Eestis on tuhandeid hektareid võsastunud või roostunud poollooduslikke kooslusi, mida ei ole enam võimalik kasutada traditsioonilisel viisil ehk karja- või heinamaana. Kui neid alasid ei kasutata ja nad kasvavad kinni, kaob ka neile omane liigirikkus.
Selleks et ala uuesti kasutusele võtta, on vaja sealt enne eemaldada võsa või roostik ja mõnedel juhtudel ka näiteks mättad. Et taastada poollooduslikke kooslusi ning rajada karjatarad, maksab keskkonnaamet igal aastal loodushoiutoetust. Ala taastamine kestab aasta kuni kolm aastat ning põhitegevus on eemaldada võsa ja roog, purustada mättad ning karjatatavate alade puhul rajada karjaaiad.
Toetust on makstud juba alates 2004. aastast ja seda saavad taotleda kõik, kelle kasutuses on maa, millel asub registrisse kantud taastamist vajav poollooduslik kooslus. Toetuse määrad erinevad selle järgi, milliseid töid tuleb alal teha. Mida tihedam on võsa, seda kõrgem on ka toetuse määr.
Taotleja peab töid tehes arvestama poolloodusliku koosluse eripära: alale ei tohi rajada kuivendussüsteeme, kasutada pestitsiide või väetisi ega kahjustada koosluse pinnast. Samuti tuleb kinni pidada kehtestatud ajapiirangutest, et mitte häirida alal pesitsevaid või kasvavaid liike.
Taastatud ala hooldus jätkub PRIA makstava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse abil. Hooldatavate alade pindala on igal aastal jõudsalt kasvanud ning 2012. aastal on keskkonnaamet kinnitanud hooldustoetuse taotlusi 26 000 hektari kohta.
Tänavu taastatakse poollooduslikke kooslusi kokku 2220 hektaril ning taastatavatele aladele rajatakse ligikaudu 67 000 meetrit karjaaedu. Suurem osa toetuse taotlusi on laekunud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa kohta, aga need ongi piirkonnad, kus asub kõige rohkem poollooduslikke kooslusi.
Võsa raiutakse ligikaudu 760 hektarilt, mättaid purustatakse ligikaudu 350 hektari suurusel alal, puisniite kujundatakse 30 hektaril, rannaniidul tõrjutakse roogu 980 hektaril ning väljaspool Natura võrgustikku hooldatakse poollooduslikke kooslusi ligikaudu sajal hektaril. Poollooduslike koosluste taastamist rahastab keskkonnainvesteeringute keskus. Kindlasti makstakse loodushoiutoetusi ka edaspidi.