Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 10/2003
Natura-alal on soodne elada

Juba mitu aastat valitakse Eestis Natura 2000 alasid. See on kütnud pingeid ja kirgi, hirmutanud ära mõned maaomanikud, kellest üksikud on tormanud oma metsa raiuma kartuses, et sellest võib saada Natura-ala, kus ta ise enam tegutseda ei või. Kuidas on asjad tegelikult: mis kahju või kasu võib Natura-ala tuua maaomanikule ja Eesti riigile tervikuna ehk meile kõigile?

Natura 2000 on Euroopa Liidu (EL) looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on hoida loodusele omast mitmekesisust. See tähendab, et Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad peavad aitama püsida ohustatud taime- ja loomaliikidel, säästes ning vajaduse korral taastades nende elupaiku ja kasvukohti.

Sedasama on Eestimaal tehtud juba ligi sada aastat: asutatud kaitsealasid metsade ja soode, poollooduslike rohumaade jt. elupaikade ning ohustatud liikide kaitseks. Milleks meile siis veel “eurokaitsealad”?

Natura 2000 võrgustik luuakse selleks, et kaitsta üleeuroopaliselt ohustatud liike ja elupaiku. Lääne-Euroopaga võrreldes on meil praegu veel üsna palju looduslikult väga väärtuslikke metsi ja soid, nii mõnigi mujal Euroopas haruldane liik on meil üsna tavaline (näiteks valge-toonekurg, rukkirääk) ja kõiki meie rannikualasid ei ole jõutud veel täis ehitada.

Ühinemisel EL-iga avanevad fondid, mille abil hakatakse senisest hoogsamalt arendama igasugust tootmist. See paratamatult suurendab survet loodusele, sealhulgas ka kaitsealadele. Kui ühendame eriti olulised alad Natura 2000 võrgustikku, tagame neile kindlama kaitse, sest EL valvas silm jälgib, et ei hävitataks Natura-aladel olevaid loodusväärtusi. Pealegi saab Natura 2000 alade looduse kaitse korraldamiseks taotleda EL-ist lisaabi.

Eesti Natura 2000 alade eelvalik on tehtud. Sellesse sai kaasatud enamik meie senistest kaitsealadest. Kuid neist ei piisa, et kaitsta kõiki nn. Natura liike ja elupaiku, mistõttu Natura võrgustikku tuleb liita uusi looduse mitmekesisuse seisukohast olulisi alasid. Praeguste rahvusparkide, looduskaitsealade ja maastikukaitsealade kaitsekord enamasti tagab ohustatud elupaikade püsimise. Seetõttu pole vaja muuta nende reþiimi. Et kõigil Natura-aladel peab olema siseriiklik kaitse, saavad uutest väljavalitud aladest tulevikus kas kaitsealad (loodus- või maastikukaitsealad, rahvuspargid) või siis hoiualad. Viimane kategooria sätestatakse uue, praegu tehtava looduskaitseseadusega.

Nagu siiani tavaks, küsitakse uue kaitseala loomisel ka maaomanike arvamust.

Hoiualad, mille kaitsekord on tunduvalt leebem kui meie tavapärastel kaitsealadel, asutatakse näiteks mere- ja rannikualadele ning poollooduslikele rohumaadele. Piiranguid neil ei kehtestata: jätkata võib kõiki seniseid tegevusi. Ent kavandades uusi tegevusi, tuleb enne hinnata nende mõju elupaikadele, mille kaitseks ala on mõeldud, selgitamaks – ega planeeritav tegevus ei kahjusta loodusväärtusi. Hoiuala rajamisel teavitatakse sellest tähitud kirjaga kõiki maaomanikke. Kirjas antakse teada, kus saab tutvuda hoiuala asutamise dokumentidega, millal ja kus peetakse avalik koosolek ja millised võimalused on esitada arvamusi. Samal moel avalikustatakse tulevikus ka kaitsealade rajamist.


