Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Meresaared EL 2011/11
Phja-Eesti vikesaared kirjasnas

Saare- ja rannarahvas on mandriinimesele ikka kauge ja vras tundunud, isegi omal ajal krvu elades. Merel toimetulemise eriprad on tnapeval arusaamatud ja seeprast kujutatakse randlasi sageli maarahvaga sarnasena. Tegu oli aga pris omamoodi kandi ja inimestega, kelle tundmappimiseks on veel palju teha.

Viimase kmmekonna aasta jooksul on meri ja saared vlunud paljusid ning seetttu on ilmunud nii saari hekaupa kui ka piirkonniti kajastavaid teoseid [9, 12, 13, 17, 18, 30], mlestuskogumikke ja pildiraamatuid [4, 7], arvukatest teejuhtidest rkimata, niteks Maalehe Raamatu sarjas Enne Pariisi ki Nuustakul. Siiski vib elda, et Eesti vikesaartest teame sna vhe, sest seni on ilmunud vaid ksikud sstemaatilised ksitlused [1, 11, 15].

Saarte looduse uurimisel on pikem traditsioon, ka rannaalade ajaloost on ht-teist avaldatud [14, 20]. Esimesed lesthendused saarte looduse kohta prinevad 19. sajandi teise poole baltisaksa uurijatelt. Loodust, eriti taimestikku ja geoloogiat uuriti phjalikumalt kahe ilmasja vahel.
20. sajandi algul hakkas uurijatele suuremat huvi pakkuma saarte kultuurilugu ja murrak. Suured teened on Kuusalu ja Jelhtme kihelkonna rannakultuuri jdvustamisel Gustav Vilbastel (aastani 1935 Vilberg), kes alates 1909. aastast rohkem kui neljakmne aasta jooksul neis piirkondades palju ringi rndas ja materjali kogus [26, 28]. Vilbaste rahvahariduslikud lood ja reisikirjad, mis ilmusid 1910.1920. aastatel, kujutavad randlaste elu ilustamata, aga smpaatiaga.

Kahe ilmasja vahel uuris Eesti rannaalasid mitu vlismaa teadlast, kelle td ilmusid Skandinaavias ja Soomes philiselt sja jrel [5, 8, 22, 29]. Prast Teist maailmasda kirjutati Phja-Eesti saarte kohta Tartu likoolis mned diplomitd, ent phjalikumaid uurimusi on vhe [nt. 24], kuna saartele kergelt ei psenud.
Ilmekalt on omaaegseid raskusi kirjeldanud Evi Tael [25] ja Gustav Vilbaste [27]. Reeglid ldvenesid mnevrra ja uurijad said pevaks korraga Soome lahe saartele 1970. aastate algul, kuid siis ei saanud materjalist peaaegu midagi avaldada. Ilmusid vaid ksikud artiklid Eesti Looduses ja mned uurimused.
Mnevrra parem oli lugu Aegna saarega, kus tallinlased 1970. aastatel jlle kia said, ja seeprast kirjutati ka saare reisijuht [2]. Hiljuti lisandus selle saare kohta Robert Nermani detailirohke raamat [13]. Vike reisijuht ilmus nukogude ajal ka Prangli saare kohta [3].

1980. aastatel hakati Phja-Eesti saartest kirjutama Rootsis, kus Teise maailmasja eelse rannakultuuri ksimustega tegelesid Eesti kalurite koondisesse Rootsis hinenud endised kalurid ja paadiehitajad. Aksi saare eluolu jdvustamisel on teinud suure t Aksbergide perekond; eriti Harald Aksberg, ent ka jrgmised plvkonnad juba mujal sndinud inimesed pole minetanud huvi esivanemate ega nende kodusaare vastu [11]. Elu Naissaarel on ksitlenud Erik Schmidt [21]. Mlestusi on ilmunud ka teiste saarte kohta [6, 10, 19] ja nende hulk ha suureneb.
Pikemalt kohal viibides sai neil saartel jlle vlitid teha alates 1991. aastast. Lne-Eesti saartel oli piiranguid vhem ning neid on ka phjalikumalt uuritud, ent sealgi tuli arvestada Nukogude piiritsooni eriprade ning salastamisega. Nende saarte kohta kirjutatu vrib eraldi ksitlust ja selles levaates vaatluse alla ei tule.


