Eesti Looduse fotov�istlus
2012/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Linnud EL 2012/8
Linnulend

Lindude lennuvimet on peetud lbi aegade priiuse smboliks. eldes vaba kui lind peetakse eelkige silmas lindude vabadust jtta kaugele maha meid nii tugevalt enda klge siduv maapind, vilistada gravitatsioonile, olla iseenda peremees. huvooludel liuglevat konnakotkast vaadates tundub lendamine meeldiv ja vabastav, ent vastutuules meeleheitlikult tiibadega rapsiv vares veenab vastupidises.

Juba pealiskaudu on nha, et kik linnud ei lenda htemoodi. Kasutatakse eri strateegiaid, olenevalt liigi elukeskkonnast, eluviisist ja kehaehitusest. Lennu tbi manverdusvime, energiakulu ja kiiruse mrab peaasjalikult linnu suurus ja tiiva kuju. Paljud linnud oskavad huvooludel liuelda tiibu liigutamata, teised aga psivad hus vaid neid pidevalt lehvitades.
Lindude lennuvime varieerub vga suures ulatuses. On linde, kes ei lenda ldse. Jaanalinnud, emud, kiivid ja kaasuarid lepivad jooksmisega maapinnal. Pingviinid aga kasutavad tiibu hoopis vga osavalt aerudena.
Mned linnud lendavad vga harva, tustes hku vaid hdaolukorras. Nii kituvad niteks nurmkana ja rukkirk. Teised veedavad hus peaaegu kogu elu. Niteks piiritajad toituvad lennates, paarituvad lennates ja isegi magavad lennates. Nemad hoopis maanduvad vga harva ning nende lhikeste jalgade ehitus ei vimaldagi neil rhtpinnal jalgadele toetuda.
Peatumatu lennu maailmarekord kuulub mnede andmete jrgi vtsaba-vigledele, kes lendavad soodsate tuulte najal le 11 000 kilomeetri talvituspaigast Uus-Meremaalt pesitsusaladele Alaskal, tee peal kordagi smata vi joomata. Uskumatuna tunduvat peatusteta otselendu le Vaikse ookeani kinnitab fakt, et selle alamliigi esindajaid ei ole kunagi nhtud Aasia rannikualadel, mis muidu on le Vaikse ookeani lendavate lindude tavalisteks puhkepaikadeks. Samuti kinnitasid teadlaste arvutused, et teoreetiliselt vib Uus-Meremaal kogutud rasvavarudest selleks tohutu energiakuluga rnnakuks tepoolest jaguda.

Tiiva eri osadel on eri lesanded. Kehale lhemal asuv tiivaosa liigub vhem, kuid tekitab huspsimiseks vajaliku tsteju. Kehast kaugemal asuv tiivaosa sooritab laia kaare ja annab linnule hoogu edasi liikuda.
Allalgi ajal liigub tiib ettepoole (see vib tunduda ebathus, aga nii see on) tekitades samas ometi ka lindu edasilkkavat judu. leslgi ajal tiivasuled tihtipeale eralduvad ksteisest, lastes hu lbi, et mitte lindu allapoole suruda. les liikuv tiib volditakse ka osaliselt kokku ja tmmatakse kehale lhemale, et vhendada hutakistust. Ka leslk tekitab lindu edasiviivat judu, eriti just hkutusul.
Lennu mehaanikat on phjalikult uuritud ning veebist leiab lihtsasti mitmesuguseid aegluubis videoid linnutiibade peensusteni lihvitud liikumise kohta.

