Maailma merelindude seisund on mitme viimase aastakümne jooksul aina halvenenud, nii et nüüd on mitu liiki ja hulk asurkondi jõudnud hukule ohtlikult lähedale. See on märtsi alguses ajakirjas Bird Conservation International ilmunud värske ülevaate põhijäreldus.
Ükski teine linnurühm pole sedavõrd halvas olukorras: 346 merelinnuliigist on tervelt 97 ehk 28% kogu maailmas ohustatud ja veel umbes 10% on hukuohtu sattumise serval. Ligi poolte merelinnuliikide kohta arvatakse või teatakse, et nende asurkonnad kahanevad. Eriti kurb on albatrosside olukord: koguni 17 liiki 22-st on hukuohus. Aga merelindude kui toitumisahela tipuliikide halb seisund on üksiti indikaator, mis näitab, et kogu mereelustiku elujärg pole kiita.
Lindude allakäigu taga on teadagi inimtegevus. Merel on ülemäärane kalapüük vähendanud toiduvarusid, palju linde satub juhusliku kaaspüügina kalapüünistesse. Lindude pesitsusaladel on tohutut laastamistööd teinud inimeste sisse toodud invasiivliigid, esmajoones närilised.
Ülevaade ei piirdu siiski pelgalt halva olukorra kirjeldusega, vaid selgitab, kuidas saaks olukorda parandada. Tuleks luua uusi kaitsealasid nii maal, lindude pesitsusaladel kui ka merel, kus linnud toituvad. Loodetavasti aitab merehoiualade globaalne võrgustik mereökosüsteeme senisest hoopis paremini kaitsta ja majandada. Hädatarvilik on kõrvaldada ohtlikud tulnukliigid; selle kohta on teada nii mõnigi edulugu. Ühtlasi on vaja kiiresti täita lüngad teadmistes selle kohta, millised ohud võivad tuleneda vesiviljelusest, energeetikast ja kliimamuutustest.