20. juulil kuulutati Tartu üheks päevaks maailma füüsika pealinnaks. Selline sündmus sai teoks 15.–23. juulil põhiliselt Tartus, osalt ka Tallinnas peetud 43. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (IPhO) tõttu.
See oli üldse esimene kord valida füüsika pealinna: idee on pärit eestlastelt. Aga rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi president hollandlane Hans Jordens avaldas lootust, et ehk on sellega pandud alus traditsioonile. Tartu linnapea Urmas Kruuse andis selle nimel Jordensile külalisraamatu, kuhu saab järgmised pealinnad üles tähendada.
Pärast tseremooniat Raekoja platsil suundusid paljud olümpiaadist osavõtjad ja linnarahvas Toomemäele, kus hakkas samal päeval tööle hansapäevade teaduslinn. Ülikooli ajaloomuuseumi sees ja ümber ning tähetornis ja selle õues pakuti huvilistele hulga võimalusi teadusest ja teadussaavutustest rohkem teada saada: käia ekskursioonidel, osaleda tippülikoolide karjääripäeval, vaadata, katsuda ja isegi maitsta teadlaste loodut ning osaleda mitmelaadsetes töötubades. Muidugi jäi teaduslinn tööle ka laupäeval ja pühapäeval, kui avati teisedki Tartu tänavuste hansapäevade linnad.
43. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil lõi kaasa 378 õpilast 80 riigist; nii suure osalejamaade arvuga üritusi pole Eestis varem väidetavalt olnud. Kuldmedali saajaid oli 21 riigist, kokku 45, hõbemedaleid jagati välja 71 ning pronkse 92. Eestlased olid väga tublid: kevadel Tallinna reaalkooli 11. klassi lõpetanud Jaan Toots saavutas üldarvestuses 32. koha ja pälvis kuldmedali, kõik ülejäänud neli võistkonnaliiget võitsid hõbemedali. Need on Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumi lõpetanud Tanel Kiis, sügisel Tallinna vanalinna hariduskolleegiumis alles 9. klassi astuv Kristjan Kongas, Tallinna inglise kolledžis abituuriumi alustav Kaur Aare Saar ning Andres Erbsen Tallinna reaalkoolist.
Olgu lisatud, et Jaan Toots võitis veidi aega enne füüsikaolümpiaadi kulla ka bioloogias (vt. lk. 58) ning kiirustas edasi Washingtoni, et osaleda rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil.
Olümpiaadi absoluutseks võitjaks tuli Ungari võistkonna liige Attila Szabó, kes oli ka teooriavooru parim. Eksperimendivooru parima tulemuse saavutas Kai-Chi Huang Taiwanist (üldarvestuses 5. koht). Auhindu andsid parimatele 23. juulil Tallinnas Nokia kontserdimajas kätte füüsikaolümpiaadi akadeemilise komitee juht Jaak Kikas, IPhO president Hans Jordens, haridusminister Jaak Aaviksoo ning olümpiaadi aukülaline sir Harold Kroto, Briti keemik, kes pälvis 1996. aastal koos Robert Curli ja Richard Smalley’ga Nobeli keemiaauhinna fullereenide avastamise eest.