Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Keskkond EL 2012/9
Thistatakse Montreali lepingu aastapeva

16. septembril mdub 25 aastat lemaailmse koostlepingu slmimisest. Tnavuste pidustuste tunnuslause on Kaitseme meid mbritsevat atmosfri, et see siliks ka tulevastele plvkondadele.

1987. aastal leppisid histes eesmrkides kokku riigid, kes peavad osoonikihi kaitset rmiselt oluliseks ning allkirjastasid osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Koostlepingu phisiht on piirata ning lplikult kasutuselt krvaldada osoonikihti kahandavad ained. Lepingu slminud riikidele valmistas muret eelkige nende ainete kerge lenduvus ja kauane keskkonnamju. Kige ohtlikumad neist psivad atmosfris sada aastat ja kauemgi.

Osoonikiht on kui Maa kaitsekilp. See peegeldab tagasi Pikeselt tulevat ultraviolettkiirgust, mis vib phjustada nahavhki, silmakaed ja nahapletusi. Negatiivselt mjutab ultraviolettkiirgus ka veekossteeme. Ilma osoonikihita hvitaks Pike kogu elu Maal.
Osoonikiht ei paikne stratosfris kihina, vaid kaootiliselt, asudes peamiselt 1050 kilomeetri krgusel. Kui kik atmosfris olevad osoonimolekulid kokku hele tasapinnale tuua, moodustuks vaid mne sentimeetri paksune kaitsekiht.
Maad kaitsvat osoonikihti kahandavad ained on loonud inimene ise ja need sisaldavad kas kloori vi broomi. Esimene osoonikihti kahandav aine veti kasutusele 1928. aastal. See hend on tnapevaks laialdase tuntuse saavutanud freoon, mida esialgu peeti imegaasiks. Jrjest lisandus uusi kasutusalasid ja freooni tootmine kahekordistus ligikaudu iga aastakmnega. Seejrel hakati tootma ja kasutama ha uusi samalaadseid gaase, mis tundusid pealtnha ohutud. Nende rakendusala oli lai, alates klmutusseadmetest ja aerosoolidest, lpetades materjalide tootmisega.
Ent peagi avastati nende gaaside vime hvitada osoonikihti. 1985. aastal kinnitasid teadlased, et gaaside mju on olnud niivrd tugev, et Antarktika kohal laiub osooniauk. See andis tuke kavandada osoonikihi kaitse abinusid. Nii slmitigi 1987. aastal rahvusvaheline Montreali leping, mis kohustab hinenud riike vhendama osoonikihti kahandavate ainete tarvitust ja lpuks need tielikult kibelt krvaldama. Praeguseks on protokolli ratifitseerinud 197 riiki.

Riigid on teinud pingutusi osoonikihi hoiu nimel. 2007. aastaks olid kik protokollis osalevad riigid vhendanud osoonikihti kahandavate ainete kasutust 95%. Suureks saavutuseks vib pidada ka seda, et paljud ained on tarvituselt tielikult krvaldatud, niteks klorofluorossinikud ehk CFC-d.
Tnu Montreali protokollis stestatud nuetele ttatakse vlja asendusaineid ja ajakohaseid tehnoloogiaid. Veelgi enam, RO keskkonnaprogrammi andmetel vldivad Montreali protokolliga kehtestatud kontrollimeetmed kogu maailmas miljoneid surmaga lppevaid haigestumisi nahavhki ja kmneid miljoneid muid nahavhi juhtumeid ning silmakae teket.
Ehkki maailm on osoonikihi kaitsmisel palju saavutanud, ei ole kokkulepitud eesmrk veel saavutatud. Tuleb teha palju td, et tagada osoonikihi tielik taastumine ning krvaldada kahjulikud ained tielikult kasutuselt.
Ndseks on osoonikihi seisund hakanud paranema: keskmine Arktika piirkonna osoonisisaldus peaks taastuma 2050. aastaks ja sealne osooniauk kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel. Teadlaste hinnangul peaks osoonikiht taastuma selle sajandi lpuks. Ent ksnes eeldusel, et Montreali protokoll viiakse lpuni tide.



Kaidi Virronen
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012