Tänavu suvel käisin uurimas õunapuid, mis on üksikobjektidena kaitse all. Peaaegu kõik mets-õunapuuks peetud puud osutusid metsistunud aed-õunapuudeks. Vaid üks, Saaremaal kasvav Pilguse õunapuu, on tõenäoliselt mets-õunapuu.

Kaks Eesti suurima rinnasümbermõõduga kaitsealust õunapuud kasvab Raplamaal. Looduskaitsealuste üksikobjektidena on Eestis arvel viis õunapuud. Otstarbekas on rühmitada nad selle järgi, kas tüve ümbermõõt on võetud rinnakõrguselt või madalamalt.

Rinnakõrguselt jämedaim on Kensapa õunapuu, kes kasvab Raplamaal Raikküla vallas Keo külas Kensapa talu maal eluhoonest vaid mõnekümne meetri kaugusel. Tema tüves on 1,3 meetri kõrgusel suur õõnsus, aga üldiselt on puu seisund hea. Tüve rinnasümbermõõduks sain 206 cm ja puu kõrguseks 20 m kauguselt 8 m.
Puu lehed olid alt paljad nagu mets-õunapuul, seevastu viljad üsna suured: läbimõõt kuni 4 cm. Peamiselt viljade järgi otsustades kuulub puu metsistunud aed-õunapuude hulka. Sellele viitab ka puu kasvukoht eluhoone lähedal endisel aiamaal.
Peaaegu sama suure tüve rinnasümbermõõduga kui Kensapa puu on kaitsealune Oru õunapuu. Puu asub Rapla vallas Raka külas. Varasemast kahest harust on üks murdunud. Allesjäänud tüve rinnasümbermõõt oli tänavu 203 cm. Mõõdetuna altpoolt, haru murdumiskoha kõige peenema koha pealt, 0,7 meetri kõrguselt maapinnast, oli tüve ümbermõõt 257 cm. Puu keskmiseks kõrguseks sain 40 meetri kauguselt mõõdetuna 8 meetrit. Nii puu lehed kui ka ligi viiesentimeetrise läbimõõduga õunad osutasid, et tegemist on metsistunud aed-õunapuuga.

Kolmandal kohal Eesti kaitsealuste õunapuude seas on rinnakõrguselt mõõdetuna Pilguse õunapuu. Puu kasvab Saaremaal Lümanda vallas Pilguse mõisakompleksi alal kiviaia ääres. Tänavu sain puu tüve rinnasümbermõõduks 186 cm ja puu kõrguseks 9 m. Võrdluseks: 2000. aastal oli rinnasümbermõõt 176 cm.
Lehtede, võrsete ja viljade järgi otsustades on tegu mets-õunapuuga. Pisut kahtlust äratas asjaolu, et viljad olid võrdlemisi suured, kuni neljasentimeetrise läbimõõduga. Ka puu asukoht mõisa alal tundus looduslikult kasvama hakanud isendi jaoks natuke ebatavaline. Vist on see siiski mets-õunapuu ja seega praegustel andmetel jämedaim mets-õunapuu Eestis.

Rinnakõrguselt madalamalt on Eesti jämedaim õunapuu Oti mõtsik. See Viljandimaal Karksi vallas Oti külas Oti talu maal kasvav kaitsealune puu on vist Eesti õunapuudest kõige kuulsam. Keset avarat välja seisev puu ei asu eluhoonest kaugemal kui sada meetrit. Alar Läänelaiu vanusemäärangu järgi on silmapaistev ja kaunis puuhiid ligi 270 aasta vanune.
Nagu varasematel kordadelgi, kui olen seal käinud, saabus peagi puu juurde uudistama Oti talu peremees, muheda jutuga Kalju Kangur. Mees, kes on kogu eluaja puu naabruses elanud ja tema käekäiku jälginud, juhtis mu tähelepanu sellele, et peale varasema lõhe on tüvesse tekkinud uus lõhe, mis samuti ulatub maani välja. Seetõttu võib üks Oti õunapuu harudest tulevikus murduda. Arutasime, et parim võimalus haru päästa oleks seada selle ja teiste harude ümber nn. kammits ehk metallvõru, nagu on varem tehtud Oti õunapuu teiste harudega.
Oti mõtsiku tüve ümbermõõtu saab mõõta vaid maapinna juurest, kus tüvi on veel ühtne. Tüve ümbermõõduks saime 30 cm kõrguselt maapinnast 488 cm. Võrreldes 1999. aastal saadud mõõduga, on tüvi jämenenud 30 cm võrra: ennekõike lõhenemiste, mitte niivõrd tüve juurdekasvu tõttu.
Oti õunapuu kõrguseks sain 11 meetrit, ühe meetri võrra rohkem kui 13 aastat tagasi. Oti mõtsiku õunad on maitselt erakordselt hapud, lausa kibekad. See on omane mets-õunapuu viljadele. Ometi osutavad nii õunte kuju kui ka suur läbimõõt (kuni 6 cm), et kindlasti on tegu metsistunud aed-õunapuuga.
Jämeduselt järgmine kaitsealune õunapuu, mõõdetuna rinnakõrgusest madalamalt, on Õitsemäe õunapuu. Puu asub samuti Viljandimaal Pärsti vallas Kookla külas Õitsemäe talu maal.
Heinamaa serval metsa veerel kasvava puu tüvi haruneb ühe meetri kõrguselt maapinnast kaheks jämedaks tüveks. Jämedama haru ümbermõõt on kohe pärast harunemist 212 cm. Altpoolt rinnakõrgust, 70 cm kõrguselt maapinnast, on tüve ümbermõõt kõige peenema koha pealt 313 cm. Puu kõrguseks sain 14 meetrit. Puu seisund on hea.
Liigilise kuuluvuse määramisel said jällegi otsustavaks viljad. Puu lehed olid alt karvadeta ja meenutasid mets-õunapuu lehti, ent viljad olid maitselt päris meeldivad, vaid kergelt hapud, ja võrdlemisi suured: läbimõõt kuni 6 cm. Seega on Õitsemäe õunapuu arvatavasti metsistunud aed-õunapuu.

