Eesti Looduse fotov�istlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Fosforiit EL 2012/3
Fosforiidi kaevandamise perspektiivid ja riskid Kingissepa maardla nitel

Eesti idapiiri lhedal Kingissepas maardlat kaevandav firma EuroChem on maailmas fosforiidikontsentraadi tootmise mahult kmnendal kohal. Suurimaks majandusriskiks peavad nad maailmaturu hindade vimalikku langemist, kui lastakse kiku maardlad Marokos ja Lne-Saharas: seal leidub le 75% maailma fosforiidivarudest.

Fosforiidi teema avalik tstatamine [9, 10, 11] ning ldsuse huvi paneb teadlased proovile: teaduslikud selgitused ei pea olema mitte ksnes erapooletud ja pdevad, vaid ka ausad ja arusaadavad. ks vimalus on ksitleda Eesti teemasid avaramalt, vtta arvesse valdkonna arengut kogu maailmas ning vrrelda analoogidega lhimbruses.
Kingissepa fosforiidimaardla asub Narvast vaid 25 km ida pool. 1980. aastail kuulus see koos Maardu karjriga fosforiidimaardlate vrgustikku, mida juhtis Nukogude Liidu vetisetstuse ministeerium ja sellega seotud rakendusinstituudid.
Praegu Kingissepas fosforiiti kaevandav ettevte EuroChem Group on fosfor- ja lmmastik- ja kaaliumvetiste suurtootja, kelle 2011. aasta netotulu oli 32 miljardit rubla [3]. EuroChemi 2011. aasta fosforvetiste toodangust tarniti Venemaale ja SR riikidesse 35% ning 41% Aasiasse, Aafrikasse ja Ladina-Ameerikasse. EuroChem Groupi filiaal on ka Lifosa tehas Leedus Kaunasest 50 meetrit phja pool Kėdainiai linnas, kus toodetakse aastas le 1100 tonni vvelhapet, le 900 tonni diammooniumfosfaati ja umbes 460 tonni fosforhapet.

Keskkonnamjud. Lnemere keskkonnaseisundi jlgimise eest vastutava Helsingi Komisjoni (HELCOM) projekti BALTHAZAR raames analsiti veeproove, mis olid vetud Kingissepa maardlast ja keemiatstuskompleksist allavoolu asuvast Luuga jest. Jreldati, et Luuga je kaudu juab Soome lahte aastas keskmiselt le 1000 tonni fosforit, s.o. le 20% kigist riigidest lhtunud fosforireostusest, mis juab Soome lahte. HELCOMi pressiteate jrgi on tnavu 10. veebruaril slmitud kokkulepe HELCOMi ja EuroChemi vahel, et Soome ja Venemaa keskkonnaeksperdid teevad hiseid keskkonnauuringuid, mille kigus vetakse Luuga jest veeproove kord ndalas [1].

Tasuvus. Kingissepa maardla he tonni rikastamisel saadud 28% P2O5-sisaldusega kontsentraadi omahinnaks pakkusid USA vliseksperdid 1993. aastal 56 USD, Florida kaevanduste kontsentraadi puhul 22 USD. Toolse maardla kapitali- ja tootmiskulusid hinnati 44 USA dollarile. Eestisse imporditava fosforiidikontsentraadi hinnaks samal aastal pakuti 4560 USD [8]. Seega ei tuvastatud tollal Toolse fosforiitidel ekspordipotentsiaali vrreldes niteks Maroko fosforiitidega, mille omahind oli alla 35 USD ning kontsentraat hea kvaliteediga.
Samas leiti, et osa Eesti fosforiidivarudest viks sobivate tehniliste omaduste korral tulevikus sobida niteks oma riigi ja lhipiirkondade vajaduste katmiseks. 2010. aasta alguseks oli kvaliteetse fosforiidikontsentraadi hind maailmaturul tusnud 140 USA dollarini ning fosforiiti on hakatud kutsuma valgeks kullaks [6].
Teisalt, EuroChem peab oma vimaluste ja riskide analsis suurimaks majandusriskiks maailmaturu hindade langust juhul, kui edukalt hlvatakse Maroko ja Lne-Sahara maardlad: seal asus kmne aasta eest 60%, praegu aga eri hinnangutel 7585% maailma fosforiidivarudest. Riskid potentsiaalsetele tootjatele ning vimalikud hinnakikumised maailmaturul on seotud peamiselt geopoliitilise olukorraga, mis lhiminevikus on aeg-ajalt olnud ebastabiilne [2, 4].

