Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroharuldused EL 07-08/2003
Mudakonn

Mudakonn tunneb end Setomaal koduselt. Ta ongi meil philiselt Kagu-Eesti liik: mujal puudub vi vga haruldane. Setomaa liivamaad sobivad hsti kaevumiseks, jtkuks vaid madalaid puhtaid lompe ja tiike, kus jrglasi soetada.

Mudakonn Pelobates fuscus on vike, umbes kaheksa sentimeetri pikkune mariku kehaga kahepaikne. Tema halli siledat nahka katavad pruunikad laigud. Kollased punnis silmad on erinevalt teistest kahepaiksetest vertikaalsete pupillidega. Pealael silmade vahel on hsti mrgatav kumerus. Mudakonna aitab teistest konnadest eristada ka khvlitaoline piakbruke mlemal tagajalal: lhemal vaatlemisel meenutab see srmeknt. Sageli lhnab mudakonn sna tugevasti kslaugu jrele [1].

Eluviis ja sigimine. See konn elab vga varjatult: veedab peva maasse kaevunult, toiduotsingule tuleb alles hmaruses, sageli niiske vi vihmase ilmaga. Edasi liigub lhikeste hpetega, kaevumiseks kasutab tagajalgu. Pehmesse pinnasesse kaob mudakonn, tagaosa ees, vaid paari minutiga.

Kevadel aprilli- ja maikuus ilmub mudakonn oma talvitumispaikadest vlja kudema. Kudemisveekoguna eelistab poole meetri kuni meetri sgavusi selgeveelisi lompe ja tiike, mida soojendab pike ning kus ei ole kalu.

Mudakonna hlitsus ei kosta kaugele, sest isasloom hlitseb vee all, lombi phjas. Kui seista soojal kevadhtul mne selgeveelise lombi kaldal, vib kuulda veest tasaseid koputusi see ongi isase mudakonna pulmalaul.

Mudakonna kudu on nrjas. Kulleste areng moondeni kestab kuni sada peva tunduvalt kauem kui teistel kahepaiksetel. Seetttu jvad kullesed vahel ka veekogudesse talvituma. Enne moonet on hiigelkulles tiskasvanud loomast kuni kaks korda suurem. Tiskasvanud mudakonnad talvituvad maasse kaevunult.


Levik. Mudakonn elab Lne-, Kesk- ja Ida-Euroopa lauskmaal. Levila ulatub Uuralitest Kirgiisi steppide ning Araali mereni [1]. Eestis on mudakonn oma levila phjapiiril, kige phjapoolsem leiukoht on teada Pandivere krgustikult. Peamiselt elab ta meil aga Luna- ja Kagu-Eesti liivase ning savise pinnasega aladel. Kaevuva eluviisi tttu vldib kiviseid piirkondi.

Mdunud sajandi esimesel poolel kasvatati Luna-Eestis laialdaselt lina ning igal talul olid linaleoaugud, kus mudakonnad meelsasti kudemas kisid [2]. Ndseks on suur osa neile sobilikest kudemisveekogudest kinni kasvanud vi kalatiikideks muudetud. See on ks phjusi, miks see konn on kadunud mitmelt poolt oma endistel levikualadel [3].


Ohud ja seisund. Mudakonna elupaik hlmab maastikke, kus leidub niidualasid ning vikesi puhtaid veekogusid, aga ka lesharitud pllu- ja aiamaid, sest haritud maasse on hlpsam kaevuda. Ent pllumaastikus ja aedades varitseb oht puutuda kokku kunstvetiste, taimekaitse- ja putukamrkidega vi hukkuda raskete masinate all. Just need ohud ongi saanud sellele liigile saatuslikuks mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Kunstvetised ja pllumajandusmrgid mjutavad mudakonna, nagu teisigi kahepaikseid, nii otseselt kui ka kaudselt. Kudemisveekogudesse sattunud vetised ja mrgid rikuvad vee ning hvitavad sealse elustiku, muu hulgas ka kahepaiksete kudu ja kullesed. Pllul vi heinamaal vivad aga kunstvetiste graanulid kleepuda mudakonna nahale, kus nad niiskuse mjul lahustudes lbi hukese naha imbuvad ning loomakese mrgitavad. Putukamrgid mjuvad mudakonnale hukutavalt ka toidu (putukad ja nende vastsed) kaudu.

Intensiivsest pllumajandusest tulenevad ohud pole Eestis praegu siiski eriti olulised, kll aga on need mjutanud vga tugevasti meie kahepaiksete elu mdunud poolsajandil ning vivad taas pevakorda tusta lhitulevikus, kui Eesti astub Euroopa Liitu.

Kaitse. Mudakonn on ks Euroopa ohustatumaid kahepaikseid ning kantud ranget kaitset vajava liigina loodusdirektiivi IV lisasse. Hollandis ja Belgias on see konn hvinud, Rootsis teatakse vaid paari leiukohta. Taanis hakati 1990. aastate II poolel ulatuslikult taastama mudakonna kudemisveekogusid ning looma puhvertsoone nende mber. Taani farmerid kasutavad rohkelt kunstvetisi ja pllumajandusmrke, peale selle kipuvad nad pldude keskele jvaid veesilmi titma ning kudemisveekogusid mbritsevaid puhveralasid les kndma. Kitsas, umbes kmne meetri laiune puhverriba vhendab aga oluliselt pllumajanduskemikaalide psu kudemisveekogudesse. Ndseks on mudakonna hving Taanis peatatud ning mnedel endistel asualadel isegi asurkonnad taastatud.

Eestis alustati mudakonna kudemisveekogude taastamist 2001. aastal Piirissaarel, kus enamik veekogusid oli vsastunud vi kaladega asustatud. Sgisel taastatud lompidesse tulid mudakonnad kudema juba jrgmisel kevadel, see letas ka kige julgemad ootused. Uute veekogude kiire asustamine viitab mudakonnale sobivate kudepaikade puudusele saarel. 2002. aastal taastati mned vsastunud kudepaigad ka Karula rahvuspargis. Lhiaastatel on plaanis alustada kudemislompide taastamist Otep ja Haanja looduspargis, kus mudakonn oli veel 1970. aastatel sna tavaline, kuid viimasel ajal jnud liharuldaseks.


1. Arnold, Edwin N.; Burton, John A. 1980. Reptiles and Amphibians of Britain and Europe. Collins Publishers, London.

2. Aul, Juhan 1931. Kodumaa neljajalgsed. Looduse Kirjastus, Tartu.

3. Rannap, Riinu; Pappel, Piret 2001. Otsi konna Kagu-Eestist nagu nela heinakuhjast. Eesti Loodus 52 (78): 314315.


Riinu Rannap (1966) on zooloog, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012