Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2012/05
Kuidas talletada loodusvaatlusi?

Paljudes maades on kujunenud iseenesestmistetavaks, et maakler vi mgijuht, rkimata advokaadist ja notarist, talletavad oma kokkulepped vga tpselt. Looduses vaadeldu tpset registreerimist ei peeta hoopiski nii loomulikuks. Kige ldisemas plaanis oleneb meie elu ja heaolu aga eesktt just loodusest.

Inimene on osa loodusest. Me kasutame oma meeli mbruse tajumiseks. Kui kohtume rstikuga, kutsub see meis esile ettevaatlikkuse vi isegi hirmu. Kpseid maasikaid mrgates vallandub enamasti soov neid korjata ja sa. On liike vi nhtusi, mis ratavad meie thelepanu oma ilu vi hlitsustega, paljud aga jtavad sna kskikseks. Kiki neid kohtumisi ja mrkamisi vib pidada omamoodi loodusvaatlusteks.
Et suudaksime adekvaatselt reageerida enda mber toimuvale, peame teadma-tundma, kes siin elavad, millal ja kus vib neid kohata, millised on nende eluolu iserasused ja milline on meile mlemale sobivaim viis suhelda. Ainus viis, kuidas see tunnetus saab tekkida, on jrjekindlad loodusvaatlused. Kuidas korraldada neid kige thusamalt?
Loodusvaatlused vib eesmrgi alusel jagada psivaatlusteks ja juhuvaatlusteks. Psivaatlused on sellised, kus midagi vaadeldakse kindlas kohas kindla ajavahemiku tagant kindla analsi tarbeks. Psivaatlusi teevad tavaliselt erialaspetsialistid.
Ent ei ks uurija ega ka terve instituut ei suuda kogu Eesti loodusel lausaliselt silma peal hoida, rkimata suurematest aladest. Seetttu on palju abi ka juhuvaatlustest. Juhuvaatluste puhul pole aeg ega koht varem kokku lepitud, neid saab teha igaks. Allpool teemegi juttu juhuvaatlustest.

Thtis on vaadeldu talletada. Et huvitavad ja vajalikud loodusvaatlused ra ei ununeks, peavad teadlased ja teised kogenud loodusvaatlejad vlipevikuid. Enamasti kulub vaatluse les thendamiseks imevhe aega, vrreldes ajaga, mis kuluks, et nhtu hiljem meelde tuletada vi kaudselt vlja selgitada, isegi kui see nnestuks. Paljusid thtsaid asjaolusid unustame vikest kirjatd ette vtmata pahatihti ldse thele panna.
Loodusvaatluse jdvustamise thtsaim eelis on aga see, et oma meeltesse talletatut saame kasutada vaid ise, korralikult les mrgitut aga saab vahendajata analsida ka keegi teine. Isegi kui meil endal on liiga vhe kogemusi vi aega, et oma vaatlustest midagi jreldada, vib neist korralikult kirja panduna siiski tulu tusta.

Mida kirja panna? Kindlasti kolm asja: keda vi mida, kus ja millal vaadeldi. Tihti tundub mni nimetatuist vaatluse hetkel les thendamiseks liiga enesestmistetav. Paraku ei saa sraseid puudulikke andmeid ldjuhul edaspidi enam kasutada.
Kirja tuleks panna ka vaatleja, samuti kaaslased, kellega koos vaatlusi tehti. Teinekord on kasutajatel vaja andmeid tpsustada: siis on hea teada, kelle kest saab lisainfot. Sestap on ka rmiselt oluline, et kirja saaksid vaatleja vi kaasvaatlejate kontaktandmed.
Thtis teave on ka see, mille jrgi niteks liik kindlaks tehti (kas nnestus nha looma ennast, tema tegevusjlgi, kuulda hlitsusi jne.). Paljusid liike ei ole pgusal kohtamisel vimalik palja silmaga mrata. Seega tuleks kirja panna ka vaatlusel kasutatud abivahendid: pgiriistad, binokkel, luup, mikroskoop jms.
Tnapevase loodusvaatluse rmiselt oluline osa on talletada vaadeldav objekt digikaameraga. Sobilikke kaameraid leidub ndisajal isegi nutitelefonides. Kaamera lahutusvime viks siiski olla piisav, et hiljem saaks fotot suurendades mramistunnuseid le kontrollida.

