Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2012/11
Kuidas aitab merestrateegia merekeskkonda paremaks muuta?

Eesti merestrateegia esimene etapp sai valmis tnavu septembris. Kuna meil on merd ksitlevaid dokumente palju, siis vib tekkida ksimus, mis panuse suudab anda merestrateegia.
Merestrateegia toel ptakse aastaks 2020 saavutada mere hea keskkonnaseisund ja hoida seda. Strateegia rajaneb heteistkmnel teemal, need ksitlevad niteks mereprgi, meremra, ohtlikke aineid kalades, inimtegevusest tingitud merephja hiringuid, eutrofeerumist, vrliike jm. Erinevalt mitmest teisest mereteemalisest dokumendist ei keskenduta siin ainult teatud alale vi probleemile, vaid ksitletakse merd htse ssteemina. Uus on ka koost tase, sest strateegia valmimisse on panustanud ligi kolmkmmend Eesti parimat mereeksperti.

Merestrateegia tarbeks koondati kigepealt kogu meie mereala keskkonnaseisundit puudutav teave. See aruanne sisaldab nii riiklikku, piirkondlikku (Lnemere-rsed maad) kui ka rahvusvahelist teavet Eesti mereala kohta. htlasi kuulub selle tegevuse juurde mereala kasutuse sotsiaal-majanduslik anals. Nende phjal selgusid ka kitsaskohad: meil ei ole piisavalt seireandmeid, merestrateegia toob uusi teemasid, milles meil veel ei ole ekspertiisikogemusi, samuti ei ole merendusega seotud andmekogumine olnud piisavalt detailne jmt. Selline levaade on vimaldanud teha jreldusi praeguse olukorra kohta ning aitab edasisi tid paremini planeerida.

Seejrel pandi kirja meie keskkonnasihid teemade kaupa. Selle raames ttati lbi ja koostati aruanne 132 indikaatori kohta. Nende alusel tiendatakse 2014. aastal algavat mereseireprogrammi. Indikaatorite abil on vimalik hinnata seda, kas ja kuivrd on hea keskkonnaseisund saavutatud. Aruandes on esitatud ka need indikaatorid, mida Eesti mereala puhul ei saa praegu veel hinnata, ning need, mis kll sobivad, kuid vajavad tiendamist ning arendamist.
Merestrateegia lpptulemina koostatakse 2016. aastaks meetmeprogramm. Seejuures on vaja tervikuks
liita Eestis kibel olevad mereprogrammid, -tegevuskavad ja -rakendusplaanid, et valmiks kigile arusaadav, kogu merd ja selle eri kasutusviise hendav Eesti mereala tegevuskava.
Peale Eesti-sisese tiheda koost tuleb seda edendada ka rahvusvaheliselt, eelkige Lnemere piirkonnas: koostd tehakse HELCOM-is (Lnemere merekeskkonna kaitse komisjon) ja korraldatakse kohtumisi meie merenaabrite Soome, Rootsi ja Ltiga. Ainult hiselt on vimalik merekeskkonna kaitsel midagi ette vtta ning saavutada Lnemere hea keskkonnaseisund.
Tpsemalt saab merestrateegia kohta lugeda keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/merestrateegia.



Agnes Villmann, keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012