Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2012/11
Piiksuv tuk

Elame Tartus Supilinnas. Supilinna veerohkes ues kidavad meie kassi thelepanu nii vesilikud, konnad kui ka muud liikuvad olendid, keda me kassi korrale kutsudes tema kest ra vtame. Kui meie kass ti 29. juulil aia nurgast meie lhedusse jrjekordse avastuse, siis minu llatuseks ei olnud tegu konnaga, vaid pildil oleva putukavastsega. ritades teda ktte vtta, tegi vastne aga piuksuvat hlitsust. Teist korda ngime samasugust vastset aias 5. augustil.
Kahjuks ei suutnud me tuvastada, millise putuka vastsega on tegu. Kui linnuliigi mramisel on abiks Eesti ornitoloogiahingu foorum, siis putukaliikide mramisel ei suutnud ma analoogset vimalust internetist paraku leida. Kas oskate aidata? Otsingute kigus ji mulle mulje, et enamasti on kirjanduses putukavalmikute fotod-joonised, kuid sealjuures puuduvad rvikute-tukude joonised. Loodushuvilisele pakub aga ka see huvi, seega teen Loodusajakirjale ettepaneku oma ajakirjades lisada mnest putukaliigist juttu tehes ka vastsete pildid. Niteks olnuks hariv, kui septembrikuises Eesti Looduses ilmunud jooksikute artiklis oleks kigi jooksikute fotode juures olnud ka vastse foto vi joonis. htlasi tekkis mul ksimus: kui levinud on see, et putukate vastsed hlitsevad? Kas selle phjuseks on enesekaitse?

KAIE KASEMETS

Kommenteerib entomoloog Mati Martin:

See on suure tenosusega hiid-vesimardika (Hydrophilus aterrimus) vastne. Videtavalt on Eestist mni aasta tagasi leitud ka tema lhisliik Hydrophilus piceus, kuid too on ilmselt sna haruldane. Hiid-vesimardikas on aga sna tavaline. Tegu on he meie suurima mardikaga, ta on umbes neli sentimeetrit pikk ning elutseb taimestikurikastes veekogudes. Supilinnas on tema leidumine igati loogiline, sest Emajgi, tema elupaik, on samas krval.

Valmik toitub philiselt taimedest, vastsed aga tigudest ja konnakullestest. Tiskasvanud vastsed tulevad veest vlja, et otsida sobiv paik, kus pugeda mulda ja nukkuda. Sellelt thtsalt retkelt kass loomakese ktte saigi.

Vastse hlitsemise kohta ei ole ma kirjandusest teateid leidnud, kll aga on valmiku kohta teada, et ta teeb enesekaitseks piiksuvat heli. Eks seda tee siis ka vastne.
Putukavastsete hlitsemine, muu hulgas enesekaitseks, ei ole minu teada vga levinud, pigem eritatakse enesekaitseks keha pinnale ebameeldiva lhna ja maitsega soolesisu, enamasti suu kaudu (oksendatakse). Aga putukamaailm on nii mitmekesine, et seal vib ette tulla igasuguseid mooduseid, ka neid, mida me veel ei tea.

Vastsepiltide vhesus kirjanduses tuleneb sellest, et vastsed on enamasti varjatud eluviisiga ning neid on raske leida. Teiseks on lhisliikide vastsed vga sarnased, pildist pole abi, et neid omavahel eristada. Suhteliselt palju on avaldatud liblikarvikute pilte, sest need on vrvikirevamad ja ldiselt lihtsamini leitavad, aga ka siin on lhisliikidel vlimuse jrgi mnikord peaaegu vimatu vahet teha.
Ka putukavalmikute liigi mramisel pole pildist tihtilugu abi. Kui linnuliike pesitseb Eestis alla neljasaja ning spetsialistid suudavad neid ngupidi eristada, siis meie entomoloogid srast luksust endale lubada ei saa: putukaliike on meil kirjeldatud umbkaudu 11 000, tegelikult vib neid siinmail elutseda le 20 000. Seega iga linnuliigi kohta le 50 liigi putukaid! Enamikku putukaliike saab kindlalt mrata ksnes mikroskoobi all.
Mned uhkemad putukaliigid tunneb siiski ka pildi jrgi ra, kahvatumate puhul on pildist abi, et teha kindlaks sugukond vi isegi perekond. Seetttu on ka putukavaatluste teated ja pildid oodatud Eesti loodusvaatluste andmebaasi (loodusvaatlused.eelis.ee; loe tpsemalt Eesti Looduse mainumbrist). Vaatlust sisestades tuleb klpsata Esita liigi mramiseks, siis ilmub vaatlus foorumisse, kus spetsialistidel on vimalus liik kindlaks mrata.



Kaie Kasemets, Mati Msrtin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012