Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2012/9
Loomu poolest isukad

Teadaolevatest loomaliikidest hlmab putukate klass kige suurema osa: neid on maailmas kirjeldatud le miljoni liigi, ka liigi sees leidub isendeid sageli loendamatul hulgal.
Paraku kipume selliseid arvukaid ja enamjaolt pisikesi mitmejalgseid pidama liigagi loomulikuks elu osaks, nnda ei mrka viksuse tttu paratamatult nende olemasolu ega oska seetttu thtsustada putukate osa looduses. Nagu tippsportlase saavutuse puhul jvad abilised kullasras tihtipeale nhtamatuks, on ka putukad looduses nagu taustajud, kes hoolitsevad kogu ssteemi toimimise eest. Seda teevad nad kik omal moel ja kindla ellujmissihiga. Vahel ka inimest hirmutades, hirides vi pahandades.
Minu viimatine phjalikum ja elevam putukathelepanek pigem llatas kui pahandas. Umbes pool aastat tagasi mrkasin, et bambusepuidust pliiatsitops kirjutuslaual on muutunud auklikuks. Oma uue korrapratu mustriga ngi see tegelikult vga kena vlja. Ehkki naaskliga ju saaks augustada, ei tunnistanud keegi kodustest tegu omaks, mistttu kasvas huvi topsi vastu kiiresti.

Vikestes paari millimeetri laiustes avades ei olnud kedagi nha, ent kui surusin krva vastu topsiklge, oli kuulda tasast krabinat. Et kaevureid siiski nha, asetasime topsi kilekotti ja jime ootele. Peva jooksul tulidki esimesed tumepruunis kuues isendid bambusest vlja olukorda uurima.
See lugu lahenes putukauurijate abil, kes ei soovitanud augunrijaid oma puitmaja seinte vahel pidada. Neil vib tekkida tahtmine mni vana mblitkk ette vtta ja see ajapikku tolmuks nrida. Osa putukaid sai saadetud teadlastele liigi mramiseks, kuna tops oli aasta tagasi toodud kaasa Tai-reisilt. llatus oli suur, kui selgus, et tegu ei olegi eestimaise liigiga, vaid Kagu-Aasiast prit purelasega, tenoliselt Xylothrips flavipesega. Internetist leitud infokildude jrgi vib ta puitu kahjustades tekitada sna suurt pahameelt.
Kindlasti ei teki sellist tli aga Eesti Looduse avaloos tutvustatud jooksiklastega suure sgiisu ja kiirete jooksujalgadega mardikalistega. Igal juhul vrivad need putukad tundmist. Avalugu tasub eriti hoolega lugeda neil, kes on hdas umbrohuga. Jooksiklased on umbrohutrjes hed parimad kaaslased, sest aplalt ja jrjekindlalt svad nad ra arvestatava osa umbrohuseemneid.
Nii et maksab thele panna, kes meie mber elavad, liiguvad ja tegutsevad.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012