Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2011/11
levaade Eesti seeneraamatu-turust 2011. a. sgisel

Mis on kll juhtunud Eesti seenelkijatega? Neli aastat tagasi [2] nentisin, et prast 2002. aasta suurt seeneikaldust hakkas eestikeelseid seeneraamatuid kauplustesse tulema nagu kllusesarvest. Hoolimata kartusest, et pakkumine letab nudmise ja kirjastajad jvad jnni, on ilmunud ha uusi tlke- ja uudisteoseid [3]. Poest ksides selgub, et see vi teine raamat on juba ammu lbi mdud. Tnavu on siiski lisandunud neli-viis vrtteost ja ka ks kummastav originaalkkerdis.

Igal arenenud maal vib soetada algajale meldud seeneraamatuid, kus on vaatluse all kuni paarsada sdavat seeneliiki ja kmneid mrgiseid liike. Nd on Eestis samamoodi. Hulk raamatuid on mistagi tlgitud naaberkeeltest: naabermaade Rootsi ja Soome seenestik ning smiskombed sarnanevad meie omadega. Seda laadi teoserivist tuseb esile Soome seenemeistri Mauri Korhoneni hiljuti ilmunud Metsa- ja niiduseened (Varrak, 160 lk., hlmab le 180 liigi, tlkinud Veiko Kastanje; tavahind poes 1214 eurot).

Nappima kipub aga pakse raamatuid tsisele seenehuvilisele, kelle ei ole thtis ksnes sgiklblikkus, vaid kogu kirev elurikkus. Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi jaoks koostatud sna sisuka Seente entsklopeedia eestikeelne tlge (2006) on oma 750 vrvifotoga mnes poeketis juba lbi mdud ja ootas veel mahukamat lisa.
Tnavu ilmuski Sinisuka vljaandel Hans E. Lauxi Seenelise teejuht, igustamatult upsaka alapealkirjaga Kik sgiseened ja nende mrgised teisikud. Eri kauplustes jb selle mgihind enamasti vahemikku 2025 eurot. le 720-lehekljelises, enamjaolt vga heade fotodega raskes taskuraamatus on ksitletud 1200 liiki. Teose on saksa keelest tlkinud noor seeneteadlane Teele Jairus, kes on htlasi lisanud andmed liikide leidumise vi puudumise kohta Eestis. Rmustaval kombel on seeneraamatute tlkijate ritta asunud lausa mitu noort mkoloogi: peale Teele Jairuse ka Katrin Jrgens ja Veiko Kastanje.
Nagu algajate tlkijate ja toimetajate puhul vahel juhtub, pole sandatud algteose kirjastajaga kigis hdavajalikes muudatustes kokku leppida. Kui le poole Eesti riisikatest on kuulutatud mittesdavaks, ka mu lemmik mnniriisikas, on tegu kulinaariakultuuri erisuste ja tlkija lemrase ujedusega.
Oma vlipluusi vi -jopi taskusse tasub ikka panna ka Kuulo Kalamehe ja Vello Liivi raamat 400 Eesti seent, siis vldite smasegadusi.
Omaprase originaalteosena on ilmunud Helle Vrsi raamat lnga vrvimisest seentega ja kunstilise seenepaberi valmistamisest: Seenemaagia ehk vrv ja paber seentest (Menu kirjastus; 142 lk., umbes 10 eurot). Peamiselt Phjamaades avaldatud vheste sama laadi llitiste seas rmustab meister Vrsi ilus raamat perenaisi ja -ttreid nii oma kasuliku info kui ka lihtsalt huvitavate illustratsioonidega.

Kas lbi-lhki teaduslik monograafia ja seenehuvilise ksiraamat mahuvad samade kaante vahele? Kas eestikeelne teadust juab rahvusvahelisse kibesse, kui iga seeneliigi kohta teha korralik ingliskeelne kokkuvte ja lisada liikide vrkeelne mramistabel?

