Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2012/6-7
Tartumaa kadunud radadel

Eestis ei saa kurta matkaradade nappuse le. Eri nimetustega radu luuakse nii kaitsealadele kui ka muudesse looduskaunitesse vi huvitavatesse paikadesse. Ometi ei j kik neist psima: nii mndagi veel lhiminevikus palju kidud rada pole enam vimalik looduses leida. Rajad on kadunud maastikult, Internetist ning juba ka inimeste mlust.

Maailmas on mrkimisvrselt kasvanud huvi kadunud vi mdanikus tuntud linnade, paikade, radade jne. kirjelduste vastu. Avaldatud materjali hulk on mrkimisvrne ning vga pnev.
Eestis vib tmmata paralleeli looduse pperadade, meie loodus- ja kultuuriprandit tutvustavate objektide rajamise ja hbumisega. Miks mni sdamega tehtud pperada ei pea ajahambale vastu ning kaob maastikult ja mlust? Miks juhtub, et maksumaksja toel tehtud hea algatus, nii loodusloolises kui ka kultuuriloolises plaanis, lpeb siiski suurte kahjudega: kadunud on nii raha kui ka rada?
Kui palju ldse on Eestis looduse pperadu ja nendega olemuselt tihedalt seotud matkaradu? Kui paljud on langenud unustuse hlma? Sellele on vga keerukas vastata. Radade loojad on olnud mitmesugused institutsioonid, alates keskkonnaorganisatsioonidest ja kohalikest omavalitsustest, lpetades koolidega. htset ssteemi ei ole suudetud luua.
Internetilehel geo.ut.ee/rada/nimtext.html on mrgitud kokku ligikaudu 130 rada, mis on kunagi eksisteerinud, eksisteerivad veel vi on juba tiesti kadunud. Riigimetsa majandamise keskuse kodulehelt rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/voimaluste-otsing leiame aga umbes 180 matka- ja pperada. Sageli annavad radade olemasolust mrku vaid avaldatud rajakirjeldused. Niteks Leeni rada Vrumaal oli phendatud Nukogu Liidu luurajale Leen Kullmanile, kuid mlestus sellest rajast psib ksnes raja kirjelduses, mis on avaldatud 1983. aastal Elmar Partsi raamatus Leeni rada.

Osa kaob, teised jvad. Radade ssteemi muutumiskiku on raske hinnata. Siiski joonistuvad vlja phjused, miks mned rajad maha jetakse.
Mitme looduskaitsereformi tttu ei ole radade rajamine ega hooldus olnud jrjepidev (nt. Kantsi looduskeskuse pperada).
Rada kui piirkondlik smbol on ajapikku kaotanud oma thenduse (nt. Ahunapalu-Virvissaare matkarada).
Raja atraktiivsus on aja jooksul vhenenud (nt. Krkna kloostri matkarada).
Sotsiaalne tellimus on kadunud, ei ole huvirhmi, kes rajast lugu peavad; sageli on mni uus rada lhikonnas muutunud kitvamaks (nt. mitu koolide rajatud looduse pperada).
Raja peamine algataja, enamasti hakkaja inimene, on selle vastu huvi kaotanud (nt. Haaslava rada).
Rada on valesti kavandatud (nt. Jnese matkarada).
Rada on tehtud mne projekti raames, mis eeldab raja psimist mingi aja jooksul, niteks viis aastat, ja seega vib vita, et tegu on ksnes projektirajaga (nt. Krkna linnurada).
Kohalike inimeste vastuseis, sest rajal kimine hirib neid (nt. Piirissaare matkarada).
Puudub ldine visioon selle kohta, missuguseid radu ldse vajatakse.
Organisatsiooniliste mberkorralduste virvarris (vabahendus, omavalitsus, kaitseala, RMK jne.) on raja haldajad vaehtunud ning rada ei ole saanud iget peremeest (nt. Jnese matkarada).
Majanduslikult kulukas lal pidada (nt. Saadjrve matkarada).
Rajale ligips on tunduvalt halvenenud niteks sidupiirangute vi vsastumise tttu.
Ometi leidub Eestimaal hulganisti ppe- ja matkaradasid, mis on asjaolude kiuste visalt psinud. Nende kestmisel on oma phjused:
rada on loodud metoodiliselt tugeval alusel (nt.Vaprame looduse pperada);
rada hooldatakse hsti ja korrapraselt (nt. Selli-Sillaotsa matkarada);
teavet raja kohta saab hankida kiiresti ja mugavalt (RMK hooldatud rajad);
raja populaarsuse nimel on pidevalt vaeva nhtud, niteks tutvustatakse rada mitmesugustel ritustel (nt. Selli-Sillaotsa matkarada). Info liigub inimeselt inimesele, sbra soovitus on sageli usaldusvrseim teabeallikas.