Lennustiil oleneb tiibade kujust. Et kotkaste kombel maismaa kohal liuelda, peavad tiivad olema tugevad ja laiad. Kotkad on hea manverdajad: kiiremini lendamiseks saavad nad hoida tiibu huvooluga rbiti, pidurdamiseks aga keerata huvooluga risti. Manverdamisvimet lisavad tiibade otstes asuvad pikad suled, mille vahele pragusid tekitades on vimalik reguleerida hutakistust. Soovi korral lasevad kotkad ennast oma laiadel tiibadel huvoolude najal krgele taevasse kanda, samas tiibu kokku tmmates sstavad kivina tagasi maapinnal nhtud saagi poole. Kotka tiibade vimsust nitab ka see, et neile pole mingi probleem raske saagiga tagasi krgustesse tusta.
Meretuulte najal liuglemiseks on vaja teistsugust tehnikat kui maismaal: merel on tuul tugevam, tusvad huvoolud aga mere aeglasema soojenemise tttu nrgemad. Peale selle mjutavad ranniku lhedal elavaid linde briisid, mis peval puhuvad merelt maismaale. Meretuulte najal liuglemiseks sobivad pikad kitsad tiivad, mis on omased paljudele merelindudele, niteks albatrossidele.
Kiire sstlennu ja kiliste manvrite jaoks on vaja aga hoopis teistsuguseid tiibu. Kiiresti lendavate lindude tiivad on suhteliselt lhikesed ja teravatipulised. Selliseid tiibu tuleb kiirendamiseks vga tihedalt lehvitada, mis nuab palju energiat, kuid vimaldab samas saavutada lausa uskumatuna tunduvat kiirust. Niteks pardid, algid ja lunnid, pealtnha tntsakad linnud, suudavad vajaduse korral vga kiiresti lennata, sstes tiibadega imekiirelt vuristades le vee (vi vajaduse korral ka vee alla).
Lhikesed marad tiivad ei vimalda kll suurt kiirust, kuid see-eest osavaid manvreid, mida vajavad niteks tihedas metsas elavad linnud. Sellised tiivad vimaldavad ka kiiresti hku tusta: lhikeste marate tiibade vimsust vib imetleda niteks pllu peal nurmkanaga kokku sattudes. Jrsu vurina saatel kaob lind kiskja keulatusest. Vurinat ei jtku aga kauaks: peagi peab pageja maanduma ja varju otsima, et energiavarusid taastada.

Hoopis isesugune lennutehnika on paigallend. Selleks on vimelised vaid vhesed linnud. Hoida end pikemat aega hus vaid tiivalkide jul, kasutamata ra tstejudu, mida edasiliikumise hoog tekitab kogu kehale, on rmiselt energiakulukas ja seetttu sobib selline liikumisviis vaid vikestele kergetele lindudele. On ka erandeid: suuremad paigallennuks vimelised linnud on niteks osava kalastajana tuntud erksavrviline jlind ning hus paigalpsimise jrgi nime saanud tuuletallaja. Toidujahil vi pesa ehitades suudavad lhikeseks ajaks hus pidama saada ka teised linnud, kuid teliseks paigallennuks seda ei peeta.
Klassikalised paigallendajad on koolibrid. Neid jlgides jb tepoolest mulje teleportatsioonist: hel hetkel on lind sinu krval, jrgmisel aga meeter maad eemal, sekundi murdosa hiljem lihtsalt kadunud. Kui ldjuhul nuab aeglane ja paigal lend kitsaid tiibu, siis koolibrid oma lhikeste laiade tiibadega on erand. Nende lennutehnikagi on sootuks omaprane: teised linnud painutavad tiivalki sooritades tiiva kokku ning tiiva tipp liigub enam-vhem ellipsikujuliselt, koolibri tiib on aga kogu lgi vltel vlja sirutatud ja joonistab hus imekiirelt kaheksaid. Sekundi jooksul vib koolibri teha poolsada tiivalki.
Koolibrid on ka ainsad linnud, kes oskavad lennata tagurpidi. Arusaadavalt peavad nad oma lennutrikkide eest tasuma suure energiakuluga. Koolibri ainevahetus on rmiselt kiire ning pulss vib ulatuda 1200 lgini minutis. Et lennul kulutatud energiat taastada, peavad koolibrid iga pev sma enda massiga vrreldavas koguses nektarit, vaid paaritunnine sgipaus vib aga tuua nljasurma.