Tnapeval on oluline allikas internet, mille kaudu on kttesaadavad paljud arhiivid ja teised riiklikud teabekogud, niteks Eesti muuseumide veebivrava kaudu (www.muis.ee/portaal) vi rahvausundi ja muistendite andmebaas Rehepapp (www.folklore.ee//rehepapp); kohalike kodukandiliikumiste ja klaseltside eestvttel on samuti lisandunud hulganisti teavet.
Internetis on talletatud ka suur osa arhiivimaterjali, niteks Rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal (www.ra.ee/vau/). Mainimist vrib kaardiregister (www.eha.ee/kaardidreg), kuhu lisatakse jrjest uusi digiteeritud kaarte. Esimesed suuremtkavalised saarte kaardid prinevad 17. sajandi lpust (kik digiteeritud), vrskeim on digitaalne Eesti aluskaart (maa-ameti kaardiserver http://geoportaal.maaamet.ee/, kust leiab ka hulgaliselt ajaloolisi kaarte).

Rannaala kultuurilugu on siiski vhe uuritud ja julgen vita, et rand on eesti kultuuriloos alaesindatud [16]. Sellel on hulk phjusi.
Esiteks oli mrav asjaolu, et rkamisaja eestvedajad olid prit jukamal jrjel maaviljeluspiirkondadest Kesk- ja Luna-Eestis. Rand oli neile vras vi lausa tundmatu ning seeprast keskenduti 19. sajandil eestlaste identiteeti vormides maale ja plluharimisele.
Primust on Eestis kogutud peamiselt kihelkonniti, aga mitte htviisi agaralt ja seetttu on materjali vga ebahtlaselt. Head jutustajad ja primuse teadjad said uurijate hulgas tuntuks ning nende juurde tuldi ikka ja jlle tagasi. Phja-Eesti rannakihelkondade seas kogus kuulsust Kuusalu kant oma regilaulude ja juttude varasalvega. Samamoodi on uurijate seas populaarne kant olnud Saaremaa. Ka Prangli ja Rammu saar on rohkem thelepanu plvinud; Aksi ja Aegna saart ning Naissaart ja Osmussaart on samuti phjalikumalt ksitletud.
Teisalt oli randlase enda pilk suunatud merele, vljapoole, ning tema maailma kujundas suhtlus merel ja le mere. Rannarahva sidemed Tallinnaga olid sama tihedad kui Peterburi, Helsingi vi Stockholmiga. Tartu ja sealsed ettevtmised jid igas mttes kaugeks. Randlased hoidsid omaette ega osalenud primuse talletamises.
Kolmandaks vib nimetada, et ka kahe ilmasja vahel ji rannarse elu edendamine tagaplaanile. Kalapgiga elatist teenivad inimesed tajusid seda selgelt. Kige enam rahulolematust tekitas pikale veninud maareform ja rendimaade korraldamine rannas, nuriseti ka kalapgi ja -mgi korralduse le. Ilmekalt peegeldab 1930. aastate meeleolusid Rammu saarelt prinev leskirjutus:
Pts ja Laiduner olitte ise suret pellumihet, nemat kalurist ei uolind. Ntt, meri on meije peld, kudu ajal oli, eijole kohta, kus sa kala panet. Keik olitte jo ehtust d verkku vedamas, et saks varemb vlja, saks mija, muidu prast viska meresse tagasi [23: 68]. Ehkki Evi Tael kis Rammul 1949. ja 1950. aastal ehk siis juba muutunud oludes, on tema leskirjutused usaldusvrsed ning vabad ideoloogilisest kallutatusest, peegeldades tetruult rannarahva meeleolusid.
Vga sgava jlje rannaelu tundmisesse jttiski nukogude aeg: rajati piiritsoon, rannaasustus hvitati peaaegu tielikult ja merelkimist piirati. Vaba kalapk Eesti rannikumeres oli nd vimatu, kuna paadid pidid valve all ametlikes sadamates seisma. Niteks aksilased jeti aga viimaseks, 1952/1953. aasta talveks hoopis paatideta [11].
Iseseisev majandustegevus tmbus koomale ja ka maad hariti saartel, kus psiasustus oli veel silinud, vhem. Prast 1953. aastat silis see vaid Pranglil; ksikud inimesed elasid olude ja sjave kiuste veidi kauem ka Pakri saartel. Saartel sndinud inimesed ei tohtinud oma snnipaika ametlikult nimetadagi ning Phja-Eesti saarte olemasolu haihtus laiemast eesti kultuurimlust.
Kuigi mlestused silisid, neid jutustati lastele ja vhesel mral talletati ka muuseumides ning nd on saartest jlle laiemalt kirjutama hakatud, on see ikkagi vaid vike osa. Saarte kultuuriloo paremaks tundmiseks tuleb veel palju ra teha.