Eesti võimsaim mets-õunapuu võib-olla alles ootab avastamist. Niisiis kuulub praegu üksikobjektidena looduskaitse all olevatest õunapuudest mets-õunapuude hulka vaid üks puu.
Samas on väga võimalik, et mõni uhke mets-õunapuu, kes ei ole kaitsealuse objektina arvel, võib peituda kusagil Eestimaa kõrvalisel puisniidul. Selliste puude kohta olen saanud vihjeid Tõnu Ploompuult, Toomas Kukelt, Tiina Elvistolt ja teistelt botaanikutelt, kes on käinud uurimas Eestimaa puisniite.
Kummatigi ei ole nende mets-õunapuude kohta täpseid mõõtmisandmeid. Tiina Elvisto suulise vihje peale jõudsin tänavu suvel ainsana käia mõõtmas mets-õunapuud Saaremaal Valjala vallas.
See puu asub Kungla küla lähedal kinnikasvanud puisniidul looduskaitsealuse Roosu tamme juures, tammest paarikümne meetri kaugusel tee ääres metsas. Kuna õunapuu kasvab tuntud põlistamme naabruses, võiks talle anda nimeks Roosu mets-õunapuu.
Nii lehtede, võrsete kui ka viljade omadustelt on ta selgelt mets-õunapuu. Eriti kindel tunnus on minu meelest viljade suurus, kuju ja maitse. Roosu mets-õunapuu viljad on väikesed, läbimõõt kuni 2,5 cm, ja neil puudub vilja tipus õnarus, nagu on aed-õunapuudel ja metsistunud aed-õunapuudel.
Viimati nimetatud eristustunnusele juhtis kord mu tähelepanu Soome tuntud dendroloog Pentti Alanko. Minu kogemuse põhjal on see erijoon tõesti paikapidav tunnus, mille järgi teha kindlaks mets-õunapuu vilju.
Roosu mets-õunapuu viljade maitse on peaaegu talumatult hapu nagu õigel mets-õunapuul. Puu keskmiseks kõrguseks mõõtsin 16 meetri kauguselt 9,5 meetrit. Tema tüvi haruneb maapinna ligidalt kaheks ja tüvede ümbermõõduks sain 1,3 m kõrguselt maapinnast vastavalt 115 cm ja 80 cm. Puu mõõtmed on looduses kasvava mets-õunapuu kohta päris silmapaistvad. Siiski oleks vaja hankida andmeid teiste suuremate mets-õunapuu isendite kohta meie puisniitudel.

Kus kasvab Eesti jämedaim aed-õunapuu? Sellegi küsimuse kohta puudub tänini kindel vastus. Pakutud on näiteks Sepamäe õunapuud. Selle puu juurde juhatas mind tänavu Toomas Lemming, kelle eestvõttel on puu võetud pärandkultuuriobjektide nimestikku ja tähistatud sildiga.
Sepamäe aed-õunapuu kasvab Järvamaal Ambla vallas Roosna külas endise Sepamäe talu ahervareme juures. Kauni laia võraga õunapuu kõrguseks mõõtsin 12 meetrit. Tüvi haruneb ühe meetri kõrguselt kaheks. Harude ümbermõõt on kohe pärast harunemist 250 cm ja 180 cm.
Maapinna ligidalt, kust tüvi on kõige peenem, sain tüve ümbermõõduks 362 cm. Puu juurde pandud sildi järgi on Sepamäe õunapuu Eesti jämedaim: tüve ümbermõõt on 352 cm. Seni on tüve ümbermõõtu peetud väiksemaks, kui see on tegelikult.
Väide, et Sepamäe õunapuu on Eesti jämedaim, on kindlasti üle pakutud. Teatavasti on Oti õunapuu, kes samuti kuulub aed-õunapuude hulka, märksa jämedam. Kuid tõsi on seegi, et Eestimaa aedades kasvavate vägevate õunapuude kohta pole keegi tänini sihikindlalt andmeid kogunud. Iseenesest oleks päris põnev teada saada, kus võiks veel leiduda selliseid rekordihõngulisi aed-õunapuid.