Lendamine nuab palju energiat ka teistelt: kikide lendavate lindude ainevahetus on vga kiire. Katsed spetsiaalselt lindude lennu uurimiseks ehitatud tuuletunnelites on nidanud, et lennu ajal kiireneb lindude ainevahetus vrreldes puhkeoleku tasemega veel 715 korda.
Kummalisel kombel vib aeglasem lend nuda rohkem energiat, kuna linnu edasiliikumisest tekkiv tstejud on viksem, leval psimiseks peab tegema rohkem liigutusi ning pstisema kehaasendi tttu on hutakistus suurem. Loomulikult nuab palju energiat ka vga kiire lend, seega on kige thusam lennata keskmise tempoga. Kige vsitavamad lennu osad on aga hkutus ja maandumine.
Lendamise suure energiakulu heaks kinnituseks on linnuliigid, kellel lennuvime on evolutsiooni kigus taandarenenud. Selle phjuseks peetakse just vajadust hoida energiat kokku. Lindude philised lennulihased on rinnalihased. ldiselt, mida suurem on rinnalihaste suhteline mass vrreldes kogu keha massiga, seda kiirem on linnu ainevahetus. Lennuvimetutel pttidel, kormoranidel ja papagoidel seevastu on suhteliselt vikesed rinnalihased. Pisikestel toidunappidel ja karmi kliimaga ookeanisaartel elavatel ruiklastel on lennuvime kadunud lausa mitmes sugupuuliinis, kllap just energia kokkuhoiuks.
On selge, et mida raskem on lind, seda rohkem kulub keha hushoidmiseks energiat. Sestap ei leidu kuigi suuri lennuvimelisi linde: tnapevastest on suurim rndalbatross (Diomedea exulans), kelle tiibade siruulatus knib kuni 3,5 meetrini. Hoolimata oma suurusest kaalub see lind vaid kmmekond kilo. Raskeimate lennuvimeliste lindude hulka kuulub khmnokk-luik, kes vib kaaluda rndalbatrossist kaks korda rohkem.
Lbi ajaloo teadaolevalt suurim ja raskeim lennuvimeline lind on aga umbkaudu kuus miljonit aastat tagasi Argentinas elanud Argentavis magnificens, kelle tiibade siruulatus oli seitse meetrit ja kes kaalus 70 kg. Arvatavasti psis see hiiglane hus tnu soojadele huvooludele, mis teda Andide nlvadelt all laiuvate pampade kohale liuglema kandsid.

Mida on lendamiseks vaja? Kige ilmsemad kohastumused lendamiseks on tiivad ja suled. Neist aga kaugeltki ei piisa: kogu organismi lesehituses peavad olema kombineeritud kergus ja tugevus. Vrreldes lennuvimetute loomadega algavad mberkorraldused juba luustikust: paljud luud on omavahel kokku liidetud, mned aga puuduvad ldse (niteks mitmed srme-, varba- ja sabaluud). Kobakate lualuude ja hammaste asemel on kujunenud kerge nokk.
Suuremad linnuluud on seest nsad. Need nsused on henduses kopsudega ja tidetud huga. Nii on luustik muudetud sna otseses mttes sulgkergeks, niteks suureprase lennuvastupidavuse poolest tuntud fregattlindude luustik kaalub vhem kui tema keha kattev sulestik!
Seevastu sukelduvate lindude, niteks kauride luud on sna rasked: muidu ei nnestuks neil vee all ujuda. Loomulikult tuleb selle eest maksta kehvema lennuvimega.
Tugev ja suhteliselt massiivne on ka kigi lindude rinnakukiil. Sellele luule kinnituvad philised lennulihased rinnalihased ja siin kokkuhoidu lubada ei saa.
Massi ei vhendata mitte ainult luustiku, vaid muudegi elundite arvelt. Lindude sigimisorganid (munajuhad, munasarjad, munandid) on suurema osa aastast vga vikesed, suurenedes ainult sigimishooajal. Isaslindude keha sees paiknevad munandid paisuvad sigimishooajal le saja korra. Emaslindudel kujuneb kokkuhoiu mttes vlja vaid ks toimiv munasari, kuigi arengut alustavad mlemad.

Lendamine on esivanematelt pritud oskus. Dinosauruste luid uurinud 19. sajandi teadlasi hmmastas mnda liiki dinosauruste jseme- ja puusaluustike suur sarnasus ndisaja lindude luustikuga. Selle kohta sai olla vaid kaks seletust: luustike sarnasus tuleneb sellest, et dinosaurused liikusid maismaal kahel jalal nagu linnud, vi sellest, et dinosaurused on lindude esivanemad. Praeguseks ollakse veendunud viimases variandis.
Selline arusaam sai kinnitust 1861. aastal, huvitaval kombel vaid kaks aastat prast seda, kui Charles Darwin avaldas oma revolutsioonilise raamatu Liikide tekkimine. Saksamaalt leiti esimene rglinnu (Archaeopteryx) terviklik luustik. See varesesuurune loomake elas juura ajastu lpul, umbes 150 miljonit aastat tagasi praeguse Luna-Saksamaa aladel. Tol ajal kuulus see piirkond troopilisse saarestikku ja paiknes ekvaatori lhedal. Kuigi rglind sarnanes suuruselt tnapeva lindudega, tema keha oli kaetud sulgedega ja laiad tiivad vimaldasid lennata, oli tal siiski rohkem hiseid tunnuseid dinosauruste kui lindudega. Niteks tugevate hammastega luad, pikk saba ja knised esijsemetel. Kigest hoolimata peetakse rglindu esimeseks teadaolevaks linnuks, ehkki lennuvimelisi ja sulelisi dinosaurusi on leitud juba varasemast ajast.

