Eesti Looduse fotov�istlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2012/04
Minu de unapuu, unapuu ja iepuu

Need read on hest tuntud eesti rahvalaulust, milles kena neiut kujutatakse itsva unapuuna. Paljude rahvaste folklooris ongi unapuu naisterahva smbol. unapuust ja unast maailma rahvaste folklooris ning mtoloogias viks kirjutada tseda monograafia. Piirdugem siinkohal vaid pgusa levaatega. Aga vrukeelne uibuupin on minu arust ks ilusamaid snu ldse.

Visa ja kohanemisvimelisena sobib unapuu suurepraselt eestlase vrdkujuks. Seda mtet mlgutasin tegelikult juba paar aastat tagasi, kui minu lapseplvekodu varemetel hakkasid knnuvsudest vlja ajanud noored unapuud taas vilja kandma ligi nelikmmend aastat prast seda, kui elupaik oli maha jetud ja vanad unapuud mni aaasta hiljem kolhoosi eestvttel maha saetud.
Tunne oli kui paradiisiaiast pagendatul, kui koos lastega vtsime oma kega puu kljest unu ja proovisime nende maitset. Kvavitu ja hapuka maiguga olid nad ju kll aed-unapuu sordid vivad teadupoolest metsistuda , aga ikkagi oma snnikodu unad.
Kohe meenus jutuke taadist, kes oma eluhtul istutab unapuu ja seletab vikemehele, et ega sellest polegi midagi, kui tema ise ei saa selle puu vilju maitsta. Lheb aeg, saavad teised ja peavad unapuu istutajat tnuga meeles. See on ldtuntud petliku sisuga rahvajutt, mida minuealiste plvkond ppis tundma kui Lev Tolstoi loomingut, aga mis ilmus juba Peter Ernst Wilde koostatud esimese eestikeelse ajakirja Lhhike ppetus 32. numbris [18].

Armastuse ja kiusatuse vili. Ilmapuuna tuntakse unapuud meie Volga-rsete himurahvaste ersade ja mokade mtoloogias. Mtoloogilise unapuu oksad katavad kogu taeva. Puul kasvavad kahte vrvi unad: pikesetusupoolses kljes punased, soojuse ja elu vrvi, loojangupoolses valged kuuvalguse karva, koolnukahvatud [17].
Siinse maarahva lugudes-lauludes on unapuu olnud armastatud, kuid varalahkunud ema vrdkuju. Vaeselapselauludes lheb emata jnud laps nuttes ieehtes unapuu juurde, lohutust ja kaitset otsima. unapuu poetab valgeid iehelbeid, vaenelaps pisaraid:
Mas s uibu manu ltsi, nii kui armsa im manu.
Uibust pudsi valg hierm, minul satt silmvesi
Paljude rahvaste folklooris ongi unapuu nii neiu, naise kui ka ema smbol: (elu)kevadel kaunis ieehtes, suvel ootamas noormeest, kes nopiks tema vastvalminud vilja, (elu)sgisel maadligi lookas, murdumas viljade raskuse all.
Punapsine un, rooma armastusjumalanna Venuse vrdkuju, smboliseerib armastust ja viljakust. una kinkis Dionysos vanakreeka armastusjumalannale Aphroditele. Dionysost peeti unapuu loojaks ja nii sai unast vanakreeka mtoloogias samuti erootika vrdkuju. Kui Hera abiellus Zeusiga, sai ta Gaialt kingiks una kui armastuse ja viljakuse smboli. Herakles hankis kuldseid unu hperborealaste maalt, kus neid valvas sajapealine lohe ja hesperiidid. Hesperiidide kuldsed unad pidid omanikule tagama surematuse.
Kuldse tliuna heitis vanakreeka tlijumalanna Eris kttemaksuks Peleuse ja Tehtise pulmaklaliste hulka, sest teda polnud sinna kutsutud. unale oli kirjutatud kige kaunimale. Hera, Athena ja Aphrodite tahtsid kik una endale ning kutsusid tli lahendama Parise, kes otsustas una anda Aphroditele, kes omakorda oli lubanud varemalt Parisel aidata vita ilusat Helenat. Selle otsuse ajendil puhkes Trooja sda.
unast kui erootilisest smbolist lauldakse Vanemas Eddas. Keltide mtoloogias tuntakse ookeani keskel asuvat Avaloni ehk unasaart, kus ei tuntud haigusi, vanadust ega surma. Kuningas Arthuri de, haldjas Morgana, on selle saare kuninganna ja kaitseb phasid unu, mis smboolselt kehastavad teadmisi, valgust ja surematust.
Ladina keeles thendab unapuude perekonnanimetus malus ka pahet, nnetust, kannatust. Piibliprimuse kohaselt kasvas paradiisiaias hea ja kurja tundmise puu, kelle vilja smine ti inimsoole kaasa surematuse kaotamise. Kuigi Esimeses Moosese raamatus otsesnu una ei mainita, peetakse just una keelatud vilja smboliks.