Keda vi mida vaadeldi? Sageli ei tea me vi pole pris kindlad, mis liigiga on tegemist. Sellistel juhtudel on kasulik nhtut phjalikult kirjeldada. Objekti enda kirjelduse krval on teinekord palju abi andmetest mbruse kohta: elupaiga, kasvukoha kirjeldus jms. Paljude samblike ja seente liigi mramisel on thtis teave kasvusubstraat ehk siis see, kas organism kasvab puuoksal, kivil, maapinnal vms. Nii mnigi liik on kohastunud kasvama vaid hel substraaditbil vi peremeesliigil vi vga vhestel ning just substraadi jrgi on neid kige hlpsam mrata.
Vana-aja loodusvaatlejad pdsid kik nhtavad tunnused filigraanse tpsusega les joonistada, praegusajal teeb seda meie eest digifotoaparaat. Mramist vajavast liigist on kasulik teha mitu fotot: nii ldvaade kui ka detailid eraldi, alt- ja pealtvaates ja eri rakurssidest. Vga oluline on, et fotolt selguks mratava objekti suurus: selleks vib talle krvale asetada mne teatud suurusega eseme, niteks tikutopsi. Kahjuks on andmekogudesse vi asjatundjatele mramiseks saadetud tihti vaid ks pilt, kus tunnused pole piisavalt hsti nha.
Kui me sellega loodusele liiga ei tee, tasub mnikord liigi tpsemaks mramiseks ks eksemplar vi proov kaasa vtta, et seda siis hiljem mraja ja abivahendite abil paremini tuvastada vi spetsialistidele nidata. Paljude liikide puhul on vaatluskohalt vetud proovi analsimine laboris ainus viis neid mrata. Kindlasti ei tohiks juhuvaatleja aga loodusest kaasa viia haruldasi ega kaitsealuseid liike.
Et uurijad saaksid hinnata vaadeldud liigi seisundit, on thtis kirja panna ka arvukuse andmed. Vimaluse korral tuleks vaadeldavad isendid le lugeda. Sageli (arvukate liikide puhul) ei ole see aga meldav: siis tuleks arvukus anda umbkaudu, lhtudes niteks andmekogus ette antud ligikaudsete hinnangute skaalast (ksikud, alla saja, massiline jmt.).

Kus vaadeldi? Vaatluse asukoha kirjeldamisel on oluline nii geograafiline kui ka elupaigaline tase. Geograafiline asukoht tuleks kirja panna vimalikult tpselt: vhemalt kla tpsusega, veelgi parem on lisada talu vi muu kohanimi. Ndseks on laialt kasutusele vetud GPS-id, millega on vga lihtne tpset asukohta registreerida ning uuesti les leida.
Hoiduda tuleks vaatluse asukoha ldistamisest mingi laiema piirkonnana, niteks kaardiruuduna; seda td teeb vajaduse korral andmete analsija. Kui mrgime vaatluse asukoha niteks mingi teedeatlase kaardiruuduna, ent analsiks kasutatakse mnda teist ruudustikku, ei ole selliseid ldistatud andmeid vimalik seal kasutada. Koordinaatidega mrgitud leiu saab aga liita ldistavasse andmevrgustikku vhimagi vaevata.
ldjuhul kehtib reegel, et mida viksem ja paiksem on objekt, seda tpsemalt peaks mrama ja kirjeldama tema asukoha. Niteks taimeliigi leiukoht tuleks registreerida alati vimalikult tpselt, linnuliigi puhul on see thtsam siis, kui leitakse pesa. Tavalist lelendu pole tarvis meetri tpsusega registreerida, ehkki halba see kindlasti ei tee, sest lisades lennuvaatlusele hiljem niteks elupaikade andmed, saab prognoosida linnu vimalikku pesitsuskohta.
Elupaigatbi ldnimetuse krval tuleks kirja panna ka selle tpsemad omadused: reljeef, niiskusolud, puistu vanus ja liigiline koosseis jne. Elupaigamrajates on tihti toodud ka nimekiri elupaigatbile omastest vtmeliikidest: neid vaadeldes saame oma elupaigatbi mrangule kinnitust.

Kuidas enda vaatlustest teada anda? Mned loodusvaatlejad peavad vlipevikuid ajanappuse tttu alles tagantjrele, tubastes oludes. Selleks ajaks on aga osa ksikasju juba ununenud. Kui tegu oli liikuva objektiga, ei saa seda isegi uuesti vaatama minna.
Seetttu, kui tehnilised vahendid vhegi lubavad, peaks pdma sisestada oma vaatlusandmed elektrooniliselt otse andmebaasi juba vaatluskohal. Nii saavad ka teised huvilised teie vaatlusele vimalikult kiirelt reageerida. Ent isegi srase otsesisestuse korral tasuks teha lisamrkmeid paberile, sest iial ei tea, millal info vib tehnika trkumise tttu kaduma minna.

Lbi aegade on mitmesugused uurimisasutused korraldanud vaatlusandmete kogumiseks suuremaid ja viksemaid ankeetksitlusi. Aastakmneid korraldas Eesti looduseuurijate selts fenoloogilisi vaatlusi, mille kigus loodusvaatlejad le Eesti saatsid kirja teel oma vaatlusandmeid rndlindude saabumise ja lahkumise, taimede itsemise alguse, kalade kudeaegade kohta jne. ks viimase aja suuremaid projekte oli ornitoloogiahingu korraldusel koostatud haudelinnustiku atlas. Siingi edastati-salvestati andmeid paberankeetide krval ka elektrooniliselt otse andmebaasi.