Siinse artikli tekst on osaliselt avaldatud raamatus Primust Eesti rannast [16], uurimistd ja piltide hankimist on toetanud Interreg IV A projekt Sbralike saarte matkarajad.

Tiina Peil (1967) on Tallinna likooli vanemteadur, kes huvitub Eesti ranniku ja saarte kultuuri- ja maastikuloost.

1. Art, Eralt 1988. Phja-Eesti ranniku loodudest. Eesti Kalur 4: 411.
2. Gustavson, Heino 1976. Aegna. Oktoober, Tallinn.
3. Gustavson, Heino jt. 1979. Prangli. Eesti Raamat, Tallinn.
4. Haagen, Kaido 2010. Eesti tuletornide lugu. Go Travel, Tallinn.
5. Johansen, Paul 1951. Nordische Mission, Revals Grndung und die Schwedensiedlung in Estland. Kunglinga Vitterhetsakademiens Handlingar 74, Stockholm.
6. Juske, Anto 2004. Kodukandilood Viinistust, Mohnist ja kaugemalt. Infotrkk, Viinistu.
7. Keskpaik, Aado jt. (koost.) 2009. Eesti vikesaared. Koolibri, Tallinn.
8. Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung ber estnische Ortsnamen. Annales Academiae Scieniarum Fennicae Serie B, 90. Helsinki.
9. Kink, Hella; Avo Miidel (toim.) 1998. Pakri saared loodus ja inimtegevus. Teaduste akadeemia kirjastus, Tallinn.
10. Klamas-Loo, ie 2006. Igiplised Phja-Eesti saared. Multico, Tallinn.
11. Kuusk, Klvi (koost.) 2011. Aksi mereriik Tallinna klje all. Rannarahva muuseum, Tallinn.
12. Linkrus, Elle 1998. Phja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared. Teaduste akadeemia kirjastus, Tallinn.
13. Nerman, Robert 2008. Aegna. Tallinna Raamatutrkikoda, Tallinn.
14. Paulus, Ave (koost.) 2010. Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest. Huma, Tallinn.
15. Peil, Tiina 1999. Islescapes: Estonian small islands and islanders through three centuries. Stockholm Studies in Human Geography 8. Almqvist & Wicksell International, Stockholm.
16. Peil, Tiina 2011. Primust Eesti rannast. Huma, Tallinn.
17. Peil, Tiina jt. (toim.) 2002. Alasti maailm: Kolga lahe saared. Sstva Eesti Instituut, SEI-Tallinn, Tallinn.
18. Peil, Tiina; Eva Nilson (toim.) 2007. Uurimisretked Vinamere laidudele. Digimap, Tallinn.
19. Pettai, Elmar (koost.) 1984, 1985. Eesti kalanduse minevikust, III. Eesti Kalurite Koondis Rootsis, Stockholm.
20. Ratas, Urve jt. (toim.) 2009. Viimsi vald 90. Greif, Viimsi vald.
21. Schmidt, Erik 1995. Naissaare plised perekonnad. Teaduste akadeemia kirjastus, Tallinn.
22. Sderbck, Per 1940. Rgborna. Nordiska museets handlingar 13. Stockholm.
23. Tael, Evi 1950. Murdetekste Jelhtme vallast Rammu saarelt. Eesti keele instituut (EKI MT89).
24. Tael, Evi 1951. Rammu saare murrak. Ksikiri T eesti filoloogia ppetoolis, Tartu.
25. Tael, Evi 1988. Pevik murdekogumismatkalt Rammu saarele Jelhtme vallas. Kodumurre 19: 3047.
26. Vilberg, Gustav 1913. Harjumaa randlased. Kodu 6: 4147.
27. Vilbaste, Gustav 19481954. Kirjavahetus kaastlistega monograafia Prangli saared koostamise kohta. Eesti riigiarhiiv (ERA.R-2362.2.160).
28. Vilbaste, Gustav 1954. Prangli saared. Vanemat elu-olu ja snavara. Ksikiri Eesti keele instituudi arhiivis (EKI ES 4).
29. Wieselgren, Per 1951. Studier till en svensk ortnamnsatlas: Ostharrien och Narg. Skrifter utgivna av Kunglinga Gustav Adolfs Akademien 22: 220223.
30. un, Mati 2008. Ajamatkad Soome lahe saartel. Sentinel, Tallinn.



Tiina Peil
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012