India ookeani tuunipüügikomisjon IOTC on kokku leppinud meetmetes, mis peaksid tunduvalt kahandama albatrosside kaaspüüki jadaõngedega kalastamisel.
Kõik India ookeani jadaõngelaevad peavad nüüd kohustuslikus korras kasutama kaht kolmest võimalikust vahendist, mis muudavad lindude sattumise konksude otsa harvemaks. Need on esiteks hirmutid ja teiseks lisaraskused, mille mõjul konksud upuvad kiiremini. Kolmanda võimalusena tuleb püüda öösel, kui linnud enamasti aktiivselt ei toitu.
Teadlaste hinnangul hukkub jadaõngede tõttu aastas vähemalt 300 000 merelindu ja asjatundjate arvates on just see kõige olulisem põhjus, miks on maailma 22 albatrossiliigist koguni 17 hukuohus.
India ookeanil elavad kaheksa albatrossiliigi asurkonnad, mis on tähtsad kogu maailmas; teiste seas on ka kriitiliselt ohustatud pruunpugu-albatross (Diomedea amsterdamensis, vahel peetakse teda rändalbatrossi alamliigiks Diomedea exulans amsterdamensis). Samas on sel ookeanil väga populaarne tuunikala jadaõngepüük. Tüüpilisel jadaõngel võib olla üle 100 kilomeetri pika põhitrossi külgharude küljes tuhandeid konkse. Merelinde, eriti albatrosse meelitavad ligi peibutised; neid haarates haakuvad linnud konksude külge ja upuvad koos õngejadaga. Albatrossid teevad teatavasti ülipikki lennuretki ja nii võivad India ookeanil hukkuda ka hoopis kusagilt mujalt pärit tiivulised.
Probleem on ammu teada, ometi ei ole siiani suudetud lahendusi leida. Esimene edu tuli mullu hilissügisel, kui praeguse kokkuleppega samalaadse otsuse tegi Atlandi ookeani tuuni kaitse komisjon. Nüüd tuleb veenda seda sammu astuma ka Vaikse ookeani kalamehed ja siis peaks olema albatrosside tulevik kõikjal tublisti turvalisem.