Eesti Looduse fotov�istlus
2012/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitseala EL 2012/10
Mdapea tammik

Lne-Virumaalt Rakverest ja selle lhimbrusest leiab kolm kaitsealust tammikut. Rakvere ja Vinni tammik paiknevad keset tiheasustusalasid, mistttu on tegu sna kidavate kohtadega. Mdapea tammik jb aga Rakverest mne kilomeetri kaugusele RakvereJepere tee rde ning asub hredalt asustatud Mdapea klas.

Mdapea tammik eristub eelkige oma ilme poolest: suure osa alast hlmavad hooldatud puisniidud ja -karjamaad. Kuigi juurdeps kaitsealale on lihtne, satutakse siia harva. Kllap on phjuseks asjaolu, et kaunis vaade alale avaneb juba maanteelt. Samas tasub loodushuvilisel tulla Mdapea tammikut lhemalt uudistama: maanteest eemale jb vrtuslik laialehine mets.

Mdapea tammik veti kaitse alla 1958. aastal. Samal aastal lisandusid kaitsealuste hulka Rakvere ja Vinni tammik, mitu Lne-Virumaa misaparki, pinnavormi ning ksikobjekti. Tol ajal oli eelkige siht ra hoida rikkumisi looduskaitse phimtete vastu: vltida puude maharaiumist endistes misaparkides ja looduskaunites metsapaludes ning karjride rajamist aladele, kus leidub huvitavaid pinnavorme, samuti sooviti paremini korraldada jahindust ja kalandust [8].

Maastikukaitseala (71,7 ha) rajati siia 2007. aastal ning toona kinnitatud kaitse-eeskiri kehtib praegugi. Phirhk on kaitsta ja tutvustada Mdapea tammikut ja sellega piirnevaid kooslusi ning karstivorme. htlasi vajavad siin thelepanu ja hoolt I kaitsekategooriasse kuuluva leht-kobartoriku (Grifola frondosa; # 3) elupaik ja loodusdirektiivi elupaigatbid: puisniit, vana laialehine mets ja puiskarjamaad.
Kogu kaitseala kuulub hte Mdapea sihtkaitsevndisse, kus on lubatud ja lausa vajalik hooldada poollooduslikke kooslusi [10]. Alates 2004. aastast kuulub tammik Natura 2000 vrgustikku kui Mdapea loodusala [1].

Saladuslikud karstivormid ja eakad tammed. Mdapea tammik asub Pandivere krgustiku phjanlval veidi lainelisel maastikul. Tammik jb Mdapea karstivljale, kus leidub arvukalt kurisuid, vettneelavaid tiike ja karstiallikaid [4]. Kaitseala keskele jb kaks karstilehtrite rhma [1]. Kohalike elanike andmeil vis tammikus sagedasti leida vett tis tiike, kuid viimastel aastatel on phjavee madalama seisu tttu need veesilmad olnud kuivad. Kevadel lume sulamise ajal ulatub phjavee tase Pandivere realadele omaselt tihti maapinnani ning siis on suur osa tammikust le ujutatud. Ent puud on ajutisele liigveele hsti vastu pidanud.
Praegune Mdapea tammik on jnuk kunagisest ulatuslikust tammepuisniidust. Puude keskmine vanus on siin 250 aastat, kuid leidub ka 350-aastaseid tammesid. Suurima tamme krgus on 20 meetrit ja mbermt 4 meetrit. 1922. aastal kasvas tammikus Virumaa jmedaim tamm, mille mbermt oli 4,7 meetrit [13].
Puisniidul paikneb muinsuskaitse all olev arheoloogiamlestis, Sarapuume kivikalme, kust on leitud inimluid ja jlgi kunagisest kultuurkihist [5]. Maastikukaitseala krval asub Mdapea mis (sks. Mettaph), mida on esimest korda mainitud 1425. aastal. Praegusaegne misa hrrastemaja on ehitatud hilisklassitsistlikus stiilis [3]. Misa mbritseb kaitsealune Mdapea misa park. Ajalooliselt kuulusidki Mdapea tammiku puisniidualad misale.