Praegu koondab Eesti eluslooduse vaatluste andmeid kolm suuremat andmekogu:

1. Eesti looduse infossteem (EELIS; loodus.keskkonnainfo.ee) on ametnike tvahend, tavainimesed sinna praegu loodusvaatlusi otse sisestada ei saa. EELIS-e liikide leiukohti ksitlevasse ossa koondatakse andmed kaitstavate liikide ja invasiivsete vrliikide leiupaikade kohta. Siit vetakse andmed ka riiklikusse keskkonnaregistrisse ning neile toetudes tehakse otsuseid keskkonnakasutuse kitsenduste ja kohustuste kohta. EELIS-t haldab keskkonnateabe keskus.
2. eElurikkuse andmebaas (elurikkus.ut.ee) on loodud eelkige teaduslike kogude andmete koondamiseks, ent sinna saavad registreeruda ja vaatlusi sisestada ka asjatundlikumad juhuvaatlejad. Niteks Eesti ornitoloogiahing on kuulutanud oma andmete esmaseks sisestuskohaks just eElurikkuse. eElurikkusesse kogutakse ka teadustdes ja -kirjanduses kajastatud vaatluste infot. Selles andmekogus hallatakse ka Eesti liikide sstemaatilist nimestikku, mida saavad kasutada teised elustiku andmeid tallel hoidvad andmebaasid. Andmebaasi haldab Tartu likooli loodusmuuseum.
3. Loodusvaatluste andmebaasi (LVA; loodusvaatlused.eelis.ee) on oodatud veebi kaudu oma vaatlustest teada andma kik huvilised. Oma andmeid saab iga vaatleja siin andmebaasis ka ise koondada ja kasutada, kas siis eraldi vi koos teiste vaatlejate andmetega. Nii ei tarvitse igaks oma isiklikku andmebaasi eraldi pidadagi. LVA-d haldavad koosts Eesti looduseuurijate selts ja keskkonnateabe keskus.
LVA-sse sisestatud andmed vaatavad le ja kinnitavad liigirhmade spetsialistid. Kui neil mne vaatluse puhul tekib kahtlus, kas liik on igesti mratud, vetakse enne andmete kinnitamist vaatlejaga hendust, et andmeid tpsustada. Kui LVA-sse on sisestatud ja kinnitatud vaatlusi kaitstavate ja vrliikide kohta, lheb see teave otse keskkonnaameti vastava regiooni spetsialistidele, kes siis vajaduse korral veel kord leiukoha andmeid tpsustavad ning edastavad EELIS-e kaudu keskkonnaregistrisse.
Loodusvaatluste andmebaasi juurde on loodud osa Vajan abi liigi mramisel: siia tuleks sisestada oma andmed, juhul kui vaatlusobjekti liiki ei nnestu mrata. Vaatluse kirjeldusele saab lisada pilte. Liiki tundvad teised andmebaasi kasutajad saavad siis mramisel aidata.
Kindlasti ei tohiks karta oma vaatlust avalikku andmebaasi sisestada, isegi kui tundub, et andmeid on liiga vhe. Kui on kirjas minimaalsed andmed liik vi liigi kirjeldus, aeg, koht ja vaatleja saavad asjahuvilised nende alusel ise koguda taustteavet mis tahes analsi jaoks.

Loe veel:
Aegade jooksul on Eesti looduseuurijate selts andnud vlja sarja Abiks loodusvaatlejale. Seni on selles sarjas ilmunud 99 numbrit. Kuigi mne elustikurhma kohta on praegused teadmised mrksa tielikumad, tasub siiski heita pilk ka vanematesse vljaannetesse. Nii saame ettekujutuse valdkonnas tehtud edusammudest. Samuti annab fenoloogiliste vaatluste tulemuste vrdlus vastuse, kas on toimunud muutusi ja mis laadi need on.

Puura, Ivar 2011. Elurikkuse digitaalarhiivid ndisajal. Eesti Loodus 62 (8): 428432.


Uudo Timm (1959) on zooloog, keskkonnateabe keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja. Tegelnud nii looduse uurimise, looduskaitse kui ka loodusharidusega. Seotud mitme vabahendusega (LUS, ELF, ETS jt.).

Lauri Klein (1970) on lpetanud Taru likooli zooloogina ja samas omandanud ka maastikukoloogia magistri kraadi. Praegu keskkonnateabe keskuse elurikkuse nunik. Koordineerinud riiklikku eluslooduse seiret ja koostanud selle kokkuvtteid. Mitme elurikkust ksitleva vabahenduse (LUS, EO, PK, ETS jt.) liige.



Uudo Timm, Lauri Klein
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012