Keskkonnaministeerium esitles 2. augustil Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringut. Selgus, et 85% elanikest on andnud Eesti keskkonnaseisundile hea või väga hea hinnangu.
Kõige parem hinnang anti loodusega tutvumise võimalustele loodusradadel või iseseisvalt. Ka puhta joogivee kättesaadavust, jäätmekorraldust ja loodusväärtuste hoidmist hinnati pigem heaks.
Looduskaitse põhjustab sageli vastakaid arvamusi, seetõttu küsiti uuringus osalejatelt, mida peetakse loodushoiu puhul oluliseks. 98% vastajatest leidis, et looduse hoidmine toob kasu, ning 77% oli kas täiesti või pigem nõus, et kui valida tuleb kahe võimaluse vahel – kas säilitada looduskeskkond või arendada majanduslikult kasumlikku tegevust –, siis ei tohiks looduskeskkonda ohverdada. Enamiku jaoks ei ole loodushoid midagi väljastpoolt peale surutavat. 81% nõustus, et keskkonna seisund on otseselt seotud inimeste elukvaliteediga.
Kõige kriitilisemad on Eesti elanikud saastava suurtööstuse, mere puhtuse ja uute kaevanduste kavandamise suhtes. Selles valdkonnas ilmneb selge erinevus Eesti piirkondade vahel. Tallinna elanikud on kõige kriitilisemad õhu puhtuse ja mere seisundi suhtes. Ida-Virumaa inimesed muretsevad puhta joogivee ja õhukvaliteedi pärast.
Uuringust selgus, et Eesti inimene peab end üldiselt keskkonnateadlikuks. Võrreldes 2010. aasta uuringuga on paranenud hinnang ühiskonna keskkonnateadlikkuse kohta. Endiselt on populaarsed puhke- ja sportimisvõimalused looduses matka- ja õpperadadel. Üle poole vastajaskonnast (61%) on viimase 12 kuu jooksul käinud mõnel loodusrajal.
Keskkonnainfo Eesti kohta on muutunud aina kättesaadavamaks: 64% meelest on see täiesti või pigem kättesaadav, vastupidist väitis vaid 3%.
Uuringus osalesid 15–74-aastased inimesed. Küsimustele vastas 1005 inimest ning uuringutulemusi saab laiendada Eesti vastavaealisele elanikkonnale. Uuringu tellis keskkonnaministeerium ning selle tegi turu-uuringute aktsiaselts.