Kaitsealale jb mitu vrtuslikku kooslust: puisniidud ja -karjamaad ning laialehine mets. Need kuuluvad peamiselt eraomandisse. Tammik on heades ktes, sest maaomanik hooldab siinseid niite ja karjamaid heaperemehelikult: suuremat osa niiduala niidetakse regulaarselt ning karjamaal karjatatakse loomi. Taastamist vajab ainult hektari suurune vsastunud puisniiduala [9].
Ligi poole Mdapea tammiku maastikukaitsealast vtavad enda alla parasniisked puisniidud [9]. Puisniidud kuuluvad prisaruniitude tbirhma ning on sageli tekkinud salumetsade asemele vsa ja puude osalise raiumise ning niitmise kigus. Neile iseloomulikku ilmet ja taimkatet saab hoida, kui alasid igal aastal niita.
Puisniidud on Eesti liigirikkaimad kooslused. Selle tingib keskmise viljakusega karbonaatne muld, suur liigifond, puurhmade vaheldumine rohumaalappidega ja niitmine, mis aitab ohjeldada liikidevahelist konkurentsi [11, 12]. Hea nide on Laelatu puisniit Lnemaal, kus helt ruutmeetrilt on leitud 76 liiki soontaimi.
Mdapea kaitseala puisniidu tihedama puurindega alade taimeliikide mitmekesisus on silinud tnapevani. Paraku on enamjagu alast saanud kahjustada vetamise ning nukogudeaegse liigse karjatamise tttu: suurenenud on toitainerikastele aladele tpiliste lmmastikulembeste taimede osakaal. Seega leidub taimeliikide poolest kohati sna ksluiseid laike, kus vimutseb naat.
Et karjatamine lppes sellel alal le kmne aastat tagasi, on koosluse seisund ndseks siiski taastumas. Tammiku puisniiduala iseloomulikud liigid on harilik naat, kerahein, pldtimut, verev kurereha, aas-hiirehernes, kortsleht, aas-rebasesaba, krvenges, roomav madar, harilik orashein ja pldohakas. Puurindes on enamusliik tamm ja kask, psarindes sarapuu ja pihlakas [9].
Puiskarjamaad asuvad kaitseala idaosas, hlmates tammikust peaaegu kolmandiku. Siin kasvavad tpilised karjamaade umbrohutaimed, nagu harilik naat, kerahein, krvenges ja krnoblikas. Puudest on kige arvukamalt tamme, leidub ka kaske; psarinnet karjamaa alal ei ole. Praegusajal on puiskarjamaa aktiivses kasutuses: siin karjatatakse veiseid (ks loom hektari kohta) [9].
Kuigi vlisilmelt sarnaneb puiskarjamaa puisniiduga, on siinne taimestik siiski mrksa liigivaesem: aegade jooksul on kariloomad taimi valikuliselt snud, pinnast tallanud (tekkinud on tugev rohukamar) ja vljaheidetega vetanud. Seetttu on karjamaadel levinud ka lmmastikulembesed, kiiresti paljunevad ja tallamiskindlad taimeliigid; tallamise tttu on ala muutunud mtlikuks [12].
Pisut le kolmandiku alast hlmavad laialehised metsad, mis jvad maanteest veidi eemale kaitseala phjapoolsesse ossa. Tegu on parasniiskel pinnasel kasvava sinilille kasvukohatbi salumetsaga, mis on tekkinud puisniidu metsastumisel. Puistu on vana, siin leidub rohkelt kuivanud puid, kasvab eri liiki samblikke ja seeni, tunnuslik on rikkalik mullaelustik ja rohkesti eri liiki putukaid [11]. Puurinne koosneb siin peamiselt tammedest, peale selle sirgub ka kaski, vahtraid, saari ja vanu pihlakaid; psarindes on peamiselt sarapuud [9].

