Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2012/11
Kambakesi talvituma

Oktoobri esimesel ndalavahetusel Vrumaal maakodus olles leidsin keldrist kartulimbrist vesilikud. Kllap olid ennast kartulite vahele talveunne sttinud.
heskoos oli kolm suuremat musta looma ja seitse viksemat pruuni isendit ehk siis harivesilikud ja thnikvesilikud koos. Tavaprasem oleks, et eri liigid talvituvad eraldi, selles mbris unelesid nad aga teineteise krval, igemini sabad ja jalad lbisegi.

K. Palo Vrumaalt

Kommenteerib Tartu likooli loomakoloogia teadur Riinu Rannap
Enamik meie kahepaikseid talvitub kuival maal. Erandina veedavad vaid rohu- ja jrvekonn talve veekogudes. Jrvekonn valib ldjuhul suurema tiigi vi jrve, rohukonn aga allikalise tiigi vi vooluveekogude kaldaaluse. Meie aladel kestab talvitumine kahepaiksetel viis-kuus kuud ehk oktoobrist mrtsini vi aprillini, seetttu peab talvituspaik olema klmakindel. Osa kahepaikseid, niteks kre ja mudakonn, vib talvitumiseks kaevuda pinnasesse

Nad eelistavad kohevat pinnast, niteks peenramaa, kartulipld vi liivakarjr, sest sellesse on kergem kaevuda. Sellistest varjepaikadest palju meeleprasem on talv le elada aga niteks maakeldris, imetajate urus, knnualuses nsuses vi muus sama laadi kohas, kus temperatuur ei lange alla 0 C. Kuna hid talvituskohti pole kuigi palju, koonduvadki kahepaiksed sageli samadesse talvituspaikadesse.
Luna-Eestis on vesilike talvitumine maakeldrites sna sage nhtus. Paljud kohalikud tunnevadki neid sabakonnalisi pigem keldri- kui tiigiasukatena. Sgisel keldrites kohatud kahepaiksetel on soovitatav lubada jda: nad on leidnud endale parima talvekodu. Kevadel, soojade ilmade saabudes, viks aga vesilikud ja konnad keldrist vlja aidata, sest talve jooksul nrgaks jnud loomadele vib niteks krge trepiaste osutuda letamatuks takistuseks.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012