Videoklippi, kus Venemaa president Vladimir Putin lendab deltaplaaniga koos kurgedega, võib suhtuda täie tõsidusega. Selline võte, imprinting ehk vermimine, aitab (kure)kasvanduses või mujal üles sirgunud haruldaste liikide lennuvõimestunud poegadel rändeteid kinnistada. See omakorda aitab taastada sääraste liikide populatsioone.
Vermimise jaoks viiakse lennuvõimelised pojad soovitud looduslikku pesitsuspaika, kus nad võiksid hiljem pesitseda. Linnud lastakse seal lahti ja tuuakse (juhitakse) väikelennukiga või deltaplaaniga pesitsuskohast mööda soovitavat, enamasti varem selle liigi antud alal kasutatud lennuteed (rändeteed) talvituskohta. Nõnda püütakse noortel lindudel kinnistada (vermida) teavet pesitsuspaiga, rändeteede ja talvitumispaiga kohta.

Selline töö on tegelikkuses väga keeruline ja üsna ajakulukas, sest päevas lennatakse vaid paarsada kilomeetrit: nii, kuidas linnud jaksavad. Vajaduse, enamasti väsimuse korral, peatutakse ja siis jätkatakse lendu kuni talvituskohani. Pesitsus- ja talvituskohtade vahe võib olla isegi mitu tuhat kilomeetrit.
Kui sellise lennuaktsiooni jaoks ei leidu raha, siis lastakse reintrodutseeritavad noored linnud lihtsalt lahti pesitsuskohas, rändepeatus- või talvituspaigas. On tähtis, et selles kohas oleks sama liigi teisi, looduslikke isendeid, kellega koos asuvad nad hiljem rännuteele.
Kõik see kehtib ka valgekurgede (Grus leucogeranus) kohta, keda Putin „lennutas”. Valgekurel on kaks üha hääbuvat looduslikku pesitsusasurkonda, mõlemad Venemaa põhjalas. Lääneasurkond pesitseb Tjumeni oblastis, sealhulgas Jamali poolsaarel, idaasurkond aga Jakuutias. Valgekure lääneasurkonna suurus on tänapäeval vaid 10–20 paari. Sealsed valgekured rändavad Jamalilt lõuna poole ja talvituvad India lääneosas. Rändetee kogupikkus on neil umbes 6500 kilomeetrit.

Putin juhtis Oka biosfäärikaitsealal deltaplaaniga nelja valgekurge, kes olid pärit Oka kurgede kasvatuskeskusest (Oka Crane Breeding Centre, OCBC). Alates koorumisest on neid isendeid harjutatud deltaplaani ja selle mootorimüraga. Pärast lennuvõimestumist treeniti neid lendama lennumasina järel.
Edasine idee oli aga pisut tavatu. Valgekurgede rändetee otsustati hoopis sobitada ühte sookurgede rändeteega. Mõneti lihtsustab seda asjaolu, et viimastel aastatel on sookure pesitsusareaal ja talvituspaigad nihkunud järjest enam põhja poole, ulatudes valgekure pesitsusaladeni.
Liikumine sookurgede trajektoori pidi võimaldaks muu hulgas vältida ohtlikke piirkondi, sest varasem looduslik valgekurgede rändetee on kulgenud selliste alade kaudu, kus teeb suurt muret kontrollimatu küttimine ning seetõttu on ellujäämisvõimalused väikesed. Need alad on Kasahstan, Afganistan, Pakistan ja India. Soov on kinnistada valgekured talvituma koos sookurgedega Amudarja madalikul Usbekistanis Afganistani piiri lähedal. Valgekurgede võimet liituda sookureparvedega ja koos rännata on kinnitanud varasemad eksperimendid.
Projekti kohta leiab teavet ICF-i (International Crane Foundation) kodulehelt www.savingcranes.org.