Eesti Looduse fotov�istlus
2011/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vimas valk EL 2011/12
Valk, mis kivitab tuumajaama

Mis vaevab sinu sdant,
mis iial nuad ka,
Ta hoolde, kes me Issand,
kik julgelt usalda!
Kes tuuli, pilvi, taevast,
kik hsti valitseb,
kll see sind pstab vaevast
ja su eest muretseb.

(Viis: Befiel du deine Wege, Bartholomus Gesius, arvatavasti 15551613. Snad: Paul Gerhardt, 16071676. Tlge: algteksti phjal uuesti tlkinud Toomas Jeremias Pld.)

See ja veel kolm jrgnevat salmi tuli Tnissonil prast tunde phe ajada. Uuel peval valis kster lauluraamatust poisile tuupimiseks uue salmineliku, ja nii ndal aega jutti.
Salmide pheppimine oli karistus, sisuliselt sunnit. Jtta teksti meelde, kui selleks pole annet ning puudub ka treening, on ttu ja vaevaline ettevtmine. Saati veel siis, kui mte keerleb tegelikult palju maisemate vi oleks igem elda vesisemate? toimetuste mber, nagu on seda nituseks parve uputamine.
ks on kindel salmi phe tuupides teeb aju td ja iseranis suur rabamine kib meeldejtmisega seotud neuronite mitokondrites. Seal viiakse lpule glkoosi lagundamine, mille tulemusena vabaneb energia. Viks elda, et mitokondrid ttavad rakus justkui pisikeste liikuvate tuumajaamadena.

Mitokondrite teke thistab olulist lbimurret elu ajaloos. Laialt levinud oletuse kohaselt sndis eukarootne ehk tuumaga rakk sedasi. Umbes kahe miljardi aasta eest gis ambi-likeline eeltuumne (ehk prokarootne) rakk sisse teise eeltuumse raku. Nii-elda allaneelatu osutus magusaks suutieks rakuks, kes mistis hapnikuga pletades ssivesikust energiat toota.
Grsa khtu komistanud hiirest enam diplomaati ei saa. Selles loos suutsid nahkapandu ja nahkapanija aga omavahel kokkuleppele juda: suurem rakk ei seedi viksemat ra, vaid jtab ta oma plasmasse hulpima; tnutheks varustab viksem rakk oma partnerit energiaga. Nii sndis neist kahest pristuumne rakk, eluvorm, mis sillutas teed hulkraksete organismide tekkele.
Allaneelatud rakul, praegu siis mitokondrina tuntud organellil, silis oma isiklik, peremeesraku tuuma-DNAst suvernne prilikkusaine.

Aafrika Eeva. Enamik eluslooduse liike, sealhulgas kik loomad privad oma mitokondrid ksnes emalt. Just mitokondri-DNA mutatsioone pidi aina kaugemale ajalukku ronides judsid teadlased Aafrika Eevani. See umbes 160 000 aastat tagasi elanud daam on viimane teadaolev kigi seitsme miljardi praegu planeedil Maa toimetava inimese vaarema ning kik me kanname oma rakkudes tema mitokondrite jrglasi.

Evolutsioonigeneetikute giidi roll on aga mitokondrile vaid hobi. Rakus peab ta mitut thtsat ametit. Mitokonder osutab cargo-teenust (transpordib rakku mda laiali vast meisterdatud valke); ohjab rakusisest kaltsiumitasakaalu; tarviduse korral annab koguni ksu rakk hukata. Ennekike ja kigepealt peab ta aga tootma energiat: lagundama rakuhingamise kigus ATP-ks universaalseks energia talletajaks ja lekandjaks.
Kui muud keharakud saavad toimetamiseks vajalikku srtsu ka rasva lagundamisest, siis neuronid sltuvad ainul sellest energiast, mida mitokondrid glkoosist kokku keedavad. Juhtub olema neuronitel energiat napivitu, vtab t kauem aega.