Tartu likooli loodusmuuseumi uue raamatuseeria Eesti elurikkus esimene kide, Kuulo Kalamehe Riisikad (187 lk., koos eraldi lisatud taskumrajaga 20 eurot) nitab, et see on vimalik ja vajalik. Eriti muidugi eestlaste lemmikseente puhul. htlasi on see teos ks vimalik vastus neile humanitaarteadlastele, kes keskeltlbi kord kuus trkisnas kirglikult nuavad: iga teadlane ppigu ra eesti keel, Eesti mrgatav roll maailmateaduses olgu aga iga vlismaalase enese lesleidmisrm!
Seni oleme levaateis krvale jtnud seenepiltidega illustreeritud kokaraamatud. Silvi(a) Kohu Mida teha seentega (ATA-Raamat O; 112 lk.; poehind 1012 eurot) vriks esiletstmist, kui sellele lisatud fotod poleks nigelavitu ja kasutatud kirjanduse loetelu osalt ajast-arust.
Jttes krvale osalt poolpeidetult ilmunud, pisut parandatud viis-kuus kordustrkki (vi tuleks neid inglise keele eeskujul reprintideks nimetada?), on viimase kmne aastaga Eestis avaldatud vhemalt 32 uut seeneraamatut.

Lpuks tuleb peatuda tervisele ohtlikul tarvitussoovitusel. Tallinna kirjastus Evalota on llitanud mitu ajakirjataolist vljaannet Ise enda ravija, neist viimane (2010, nr. 1) kannab alapealkirja Kaseksn 100 haiguse vastu (32 + 4 lk., hind umbes 1 euro). Ei Tallinna ega Tartu raamatukogudest seda lugejale nneks ei laenutata, lubatud on ainult kohapeal vaadata.
Esimesel paaril lehekljel kasutatakse paralleelnimetust mustpssik, edasi on aga juttu ainult kaseksnast. Kaseksn on teatavasti hoopis teise seltsi kuuluv torikseen, mida sissevetava ravimina kasutati maailmas 5300 aastat tagasi. Ent metsatundrates on tema suitsuga peletatud sski; keskajal on kaseksnast valmistatud tindkirja kuivatamiseks kirjapresse.
Et muuta asi veel segasemaks, on rahvameditsiinis kasutatud ravimseene (olgu see siis must pssik vi tepoolest kaseksn) ratundmiseks lisatud neli fotot hoopis teist liiki seentest. Esikaane sisekljel ja tundub, et ka 24. lehekljel, on tenoliselt knnupessu foto, leheklgedel 3, 6, 12 ja vliskaane sisekljel on avaldatud pilt tuletaelast, lk. 26 ja 30 on soomustorik; lk. 30 teises veerus paikneb mingi segane pilt, vib-olla torikseenest. Neist fotodest lhtudes asuks ajakirja lugeja enda kallal tegema arvatavasti sna julmi eksperimente.
Paljude vga rumalate lausvigade seast tasub mrkida kahte. Lk. 2 oletatakse, et seene eosed tungivad (kase)puitu, seda jrjekindlalt purustades. Purustuseosed oleks muidugi suur leiutis, kui neid testi leitaks. Samal lehekljel on les soojendatud Stalini aja kummitusbioloogi Trofim Lssenko juba aastakmneid tagasi naeruvristatud avastus: Surnud puudel kaseksn puruneb, moodustades raviks klbmatute torikuliste erinevaid liike. Niisiis: hte liiki elusolendid muutuvad hppeliselt teisteks.
Ajakirjake kuulub meie nn. jokk-kirjanduse hulka: siin soovitatakse ikka konsulteerida ka arstiga. Kui tvestunu seda aga ei tee, vaid ostab mingilt turult retseptita saadavat imerohtu saja tve vastu? Phja-Ameerika 2010. aasta levaates [1] on seitsme rohelise krbseseene mrgistuse krval (neist ks lppes surmaga) pisut kergemate seenemrgistuste hulgas mrgitud ka musta pssiku pruukimise tttu tekkinud lihaste parals. JOKK?

1. Beug, Michael 2011. 2010 NAMA Toxicology Committee Report. Omphalina 2 (8): 1516.
2. Parmasto, Erast 2007. Raamatuga seenele. Eesti Loodus 58 (6): 328330.
3. Parmasto, Erast 2010. Uute raamatutega seenele. Eesti Loodus 61 (9): 468469.

Erast Parmasto (1928) on mkoloog, Seenevana.



ERAST PARMASTO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012