Kuidas arenes kahel jalal liikumisest lendamine? See ksimus on olnud teadlastele tsine proovikivi: kui kaugele on vimalik minna mineviku rekonstrueerimisega, jdes truuks teaduslikele meetoditele ja faktidele, laskmata fantaasial teadmislnki tites liialt lennata?
Teada on, et paljud dinosaurused liikusid maismaal kahel jalal. Ka mitmed vljasurnud (ja mned tnapevased) linnud suutsid maismaal kiiresti kahel jalal joosta. Kllap lisandusid mnelgi sauruseliigil jooksusammudele hplevad sammud, kiirema hoo korral visid hpetest saada lhikesed lennuotsad.
Kuidas aga arenesid dinosauruse knistega esijsemetest lindude sulised tiivad? Et evolutsioon saaks toimuda, pidi iga vaheetapp dinosauruse jsemest linnu tiivani olema thus ja loomale kasulikum kui eelmine etapp. ks kreatsionistide evolutsioonivastaseid argumente Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast? sai tsise vastulgi 2003. aastal, kui ameerika teadlane Kenneth Dial demonstreeris veenvalt, kui palju kasu saavad peaaegu lennuvimetu aasia kivikana (Alectoris chukar) pojad oma vheste sulgedega nrkadest tiibadest. Jrskudest menlvadest les ronides aitab poolikute tiibadega vehkimine linnu jalgu tugevamini vastu maad suruda ning seetttu takistab kukkumist, laskumisel aga aitab tiibade lehvitamine oma liikumist paremini kontrollida. Samuti vimaldavad isegi vikesed tiivad kiskja eest pgenedes jooksule hoogu anda. See vrdlus aitab kujutleda, kuidas tiivad jrk-jrgult areneda visid.

Linnulennu tieliku mistmiseni on veel pikk tee. Millised olid vaheetapid lennuvimetust sulgedeta eellasest krgel taevas liugleva tiuslikus sulestikus hukuningani? Millel phineb lindude uskumatu vastupidavus ja pikk eluiga, hoolimata kiirest ainevahetusest, mida tavaliselt seostatakse lhikese eaga? Kuidas tpselt on vlja arenenud linnulennu peenmotoorika?
Uusi uurimusi lindude energiakulust, evolutsioonist ja fsioloogiast avaldatakse iga pev, seega pole vastused neile ksimustele veel kaugeltki selged. Pealtnha vib linnulend kll tunduda lihtne ja pingevaba, kuid selle saavutamiseks on sulekandjad lbinud pika arengutee ning maksavad kallist hinda suure energiakuluna. Lindude lennurmu jlgides tundub aga, et asi on seda vrt.

1. Calhim, Sara; Birkhead, Tim 2007. Testes size in birds: quality versus quantity - assumptions, errors, and estimates. Behavioral Ecology 18: 271275.
2. Dial, Kenneth et al. 2006. What use is half a wing in the ecology and evolution of birds? BioScience 56: 437445.
3. Gill, Robert; et al. 2005. Crossing the ultimate ecological barrier: Evidence for an 11000-km-long nonstop flight from Alaska to New Zealand and eastern Australia by Bar-tailed Godwits. Condor 107: 120.
4. Hutchinson, John; Allen, Vivian 2009. The evolutionary continuum of limb function from early theropods to birds. Naturwissenschaften 96: 423448.
5. McNab, Brian 1994. Energy-conservation and the evolution of flightlessness in birds. American Naturalist 144: 628642.
6. Pennycuick, Colin et al. 1997. A new low-turbulence wind tunnel for bird flight experiments at Lund University, Sweden. Journal of Experimental Biology 200: 14411449.
7. Svensson, Lars 2012. Euroopa ja Vahemere maade lindude vlimraja. Varrak, Tallinn.

Uuri lindude ja putukate lennutehnikat: www.ultraslo.com/birds; www.ultraslo.com/insects

Tuul Sepp (1984) on Tartu likooli loomakoloogia doktorant, uurib lindude fsiloogiat, koloogiat, immunoloogiat ja kitumist.



Tuul Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012