Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2012/6-7
Kas sel aastal on ssed eriti tigedad?

Sskede tigeduses ei saa mingit muutust theldada. Oleks loodusseaduste vastane eeldada, et paari aastaga viks sskede kitumises midagi oluliselt muutuda. Evolutsioon nii kiiresti ei toimu. Seetttu tuleb sskede tigeduse taga otsida muid phjusi.
Esimene phjus on ilm. Mdunud sgis oli piisavalt vihmane, et hoida vett tis mitmesugused lombid ja lohukesed, kuhu metsassed, meie arvukaimad vereimejad, said sgisel muneda. Lumerohke talv thendas hid talvitumistingimusi ja lisas lompidesse ja lohukestesse omakorda kevadist sulavett, nii et sskede vastsed said soodsalt areneda.
Kevadine soojus kll veidi hilines, kuid maikuu teisel poolel lendasid arvukad ssevalmikud juba ringi. Niisama ohtralt nagu viimasel kolmel kevadel. Ent kui meie mber piniseb ja pab verd imeda korraga kmneid sski, siis nad tunduvad tavaprasest tigedamad.
Teine phjus on tingitud inimesest endast. Talve jooksul unustab inimese immuunssteem sskede sljevalgud ra. Seetttu vivad esimesed ssepisted jtta jrele tavaprasemast valusamad kublad. Tavaliselt paari ndala mdudes aga organism kohaneb ja ssepiste mdub eriliste tagajrgedeta. Inimesed, kes pidevalt elavad sserohketes piirkondades, harjuvad ssepistetega nii ra, et ei pane neid lpuks thelegi.
Sseliike, kes vivad inimeselt verd imeda, on meil umbes kolmkmmend ja neid vib kohata kevadest sgiseni. Kige sserohkem aeg on Eestis kevade keskpaigast umbes jaanipevani. Prast seda sskede arvukus vheneb, kuid pris lahti saame neist alles siis, kui pevane temperatuur langeb alla 89 C.
Verd imevad vaid emased ssed, kes vajavad veretoitu sugurakkude arenguks ja munemiseks. he emase ssevalmiku eluiga piirdub tavaliselt paari ndalaga, sest neid saab looduses palju hukka nii vaenlaste kui ka ilmastiku tttu. Niteks tugev paduvihm ja rahe vhendavad sskede arvukust oluliselt. Looduslikest vaenlastest svad neid meelsasti mblikud ja kiilid.
Ssed on kehvad lendajad. Tuulise ilmaga eelistavad nad varjuda rohus vi lehtede vahel. Kui inimene jalutab normaalse kiirusega, siis ei jua ssed talle jrele lennata. Seega vib ka sserohkel ajal rahulikult loodusse jalutama minna.



Urmas Tartes, entomoloog
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012