Haruldased seeneliigid. Tihti on tammikud vrtuslikud eelkige seene- ja samblikuliikide poolest. Mdapea on Rakvere ja Vinni tammiku krval ks Eesti omaprasemaid ja mitmekesisemaid seenepaiku. Haruldasi seeneliike on siinsel alal uuritud alates 2002. aastast, phjalikumalt inventeeriti maastikukaitseala seenestikku aga 2009. aastal [14].
Siin kasvab Euroopas haruldane ja Eestis vga haruldane I kaitsekategooriasse kuuluv leht-kobartorik (Grifola frondosa; # 3). See on heaastane kergesti ratuntav seen, kes ilmub oma kasvukohas nhtavale vaheaastate jrel igal aastal teda ei ne.
Leht-torikseen on mara ldkujuga ja tema jala klge kinnitub suur hulk lusikakujulisi kbaraid. Noorelt on seene kbarapind hele-nahkpruun, vanalt hiirhall, torukeste pind on valge vi kreemjas. Seen eelistab puisniite, tammikuid ja parke ning kasvab vanade tammede jalamil ja puu ligidal juurtel, vga harva ka kndudel. Leht-kobartorik tekitab puujuurtes valgemdanikku [14].
Eestis on teada 25 leht-kobartoriku leiukohta, neist seitse asub Mdapeal ning nendest omakorda viis Mdapea tammiku maastikukaitsealal. Lne-Virumaal leidub veel vaid ks leht-kobartoriku leiukoht Vinni-Pajusti tammiku maastikukaitsealal [1].
Eesti punase nimestiku jrgi on leht-kobartorik rmiselt ohustatud liik, kes on vga tundlik hirimise ja liikluse ning metsa majandamise suhtes, liigi arvukus muutub aastati [2]. Tema kaitse seisukohalt tuleks jlgida, et tammesid ei raiutaks ega puude mber ei tallataks pinnast, thtis on alles hoida ka kuivanud tammed [9].
Haruldastest seeneliikidest on siinselt alalt leitud ka sarapuu-ebakorgikut (Dichomitus campestris), kes samuti tekitab valgemdanikku. htlasi on mrgatud vriselupaikade tunnusliiki maksakut (Fistulina hepatica; # 5), kes tekitab pruunmdanikku. Mlemad liigid on heaastased ja kuuluvad torikseente hulka.
Sarapuu-ebakorgik kasvab vanadel sarapuudel, harva ka sanglepa, tamme ja vereva kontpuu kuivanud okstel ning tvedel. Maksakut vib leida aga elusate tammede tvedel, juurtel ja vigastatud kohtades ning tammekndudel, selle seene elupaigad asuvad peamiselt metsades ja puisniitudel, harvem parkides [14].

Ainuke teadaolev ruske nuisambliku kasvukoht Eestis. Puisniitude, karjamaade ja laialehiste metsade samblikud on peamiselt epiftsed: nad kasvavad puudel. Kige enam samblikuliike on Eestis helt puisniidualalt leitud Saaremaalt Loode tammikust, seal on loendatud 68 liiki. Enim on neid leitud tammedelt: kokku 137 liiki, kusjuures helt puult on nnestunud leida koguni 28 liiki samblikke [7].
Mdapea tammikus inventeeriti samblikke 2006. aastal. Puisniidu avatuma osa puudelt leiti 59 liiki samblikke ning kaugemalt, veidi tihedamalt ja pimedamalt alalt, 32 liiki. Kokku kasvas kaitsealal 69 liiki samblikke [6].
Kaitsealustest samblikest kasvavad Mdapea tammikus II kaitsekategooria liik ruske nuisamblik (Sclerophora coniophaea) ja III kaitsekategooriasse kuuluv harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria; # 6). Mdapea tammik on ainuke ruske nuisambliku teadaolev leiukoht Eestis [1].
Eesti punase nimestiku andmetel on need mlemad ohulhedased liigid. Rusket nuisamblikku ohustab ehitustegevus, kuid ka kliimamuutused, ristumine teiste sarnaste liikidega, sealhulgas vrliikidega. Hariliku kopsusambliku elujulisust mjutavad aga kige enam keskkonnamrgid, husaaste ja kasvukeskkonna hapestumine, aga ka puuliikide osakaalu muutus metsades ning vanade metsade ja suurte puude kadumine [2].
Ruske nuisamblik on kitsa elupaiganudlusega liik, kes kasvab vaid vanade tammede sgavalt lhenenud korbal, mnikord ka tve ja okste puidul. Peamiselt leidub teda parkides ja puisniitudel, harvem looduslikes puistutes.
Harilikku kopsusamblikku leidub kohati le kogu Eesti [15], kuid tema arvukus on hakanud vhenema [2]. Selle saastumise suhtes tundliku liigi kasvukohad asuvad tavaliselt laialehistes metsades, kuuse-segametsades, lodumetsades, puisniitudel ja rabastuvates metsades [15]. Ta eelistab kasvada lehtpuudel, sagedamini haaval, tammel, jalakal ja sarapuul.
Haruldastest samblikest on inventuuri kigus leitud veel vanade lehtpuude, eriti tamme krobelisel koorel kasvavat pisisamblikku Caloplaca lucifugat ning Fuscidea arvboricolat, samuti ja hu saastumise suhtes tundlikku sinakat hrmasamblikku (Physconia detersa), kes kuulub suursamblike hulka [6].
Taimeliikidest on tammikust leitud kaks III kaitsekategooria kpaliseliiki: kahelehist kokeelt (Platanthera bifolia) ja vthuul-srmkppa (Dactylorhiza fucsii).