Kokkuvte. Esmathtsad on ajakohased, maailmatasemel teadusphised andmed oma loodusvarade, sh. fosforiidivarude potentsiaali ning tarvituse vimaluste ja piirangute kohta.
Kuna Eesti jaoks on kaugemas perspektiivis oluline oma varusid hoida, et vimaliku globaalse kriisi korral end vetistega kindlustada, tasub Eestil keskenduda oma oskusteabe kasutamisele kogu maailmas: jagada teavet nii fosforiitide geoloogiliste uuringute kui ka tehnoloogiate kohta.
Otstarbekas on seda valdkonda ksitleda mitme eriala maa-, elu- ja keskkonnateaduste vtmes ning vlja ttada ja rahvusvaheliselt propageerida sstlikke majandamisviise, kus rakendatakse uusi keskkonnahoidlikke lahendusi ja tehnoloogiaid ega raisata vetisi. Tenoliselt on meie suurim vara ssteemsed teadmised.

1. Background for the Luga Pilot of BALTHAZAR Project. Helsinki Commission, 2012. http://www.helcom.fi/projects/on_going/balthazar/en_GB/river_Luga_documents/
2. Cisse, I.; Mrabet, T. 2004. World phosphate production: overview and prospects. Phosphorus Research Bulletin 15: 2125. http://www.imphos.org/download/jena/cisse_prb-15.pdf
3. Eurochem Group. International Financial Reporting Standards. Consolidated financial statements and independent auditors report. http://www.eurochem.ru
4. Neset, Tina-Simone; Cordell, Dana 2011. Global phosphorus scarcity: identifying synergies for a sustainable future. Journal of Science of Food and Agriculture 92: 26.
5. Ilyin, A. V.; Heinsalu, H. N. 1990, Early Ordovician shelly phosphorites of the Baltic Phosphate Basin. Notholt, A. J. G.; Jarvis, I. (eds.). Phosphorite research and development: Geological Society of London Special Publication 52: 253259.
6. Oja, Tnis 2010. Fosforiidist on maailmas saamas valge kuld. Inseneeria 10: 4446.
7. Puura, Ivar; Lang, Liisa 2011. Fosforiit elektronmikroskoobi all. Eesti Loodus 62 (10): 1417.
8. Raudsep, Rein 1995. Toolse fosforiit endiselt pevakorral. Eesti Snumid, 4. aprill: 8.
9. Raukas, Anto 2012. Uus sajand on saabunud ka fosforiidi kaevandamises. Inseneeria 2: 12.
10. Reinsalu, Enno 2012a. Plevkivist ja fosforiidist emotsioonideta ning teadmatusephise vastuseisuta. Inseneeria 1: 1417.
11. Reinsalu, Enno 2012b. Fosforiit kui Eesti loodusvara. Eesti Loodus 63 (3): 812.
12. Steen, Ingrid 1998. Phosphorus availability in the 21st Century management of a non-renewable resource. Phosphorus and Potassium, 217. http://www.nhm.ac.uk/research-curation/research/projects/phosphate-recovery/p&k217/steen.htm
.
Ivar Puura (1961) on Tartu likooli loodusmuuseumi projektijuht, geoloog; 1982. aastast alates tegelnud Eesti ja naaberalade fosforiitide biostratigraafia, mineraalse koostise ja mikrostruktuuri uuringutega ning kaitsnud Uppsala likoolis 1996 doktorit samadel teemadel.



Ivar Puura
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012