Eesti Looduse fotov�istlus
2012/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2012/10
Miks petas Vladimir Putin kurgedele lendamist?

Videoklippi, kus Venemaa president Vladimir Putin lendab deltaplaaniga koos kurgedega, vib suhtuda tie tsidusega. Selline vte, imprinting ehk vermimine, aitab (kure)kasvanduses vi mujal les sirgunud haruldaste liikide lennuvimestunud poegadel rndeteid kinnistada. See omakorda aitab taastada sraste liikide populatsioone.
Vermimise jaoks viiakse lennuvimelised pojad soovitud looduslikku pesitsuspaika, kus nad viksid hiljem pesitseda. Linnud lastakse seal lahti ja tuuakse (juhitakse) vikelennukiga vi deltaplaaniga pesitsuskohast mda soovitavat, enamasti varem selle liigi antud alal kasutatud lennuteed (rndeteed) talvituskohta. Nnda ptakse noortel lindudel kinnistada (vermida) teavet pesitsuspaiga, rndeteede ja talvitumispaiga kohta.

Selline t on tegelikkuses vga keeruline ja sna ajakulukas, sest pevas lennatakse vaid paarsada kilomeetrit: nii, kuidas linnud jaksavad. Vajaduse, enamasti vsimuse korral, peatutakse ja siis jtkatakse lendu kuni talvituskohani. Pesitsus- ja talvituskohtade vahe vib olla isegi mitu tuhat kilomeetrit.
Kui sellise lennuaktsiooni jaoks ei leidu raha, siis lastakse reintrodutseeritavad noored linnud lihtsalt lahti pesitsuskohas, rndepeatus- vi talvituspaigas. On thtis, et selles kohas oleks sama liigi teisi, looduslikke isendeid, kellega koos asuvad nad hiljem rnnuteele.
Kik see kehtib ka valgekurgede (Grus leucogeranus) kohta, keda Putin lennutas. Valgekurel on kaks ha hbuvat looduslikku pesitsusasurkonda, mlemad Venemaa phjalas. Lneasurkond pesitseb Tjumeni oblastis, sealhulgas Jamali poolsaarel, idaasurkond aga Jakuutias. Valgekure lneasurkonna suurus on tnapeval vaid 1020 paari. Sealsed valgekured rndavad Jamalilt luna poole ja talvituvad India lneosas. Rndetee kogupikkus on neil umbes 6500 kilomeetrit.

Putin juhtis Oka biosfrikaitsealal deltaplaaniga nelja valgekurge, kes olid prit Oka kurgede kasvatuskeskusest (Oka Crane Breeding Centre, OCBC). Alates koorumisest on neid isendeid harjutatud deltaplaani ja selle mootorimraga. Prast lennuvimestumist treeniti neid lendama lennumasina jrel.
Edasine idee oli aga pisut tavatu. Valgekurgede rndetee otsustati hoopis sobitada hte sookurgede rndeteega. Mneti lihtsustab seda asjaolu, et viimastel aastatel on sookure pesitsusareaal ja talvituspaigad nihkunud jrjest enam phja poole, ulatudes valgekure pesitsusaladeni.
Liikumine sookurgede trajektoori pidi vimaldaks muu hulgas vltida ohtlikke piirkondi, sest varasem looduslik valgekurgede rndetee on kulgenud selliste alade kaudu, kus teeb suurt muret kontrollimatu kttimine ning seetttu on ellujmisvimalused vikesed. Need alad on Kasahstan, Afganistan, Pakistan ja India. Soov on kinnistada valgekured talvituma koos sookurgedega Amudarja madalikul Usbekistanis Afganistani piiri lhedal. Valgekurgede vimet liituda sookureparvedega ja koos rnnata on kinnitanud varasemad eksperimendid.
Projekti kohta leiab teavet ICF-i (International Crane Foundation) kodulehelt www.savingcranes.org.



Aivar Leito, ornitoloog ja kureonu, Eesti maalikooli vanemteadur
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012