Tnissonil, kes oli kaunis kva peaga ja kes ppeasjadest kaunis visalt aru sai, jid luuletused meelde vaid pika punnimisega. Seevastu spra abistav Arno omandas salmid justkui mdaminnes. Millest selline vahe? ldphjusi vib olla kaks.
Esiteks, harva tekste phe ppival Tnissonil visid meeldejtmisega tegelevad neuronid olla lihtsalt treenimata: kuna sedalaadi ppet polnud tal vististi kombeks, ei olnud asjaomastes neuronites valvel piisavalt palju mitokondreid, et tekst kiiresti selgeks saada.
Harjutanuks Tnisson luuletuste pheajamist pikemat aega, oleksid selle lesande titmiseks ette nhtud neuronid ajapikku oma mitokondrite arvu suurendanud ja sedasi pivimet parandanud. Vaadake kskik millist professorit kes on ikka mtlema harjunud, sel tuleb seesinane t ka kiiresti ja eeskujulikult vlja, sest tema ajurakud on treenitud, sobiva koguse mitokondritega varustatud.
Teine phjus, miks laulusalm phe kuluda ei tahtnud, vis peituda tsiasjas, et Tnisson polnud lihtsalt meeldejtmises teab kui andekas. Korralik harjutamine oleks teda kll kvasti aidanud, aga selles vallas talentidega vistlema poleks ta kndinud. Piltlikult: tee trenni, palju tahad, Gerd Kanter heidab ikka kaugemale!

Mitokondrite t koordineerimisel on oluline roll valgul koodnimega PGC 1-α. Muide, kui militaristid arvavad, et sjavgi on kige viljakam akronmide taimelava, siis enne rinna kummiajamist viksid sdurid ja madrused piiluda biokeemikute pllule. Siin on peaaegu igal suuremal hendil oma lhend, sest muidu oleksid biokeemiaajakirjad ja -raamatud poole paksemad.

PGC 1-α on transkriptsiooni kofaktor. Tlgime. Kui Tnisson hakkab luuletust phe ppima, vajavad meeldejtmisega tegelevad neuronid khku-khku energiat. Kigepealt kulutavad rakud ra olemasoleva ATP. Kui PGC 1-α saab teada, et ATP-d on vheks jnud, kivitab ta hulga askeldusi, et mitokondrite td thustada.
PGC on nagu misavalitseja, kes kamandab, kes kuhu tle lheb, illustreerib PGC-de valguperekonda uuriv Annika Vaarmann, Tartu likooli farmakoloogia instituudi vanemteadur.
Selleks, et mitokonder saaks glkoosist energiat toota, on tal tarvis spetsiifilise valke. Infot nende valkude kokkupanemiseks tuleb ammutada nii raku tuuma-DNAst kui ka mitokondri DNAst. PGC kivitab mlemal pool vajamineva info kopeerimise ja ksiti hoolitseb, et kopeeritud teave iges kohas kokku saaks. Phimtteliselt on PGC nagu kokk, kes saadab jooksupoisid kartulisalati jaoks komponente ostma: ks lipaku turult munade ja vorsti jrele, teine leidku sahvrist kartulid, hapukurgid.
Hakkab Tnisson iseranis pikka luuletust phe ppima, rehkendab PGC vlja, et mitokondritest jb vajamineva energia tootmiseks vheks ning kivitab projekti uute mitokondrite ehitamiseks.
Jrgmine kord luuletust tuupima hakates on Tnissonil ikkagi pisut lihtsam, sest hulk tuumajaamu on juurde tulnud ja esimese mrguande peale valmis energiat tootma. Mida rohkem me hoiame aju erinevad osad tegevuses, seda parem, resmeerib Annika Vaarmann.

LISAKAST
-----------------------------------------------
Vimalik relv Alzheimeri tve vastu

PGC 1-α uurimine vib juhatada ravimini, millega praavitada Alzheimeri tbe ja Parkinsoni tbe.
Osa neurodegeneratiivsete haiguste phjus on see, et nrvirakkude energiatasakaal lheb paigast ra. Ksimus on, kuidas me saaksime kriisi korral vimendada energia juurdetootmist et rakk ei sureks energiapuudusse, selgitab Tartu likooli farmakoloogia instituudi vanemteadur Annika Vaarmann, et just PGC 1-α uurides loodetakse leida komm, mille abil energianljas ajurakk tle meelitada.
-----------------------------------------------

Rainer Kerge (1977) on ppinud bioloogiat, ttab htulehes. Varem on portreteerinud valke ajakirjas Tarkade Klubi.



Rainer Kerge
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012