Mis sl me pl verets? Uibu me pl verets! Ajalooliselt on siinse maarahva pris oma viljapuu olnudki mets-unapuu, lunaeesti uibu ja ubin (vastavalt siis puu ja selle vili), puu, kes on varasemail sajandeil videtavalt kasvanud kikjal Eesti territooriumil. Niteks Taani hindamisraamatu jrgi oli Harju-Jaani kihelkonnas he kla nimi Aunapo (unapuu), mis viitab ilmselt mets-unapuule [11].
Tnapevaks on ksikud eakad ja suured mets-unapuud arvatud looduskaitse alla, neist on saanud looduse pperadade ja turismimarsruutide magnetid ning oma piirkonna prandkultuurismbolid.
ks tuntumaid ning Eesti vanemaks ja jmedamaks arvatud Oti mets-unapuu ehk Oti mtsik kasvab Viljandimaal Karksi rgorus. Puu vanust on hinnatud umbes 250 aastale. Nimetada viks veel Raplamaal Raikkla vallas Keo klas Kensapa talu maadel kasvavat mets-unapuud, samuti Prnumaal Koonga vallas asuval Prdi mel kasvavaid mets-unapuid.
Rohkem vib mets-unapuid leida saartelt ja Lne-Eestist. Saaremaal Ansi kla lhedal kasvab mets-unapuu lehtpuu-segametsas koos tammede ja kaskedega [6]. Kasvamiseks vajab mets-unapuu valgust ja kllaltki viljakat pinnast.

