Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2012/11
Piiksuv tõuk

Elame Tartus Supilinnas. Supilinna veerohkes õues köidavad meie kassi tähelepanu nii vesilikud, konnad kui ka muud liikuvad olendid, keda me kassi korrale kutsudes tema käest ära võtame. Kui meie kass tõi 29. juulil aia nurgast meie lähedusse järjekordse avastuse, siis minu üllatuseks ei olnud tegu konnaga, vaid pildil oleva putukavastsega. Üritades teda kätte võtta, tegi vastne aga piuksuvat häälitsust. Teist korda nägime samasugust vastset aias 5. augustil.
Kahjuks ei suutnud me tuvastada, millise putuka vastsega on tegu. Kui linnuliigi määramisel on abiks Eesti ornitoloogiaühingu foorum, siis putukaliikide määramisel ei suutnud ma analoogset võimalust internetist paraku leida. Kas oskate aidata? Otsingute käigus jäi mulle mulje, et enamasti on kirjanduses putukavalmikute fotod-joonised, kuid sealjuures puuduvad röövikute-tõukude joonised. Loodushuvilisele pakub aga ka see huvi, seega teen Loodusajakirjale ettepaneku oma ajakirjades lisada mõnest putukaliigist juttu tehes ka vastsete pildid. Näiteks olnuks hariv, kui septembrikuises Eesti Looduses ilmunud jooksikute artiklis oleks kõigi jooksikute fotode juures olnud ka vastse foto või joonis. Ühtlasi tekkis mul küsimus: kui levinud on see, et putukate vastsed häälitsevad? Kas selle põhjuseks on enesekaitse?

KAIE KASEMETS

Kommenteerib entomoloog Mati Martin:

See on suure tõenäosusega hiid-vesimardika (Hydrophilus aterrimus) vastne. Väidetavalt on Eestist mõni aasta tagasi leitud ka tema lähisliik Hydrophilus piceus, kuid too on ilmselt üsna haruldane. Hiid-vesimardikas on aga üsna tavaline. Tegu on ühe meie suurima mardikaga, ta on umbes neli sentimeetrit pikk ning elutseb taimestikurikastes veekogudes. Supilinnas on tema leidumine igati loogiline, sest Emajõgi, tema elupaik, on samas kõrval.

Valmik toitub põhiliselt taimedest, vastsed aga tigudest ja konnakullestest. Täiskasvanud vastsed tulevad veest välja, et otsida sobiv paik, kus pugeda mulda ja nukkuda. Sellelt tähtsalt retkelt kass loomakese kätte saigi.

Vastse häälitsemise kohta ei ole ma kirjandusest teateid leidnud, küll aga on valmiku kohta teada, et ta teeb enesekaitseks piiksuvat heli. Eks seda tee siis ka vastne.
Putukavastsete häälitsemine, muu hulgas enesekaitseks, ei ole minu teada väga levinud, pigem eritatakse enesekaitseks keha pinnale ebameeldiva lõhna ja maitsega soolesisu, enamasti suu kaudu (oksendatakse). Aga putukamaailm on nii mitmekesine, et seal võib ette tulla igasuguseid mooduseid, ka neid, mida me veel ei tea.

Vastsepiltide vähesus kirjanduses tuleneb sellest, et vastsed on enamasti varjatud eluviisiga ning neid on raske leida. Teiseks on lähisliikide vastsed väga sarnased, pildist pole abi, et neid omavahel eristada. Suhteliselt palju on avaldatud liblikaröövikute pilte, sest need on värvikirevamad ja üldiselt lihtsamini leitavad, aga ka siin on lähisliikidel välimuse järgi mõnikord peaaegu võimatu vahet teha.
Ka putukavalmikute liigi määramisel pole pildist tihtilugu abi. Kui linnuliike pesitseb Eestis alla neljasaja ning spetsialistid suudavad neid nägupidi eristada, siis meie entomoloogid säärast luksust endale lubada ei saa: putukaliike on meil kirjeldatud umbkaudu 11 000, tegelikult võib neid siinmail elutseda üle 20 000. Seega iga linnuliigi kohta üle 50 liigi putukaid! Enamikku putukaliike saab kindlalt määrata üksnes mikroskoobi all.
Mõned uhkemad putukaliigid tunneb siiski ka pildi järgi ära, kahvatumate puhul on pildist abi, et teha kindlaks sugukond või isegi perekond. Seetõttu on ka putukavaatluste teated ja pildid oodatud Eesti loodusvaatluste andmebaasi (loodusvaatlused.eelis.ee; loe täpsemalt Eesti Looduse mainumbrist). Vaatlust sisestades tuleb klõpsata „Esita liigi määramiseks”, siis ilmub vaatlus foorumisse, kus spetsialistidel on võimalus liik kindlaks määrata.



Kaie Kasemets, Mati Msrtin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012