Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2012/11
Kambakesi talvituma

Oktoobri esimesel nädalavahetusel Võrumaal maakodus olles leidsin keldrist kartuliämbrist vesilikud. Küllap olid ennast kartulite vahele talveunne sättinud.
Üheskoos oli kolm suuremat musta looma ja seitse väiksemat pruuni isendit ehk siis harivesilikud ja tähnikvesilikud koos. Tavapärasem oleks, et eri liigid talvituvad eraldi, selles ämbris unelesid nad aga teineteise kõrval, õigemini sabad ja jalad läbisegi.

K. Palo Võrumaalt

Kommenteerib Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur Riinu Rannap
Enamik meie kahepaikseid talvitub kuival maal. Erandina veedavad vaid rohu- ja järvekonn talve veekogudes. Järvekonn valib üldjuhul suurema tiigi või järve, rohukonn aga allikalise tiigi või vooluveekogude kaldaaluse. Meie aladel kestab talvitumine kahepaiksetel viis-kuus kuud ehk oktoobrist märtsini või aprillini, seetõttu peab talvituspaik olema külmakindel. Osa kahepaikseid, näiteks kõre ja mudakonn, võib talvitumiseks kaevuda pinnasesse

Nad eelistavad kohevat pinnast, näiteks peenramaa, kartulipõld või liivakarjäär, sest sellesse on kergem kaevuda. Sellistest varjepaikadest palju meelepärasem on talv üle elada aga näiteks maakeldris, imetajate urus, kännualuses õõnsuses või muus sama laadi kohas, kus temperatuur ei lange alla 0 °C. Kuna häid talvituskohti pole kuigi palju, koonduvadki kahepaiksed sageli samadesse talvituspaikadesse.
Lõuna-Eestis on vesilike talvitumine maakeldrites üsna sage nähtus. Paljud kohalikud tunnevadki neid sabakonnalisi pigem keldri- kui tiigiasukatena. Sügisel keldrites kohatud kahepaiksetel on soovitatav lubada jääda: nad on leidnud endale parima talvekodu. Kevadel, soojade ilmade saabudes, võiks aga vesilikud ja konnad keldrist välja aidata, sest talve jooksul nõrgaks jäänud loomadele võib näiteks kõrge trepiaste osutuda ületamatuks takistuseks.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012