Kaitseala tulevik. Keskkonnaameti tellimusel koostab O Consultare Mdapea tammiku maastikukaitseala kohta kaitsekorralduskava aastateks 20132022. Tnavu novembri lpuks valmivas kavas mratakse jrgmiseks kmnendiks kindlaks tegevused, mis on vajalikud kaitseala vrtuste hoiuks.
Knealusel kaitsealal on phjalikult uuritud seene- ja samblikuliike ning siin on vlitdel kinud paljud botaanikud, seevastu kaitseala loomastik on peaaegu uurimata. Tammikutele omaselt vib siinl niteks leiduda haruldasi putuka- ja nahkhiireliike.
Selleks et kaitseala kooslused siliksid ning nende seisund paraneks, on thtis jtkata puisniidu ja -karjamaa hooldamist. Seene- ja samblikuliikide kaitse huvides ei tohiks hooldustde kigus alalt minema viia jmedat lamapuitu ning vimalikult kaua tuleks alles hoida kuivanud tammede tvesid. Sageli saavad looduskaitsjad elanikelt pahaseid teateid, et puisniidud ja laialehiste metsade alad ei ole piisavalt korrastatud, kikjal metsas vedeleb risu ja on palju kuivanud puid. Inimestele tuleks selgitada, miks on surnud puud ja lamapuit Mdapea tammikus olulised.
Loodus- ja matkahuvilised ei ki Mdapea tammikus kuigi sageli ega hulgakesi ning see viks nii jda edaspidigi, et vltida pinnase liigset tallamist. Seetttu ei rajata tammikusse matkaradu ega puhkekohti. Ent loodushuvilistel tasub selle kauni paigaga kindlasti tutvuda. Kige ilusamaid ja avaramaid vaateid saab Mdapeal nautida maikuus, kui puude lehed on veel vikesed ja helerohelised, rohi madal ning kirendab kevadlilledest.


1. EELIS Eesti looduse infossteem. www.eelis.ee, 23.09.2012.
2. eElurikkus. http://elurikkus.ut.ee, 23.09.2012.
3. Eesti misaportaal. www.mois.ee, 23.09.2012.
4. Karst ja allikad Pandiveres. 2002. AS Maves. Tallinn.
5. Kultuurimlestiste riiklik register. register.muinas.ee, 23.09.2012.
6. Leppik, Edda 2006. Lepingulise t Jrva-Lne-Viru regiooni puisniitude samblike inventuuri aruanne. Tartu.
7. Leppik, Edda 2007. Epiftsete samblike mitmekesisust mjutavad tegurid Eesti puisniitudel. Magistrit. Tartu.
8. Looduskaitse organiseerimisest Rakvere rajoonis. Rakvere Rajooni TSN TK otsus nr 300. 27.11.1958.
9. Mdapea tammiku maastikukaitseala kaitsekorralduskava 20132022. 2012. O Consultare. (Ksikiri keskkonnaameti Viru regiooni Rakvere kontoris.)
10. Mdapea tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse mrus nr 98. 30.03.2007. Riigi Teataja I 2007, 29, 170. (RT I 2010, 13, 70).
11. Paal, Jaanus 2007. Loodusdirektiivi elupaigatpide ksiraamat. Auratrkk. Tallinn.
12. Roosaluste, Elle 2011. Rohumaade taimkond (loengumaterjalid). Tartu likool.
13. Saaber, Kalju (koost.) 1996. Virumaa: koguteos. Tallinna Raamatutrkikoda.
14. Sell, Indrek 2010. Jrva-Lne-Viru regiooni haruldaste seente inventuur. Tartu.
15. Trass, Hans; Randlane, Tiina (koost.) 1994. Eesti suursamblikud. Tartu.

Riina Kotter (1973) on keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist.



Riina Kotter
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012