unapuud peetakse vanimaks kultuurtaimeks, heks esimeseks, kelle inimene on kodustanud. Aed-unapuu metsik esivanem on mgi-unapuu ehk Sieversi unapuu (Malus sieversii), kelle kodumaa on Lne-Hiinas ja Kesk-Aasias, kus asub ka linn nimega Almat kasahhi keeles unapuu.
Kasahstani endist pealinna nimetati nukogude ajal (19211993) kasahhide vastuseisust hoolimata vene keeles Alma-Ataks, tlkes un-vanaisaks (nukogude allikate jrgi ka unte isa), mis on vastuolus kasahhi keele loogikaga: Alma on naisenimi. 1993. aastal otsustasid kasahhid ametlikult (taas)kehtestada alguprase Almat ja kaks aastat hiljem tunnistas seda nimekuju ametlikult ka Venemaa. Huvitav on mrkida, et eri keeltes on snal (nimel) alma mitu thendust: heebrea keeles noorik, neitsi, ladina keeles toitev, saksa keeles kaasvitleja (lhendina Amalbergast).
Ndisajal on aed-unapuu oma arvukate kultuursortidega maailma armastatumaid ja levinumaid viljapuid. Seda ka Eestis, kus unapuid hakati alates keskajast kigepealt kloostriaedades kasvatama ning kust nad omakorda levisid misa- ja taluaedadesse. Mis ilma viljapuuaiata pole mingi mis, ja pastoraat, kus pastor viljapuid ei kasvata, pole pastoraat, kirjutas August Wilhelm Hupel 1772. aastal [4: 162164, 16: 169].
Tubli sada aastat hiljem oli sisuliselt sama meelt Carl Robert Jakobson, kirjutades Eesti esimeses pllumehele meldud ksiraamatus Teadus ja Seadus pllul: ks maakoht ilma unapuu- ja lilleaiata on kui roog ilma soolata vi ndal ilma phapevata [5].
18. sajandi teisel poolel siinmail aiandus taandarenes. ks phjusi oli ratsionaalne mtteviis: siinne kliima ei ole kuigi sobiv aianduse ega puuvilja- ja marjakasvatuse edendamiseks. Veel 19. sajandil ei olnud siinsetes misates aiandus hoogustunud ning metsistunud viljapuuaedu kasutati vasikakoplitena [16: 169170].
Karula kihelkonnast prit kirjanik, vaimulik ja riigimees Jaan Lattik (18781967) on kirjutanud oma lapseplvemlestustes, et puuviljaaeda neil ei olnud:
Seda pean ma tlema, et unaaeda meil ei olnud. ksainus metsaunapuu kasvas koplis, see kandis vissisid, niisuguseid sna mrudaid unu; ka marjapsaid ei olnud meil peale heainsa sitikapsa, seegi kasvas sealsamas koplis. Ei olnud ka suuri puid elumaja mber; neid ei olnud vist vajagi, sest meil oli mets ligidal, kigest nelikmmend viis sammu mevravate juurest metsani. See mets oligi siis meie unaaed ehk park, nagu misas kneldi [10: 10].
19.20. sajandi vahetusel hakkasid viljapuuaiad Eesti taludes ldiseks muutuma. See oli aeg, mil talusid osteti priseks, kui talusse tasus investeerida, sest polnud enam talust vljatstmise hirmu. Rohuaed oma kevadel itest valendavate viljapuudega, millele nd lisandusid ilupsad ja lillepeenrad, kujunes teliseks elumaja ehteks, nagu vitis Ado Grenzstein oma 1892. aastal vlja antud taluaedu ja puiestikke propageeriva raamatu pealkirjas [2].
Ja eks vahendanud Oskar Luts oma jutustuses Suvi Raja Teele suu lbi ju sama ideed:
[---] Ah jaa peaasi! selle lhikese aja jooksul, mis te (jlle Teie, olgu siis pealegi lpuni Teie) kodus viibite, olete lesoo koha peris ilusaks muutnud. Nd puudub Teil veel ngus rohuaed. Siin olles puutus see mulle kohe silma; kas olete ise selle peale mtelnud? Rajal on noori unapuid kll sgisel vite sealt vtta, niipalju kui tahate [12].
unapuid istutati ka pereliikmete nime- ja nnepuudeks ning viljapuu kekik peegeldas vi ennustas selle omaniku kekiku. Mitme rahva, sh. eestlaste uskumuste kohaselt ennustab enneaegu kuivanud vi sgisel uuesti itsema linud unapuu peremehe vi perekonnaliikme haigestumist vi surma:
Koduaias olid meil kigil oma nimepuud vanaemal, emal, isal ja lastel. Lastele istutati noori puid juurde. Igal puul kasvasid isesugused unad. Oli magusaid, hapusid ja hapukasmagusaid, magedaid ja jahuseid, kuid oli ka niisuguseid, mis klbasid alles siis sa, kui neid oli lastud seista. Aga kige enam on meelde jnud ema unapuu ja unad selle otsast. Suur puu, tvi jme ja krobeline, le katuseharja ulatuv latv ja laias ringis maani langevad oksad. unad nagu ei helgi teisel puul. Puu all on alati vari ja vilu [13].
Vanimateks unasortideks, mis on siinmail tnini armastatud ja populaarsed, peetakse Suisleppa, Antoonovkat, Valget klaaruna rahvapraselt valget klaari, mida esimest korda on maininud August Wilhelm Hupel 1777. aastal [16: 177], ja muidugi kodumaiste unte klassikut vana head sibuluna, seda peaaegu sajanditagust talutarede julupuukaunistust.
Et aga kige uuega, sealhulgas iseralike nimedega unasortidega, kohanemine on ikka olnud veidi valulik, osundagem siinkohal kirjanik Riho Lahi (19041955) lapseplvemlestustele:
Ema aga ahastas: Issand, tea kui kibe see sibul ongi. Vib-olla ei klba suhkruga pannilegi panna. Sibulunu ma tean. Need on vikesevitu kvad unad. Aga mekk on neil hea, niisugune hapukas. Kui ma Lohul sulaseks olin, siis oli neil aias ks seda sorti unapuu. Ma arvasin algul ka, et on kibedad, kui neil juba niisugune nimi on pandud. Ma siis kskord kisin salaja aias ja mekkisin ra. Ei olnud ldse kibe, magushapu oli. Ainult kvavitu. Aga talvel, kui perenaine neid plle sees tuppa ti ja igale paar tkki pihku pistis, oh sa mait!, siis olid nad ikka head kll [9: 4954].
1930. aastatel alanud kodukaunistamise kampaania kigus pti nii linna- kui ka taluelanike ilumeelt ratada ning ergutada neid talumbrusi korrastama. Kampaania kigus propageeriti talude juurde ka viljapuuaedade rajamist unapuust sai lausa kodumaise aianduse smboltaim, mis hestki igest Eesti aiast puududa ei tohtinud. Kes meist ei teaks seda ldtuntud rahvalikku laulu, mis algab snadega: Ma tahaksin kodus olla, kui unapuud itsevad [14].
Prast Teist maailmasda istutati maanteevalitsuse algatusel maanteede rde palju unapuid, pihlakaid vi teisi viljakandvaid puid. Eeskuju veti Lne-Euroopast, kus sjas kinud mehed puutusid kokku maanteerse puuviljakasvatusega. See oli tol ajal omaette aiandusviis: ttajad hooldasid puid ja koristasid saagi. Hulgaliselt istutati aed-unapuid Tallinnast Narva kulgeva maantee rde ning Valgamaa, Viljandimaa ja teiste lunapoolsete piirkondade teede rde ning neid vib rndaja seal veel praegugi silmata [6].

ks un pevas hoiab tohtri kodust eemal. See paljudes keeltes tuntud vanasna viks olla au sees ka igas Eesti kodus, sest unad sisaldavad mitmesuguseid vitamiine (C-, E- ja A-vitamiini), mineraalaineid (raud, mangaan, kaalium, magneesium, kaltsium), fruktoosi, glkoosi, sahharoosi, ftontsiide, pektiini ja parkaineid, ensme. unad vib asendada ka unamahlaga.
untest valmistatud puderhautisega on ravitud liigesepletikke ja reumat. Hiina rahvaravis soovitatakse unakooreteed prnahaiguste, lmfislmepletike, suhkruhaiguse ja palaviku puhul.

