Eesti Looduse fotov�istlus
2012/10



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2012/10
Elmar Kaar

10. juuni 1928 – 29. august 2012

Elmar sündis Võrumaal Antsla vallas talupidaja kolmanda pojana. 1942 lõpetas ta Lusti algkooli ja 1948 Võru keskkooli. Sama aasta sügisel astus ta TRÜ metsamajanduse osakonda, õpingud jätkusid 1951. aastal asutatud Eesti põllumajanduse akadeemias.
Pärast lõpetamist 1953 määrati Elmar tööle EPA metsandusteaduskonna metsakasvatuse kateedrisse vanemlaborandina. 1954 sügisel astus ta aspirantuuri TA zooloogia ja botaanika instituuti (ZBI), uurimistöö käsitles metsakasvatuse võimalusi Saaremaa looaladel. 1958. aastal anti talle nende uurimuste eest bioloogiakandidaadi kraad.

Aastail 1957–1963 töötas Elmar Kaar ZBI metsasektoris nooremteadurina, tema uurimisvaldkond oli Loode-Eesti loometsad ja nende majandamise tingimused. Hiljem lisandusid uurimistööd Eesti kultuur- ja looduslikes tammikutes. 1965. aasta sügisest, saanud metsainstituudi vanemteaduriks, keskendus tema teadustöö tasandatud põlevkivikarjääride metsastamisele.

Rajatud katsekultuuridest on nüüdseks kasvanud üle 40-aastased puistud. Saadud uurimistulemuste põhjal on rekultiveeritud ligi 11 000 ha tasandatud põlevkivikarjääre. Põlevkivikarjääride metsastamise uurimise kõrval alustas ta 1970. aastal Kohtla-Järve põlevkivikeemiatööstuse tuha- ja poolkoksimägedel haljastuskatseid: uuris sealseid kasvuolusid, rajas mitmeaastaste rohttaimede ja 28 puu- ja põõsaliigi katsekultuure, selgitas välja haljastamiseks vajalikud väetised ja nende optimaalse koguse. Haljastustöid juhendas Elmar kuni 2005. aastani. Selle aja jooksul haljastati üle 70 hektari tuha- ja poolkoksimägede nõlvu.
Heade saavutuste eest põlevkivikarjääride rekultiveerijana määrati Elmar Kaarele 1975. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1985. aastal sai ta NSVL ministrite nõukogu esimese preemia rikutud maade rekultiveerimise efektiivsete meetodite väljatöötamise ja rakendamise eest. Sellist tunnustust ei ole pälvinud ükski teine Eesti metsateadlane. Tema eestvõttel koondati teave maavarade kaevandamisega rikutud maade rekultiveerimise kohta monograafiasse, mis on ilmunud 2010. aastal koostöös kaasautoritega.
Elmar oli visa ja järjekindel töömees. Veel oma elu viimasel päeval vestles ta pikalt ajakirjanikuga ja talle saigi saatuslikuks mure Kohtla-Järve lähedale rajatud väärtuslike katsealade tuleviku pärast.
Kolleegid mäletavad Elmarit kui vastutulelikku, töökat, abivalmis ja sõbralikku inimest.



Ülo Tamm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012