane ja esinduslik maastik, mis on thtis ajaloolisest, esteetilisest, etnograafilisest vi antropoloogilisest seisukohast oluliste kultuuri- vi looduselementide poolest ning ohustatud prdumatute muutuste tttu [5]. Ka see kaitseala kategooria viks sobida toetama Setomaa vrtuslikku ja ohustatud kultuurmaastikku.


Et kohale juda, tuleb hakata liikuma. kskik millise viksemagi kaitseala, liiati siis tervet Setomaad esindava ala asutamine nuab phjalikke teadmisi kogu selle piirkonna vrtuste ja neid mjutavate ohtude kohta, selgeid sihte, htlasi algatusjudu ja hid inimestevahelisi suhteid. Loomulikult peaksid selle maa elanikud ettevtte vajalikkusest aru saama, olema nus eesmrkidega ja ise rahvuspargi tegemistes kaasa lma. Algatus on juba tehtud: selle maa rahva esinduskogu Seto kongress on kiitnud heaks otsuse Setomaa loodus ja kultuuri kaitsala tegemiss [4].

Kokkuvtteks kutsun inimesi ja hinguid, kel on olemas huvi ja volitused, kaasa mtlema ja tegutsema Setomaa omapra hoidmiseks. Praegu on see veel nhtav ja elus.


1. Gran, Johannes G. 1922. Eesti maastikulised ksused. Loodus 1 (5): 257281.


2. IUCN 2003. Guidelines for Protected Area Management Categories. http://wcpa.iucn.org/pubs/pdfs/IUCNCategories.pdf


3. Laasimer, Liivia 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn.


4. Seto Kongress 2002. Tplaan seto keele ja kultuuri alalhoitmiss. http://www.zone.ee/setoleht/vi.kongress.htm#Tyyplaan


5. UNESCO 2003. Cultural landscapes. http://whc.unesco.org/exhibits/cultland/categories.htm


Mart Klvik (1960) on looduskaitsja, ttab Eesti pllumajanduslikooli keskkonnakaitse instituudis vanemteadurina.



Mart Klvik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012