Mis tulu unapuust veel tuseb? Mets-unapuu vilju on saartel sigadele ette antud. Vikesed kvad unavissid klbasid kenasti ka inimeste toidulauale: nad lasti talvel lbi klmuda, siis nad muutusid magusaks. Kirjanik August Kitzberg on meenutanud, et kui nad ra sulasid, olid telmata head magusat vett tis, mis maitses nagu hapumagus vein [7: 65].
Hupeli ja Petri andmetel saadi kuivatatud unapuulehtedest ja -koorest punast vi kollast
riidevrvi [16: 176].
Mets-unapuu puit oli hinnatud tarbepuu. Sellest valmistati saartel pukktuulikutele hammasrattaid ja kangaspuudele sstikuid ning hvlipakke: ta on ee libe ja kva puu. kski teine puu i ole seike kut see metsumbu [16: 176). Punakat ja raudkva puitu vrreldi rahvasuus vasega.
Luules ja proosas on unapuu ilmselt lbi aegade olnud ks populaarsemaid teemasid ja knekujundeid, heitkem pilk kas vi internetiphisesse lasteluule andmebaasi Arkaadia [1]. unapuu on Eestis ka ldlevinud perekonnanimi ning kuulub seetttu nende perekonnanimede hulka, mida mjuva phjuseta endale vtta ei tohi. Et unast ka teadusele tulu tuseb, on ldteada: kui unapuu all istuvale Isaac Newtonile poleks un phe kukkunud, oleks ehk gravitatsiooniseadus siiamaani snastamata.


1. Arkaadia lasteluule andmebaas. luts.ee/lasteluule/index.php?q=luuletused/%C3%B5&order=title&sort=desc.
2. Grenzstein, Ado 1891. Elumaja ehe. A. Grenzsteini kirjastus, Tartu.
3. Hinno, Karl; Lepp, Erik; Prima, Aleksander 1937. Maakodu mbrus kaunimaks. Kodukaunistamise Hoogt Peakomitee, Tallinn. seemnemaailm.ee/public/3/218_1.php.
4. Hupel, August Wilhelm 1772. Topograpische Nachrichten von Lief- und Ehstland. II. Bd. Riga I, III.
5. Jakobson, Carl Robert 1869. Teadus ja Seadus pllul, I.
6. Kask, Kalju 2004. unapuu Eestis ja mujal. Eesti Mets 4: 2933.
7. Kitzberg, August 1973. he vana tuuletallaja nooreplve mlestused. Perioodika, Tallinn.
8. Kivupuu, Marju 2010. Omad ja vrad koduaias. Esseistlik mtiskelu puude ja ilutaimede thtsusest ja thendusest meie mber. Alevist vallamajani. Artikleid maaehitistest ja -kultuurist. Eesti Vabahumuuseumi toimetised 2. Eesti Vabahumuuseum, Tallinn: 83114.
9. Lahi, Riho 1990. unapuu. Eesti Raamat, Tallinn: 49 54.
10. Lattik, Jaan 1952. Kodu. Meie noored. K/ Noor-Eesti, Stockholm.
11. Ligi, Herbert 1992. Pllumajanduslik tootmine 13.16. sajandil. Eesti talurahva ajalugu 1. Olion, Tallinn.
12. Luts, Oskar 1987. Suvi. Eesti Raamat, Tallinn.
13. Nimepuud. Harri Jgisalu jrgi. miksike.ee/docs/elehed/3klass/8talu/3-8-13-3talu.htm
14. Tammet, Tiina 1999. Muru ja unapuud. Nitus Linnapargid ja koduaiad 1930. aastate Eestis Rotermanni soolalaos 26. III 25. IV. Sirp, 9. aprill, sirp.ee/archive/1999/09.04.99/Kunst/kunst1-3.html.
15. Tolstoi, Lev 1956. Jutte vikelastele. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.
16. Viires, Ants 2000. Puud ja inimesed. Ilmamaa, Tartu.
17. unapuu. folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/myto/ounapuu.html.
18. Wilde, Peter Ernst 1766. Lhhike ppetus 32: 123.

Marju Kivupuu (1960) on folklorist, Tallinna likooli maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur.



Marju Kivupuu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012