Pilk kaduvikku. Kadunud matkaradu on le Eesti arvukalt. Heidame pilgu mnele Tartumaa rajale, mis eksisteerisid veel aastaid tagasi, kuid praeguseks on vajunud unustuse hlma.

Piirissaare looduse pperada rajati 1990. aastate lpus kahel eesmrgil: tutvustada Piirissaare omapraseid loodus- ja kultuuriobjekte ning suunata turiste nnda, et kohalikke elanikke hiritaks vimalikult vhe. 1998. aastal ehitati saarele linnuvaatlustorn, millest hiljem sai ka looduse pperaja this. Rajale pstitati teabetahvlid, kuid need lksid ajapikku kaduma.
Aastal 2004 tehti uued teabetahvlid ning htlasi eeltid raja thistamiseks. Siis aga ilmutas kohalik omavalitsus suurt vastuseisu ning teabetahvlid jid les panemata. Tahvlitel kajastati Piirissaare kujunemislugu, juttu oli Piirissaare kanalist ja toonasest sadamast, maastikuliselt vrtuslikest poollooduslikest kooslustest, linnustikust, K. E. von Baerist kui Peipsi kalamajanduse ja -kaitse korraldajast, Eesti piirivalvest ja lennuvljast, kahepaiksetest, vanausulistest, Jlahingu paigast jne.

Ahunapalu-Virvissaare matkarada (endisel Emaje-Suursoo maastikukaitsealal ja ndsel Peipsiveere looduskaitsealal) sai oma alguse 2000. aastal. Ahunapalu-Virvissaare thistatud matkaraja pikkus oli ligikaudu kaheksa kilomeetrit, millele lisandus nelja kilomeetri pikkune jalutuskik mda Peipsi-rset teed, et juda Meerapalusse, lhimasse suurimasse klla.
Matkarada pakkus vimalusi mista, kuidas nii suure soo peal elati ja hakkama saadi. Kogu elu oli koondunud kuivematele soosaartele, mida hendasid le soo kulgevad eluthtsad teed. Raja kohta koostati buklet ning pstitati raja thised. Kige suurem investeering oli laudtee, mis viis matkajad otse le soo Peipsi rannale. Rajale ehitati kaks puhkekohta ning linnuvaatlustorn. Praeguseks on rajast alles jnud vaid voldik ja linnuvaatlustorn. Laudtee koristati soo pealt 2009. aastal.
Paraku oli juba raja avades tekkinud konflikt kohalikega, kelle maa peal rada kulges. Teist teed, mis viiks eramaast mda, ei suudetud rajada. Kuna laudtee seisund muutus jrjest kehvemaks, otsustati rada kaotada.

Krkna kloostri ligikaudu kilomeetri pikkune matkarada asus Amme je res Krkna kloostri varemetel. Rada kujunes 2000. aastate alguses esiti llatavalt populaarseks. Kloostri varemed olid kenasti puhastatud, sild le vallikraavi korras, jalgrada kuni jeni niidetud. Samuti olid paigaldatud infotahvlid nii kloostri ajaloo ja varemete kohta kui ka praeguseks olematute kalatiikide kohta. Tiigid kasvasid kinni, kui neid enam ei kasutatud. Matkaraja teabetahvlitel pandi suurt rhku Amme je kaldal kasvavatele taimedele (niteks humalale) ja seal kandis pesitsevatele lindudele.
Eeldatavasti hbus rada hooldusraha nappuse tttu; oma rolli mngis raja ha kahanev populaarsus ja tuntus. Thistusest, vlja arvatud teabetahvel Krkna kloostri kohta, ei ole enam jlgegi. Siiski on ka Krkna kloostri matkaraja kohta silinud voldik.
2009. aastal hakkas looduskaitsessteemi matka- ja pperadade eest hoolt kandma riigimetsa majandamise keskus. Ndseks on RMK loonud phjaliku radadevrgu. Ent eelnimetatud radu ei ole RMK kodulehel enam mrgitud, seega neid radu enam regulaarselt ei hooldata.

Mida jtta, mida vtta? Vga raske on elda, millised matkarajad ja looduse pperajad peaksid kindlasti alles jma. Igal juhul on selge, et rajal peab olema oma ngu, mis eristab teda teistest. Kindlasti peab keegi raja korrashoiu eest hoolt kandma ja selle eest maksma. Tnapeva nuete kohaselt peab teave raja kohta olema Internetis hlpsasti kttesaadav.
Kahtlemata tasub kadunud rajad veel kord le vaadata ja neid vajaduse korral uuendada. Eestis ei ole igavaid kohti, tuleb ksnes osata iga paiga eripra esile tuua.

Ain Vellak (1962) ttab Eesti teadusagentuuris.



Ain Vellak
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012