Mida tähendab see maaomanikule, kui tema maa asub kaitsealal või hoiualal? Kaitseala piiresse jääval eramaal saab maamaksusoodustust. Millisel määral, see oleneb piirangute ulatusest. Kaitsealal ja hoiualal asuvat maaüksust on võimalik vahetada väljaspool seda asuva maaüksuse vastu, samuti võib riik selle maa looduskaitselistel eesmärkidel ära osta.

Praegu on maamaks meil enamasti veel üsna väike, kuid suure tõenäosusega suureneb see lähitulevikus, mistõttu maksusoodustuse mõju muutub edaspidi tuntavamaks. Maade vahetamine on meil alles algusjärgus, kuid hoogustumas. Kui siiani pole riigil maade ostuks jätkunud raha, siis järgmiseks aastaks on selleks riigieelarvesse planeeritud 50 miljonit krooni.

Juba kolmandat aastat toetab riik poollooduslike rohumaade majandajaid, makstes loodushoiutoetust puisniitude, rannaniitude, loopealsete, lamminiitude, aruniitude, soostunud ja sooniitude ning puiskarjamaade hooldamise ja taastamise eest. Tänu sellele on püsinud või taastatud mõnigi juba kaduma kippuv pärandkooslus. Näiteks eelmisel aastal maksti kokku 19 miljonit krooni, kusjuures maaomanike ja -kasutajatega sõlmiti üle 2000 lepingu ning niideti, karjatati, taastati 17 800 hektarit poollooduslikke kooslusi.

Aastast 2005 lisandub Eesti riigi loodushoiutoetusele Euroopa põllumajandus-, arendus- ja tagatisfondi põllumajandus-keskkonnameetmena makstav toetus poollooduslike koosluste hooldajaile. Samas on ette nähtud, et Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel makstakse poollooduslike koosluste hooldamise, keskkonnasäästliku majandamise ja mahepõllumajanduse arendamise eest tavamääradest 20% võrra suuremat toetust.

Looduskaitsetegevusi hakatakse tulevikus rahastama ka Euroopa regionaalarengufondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest.


Life-Nature programm, mille kaudu rahastatakse EL looduskaitsetegevusi, ongi mõeldud eeskätt Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks. Eesti liitus selle programmiga 2000. aastal ja siiani on toetust leidnud seitse meie projekti. Näiteks on ostetud kariloomi ja niidutehnikat, et aidata majandada väärtuslikke poollooduslikke kooslusi. Projekti raha eest soetatud kariloomad antakse tavaliselt viieks aastaks talupidajatele tasuta pidada eeldusel, et neid karjatataks väärtuslikel rohumaadel ja viie aasta pärast tagastataks sama arv loomi. Järelkasv jääb talupidajale. Nii on võimalik hooldada järjest rohkem liigirikkuse poolest tuntud poollooduslikke kooslusi, mille pindala on viimase poolesaja aasta jooksul tugevasti vähenenud.

Life-Nature projektide kaudu saab eraomandis olevaid väga väärtuslikke maid ka osta. Nii näiteks planeeritakse esmatähtsate metsaelupaikade kaitse projektis osta kokku ligikaudu 500 hektarit looduskaitseliselt väärtuslikku metsamaad. Life’i projektid võimaldavad tavaliselt rakendust ka kohalikele elanikele, mistõttu paraneb maapiirkondade tööhõive.


Maaelu toetav loodusturism. Natura 2000 võrgustikku tuntakse kõikides Euroopa riikides ja loodushuvilistest väliskülalistel tekib kindlasti huvi vaadata, kuidas meie Natura-alad välja näevad. Nõnda aitab Natura 2000 kaasa piirkonna loodusturismi arengule. Lisaväärtuse saavad ka Natura-aladelt pärit ökotooted: on ju neil garantii, et tegemist on looduspuhtas keskkonnas kasvatatuga.

Ja kui me mõtleme veel marjulistele, seenelistele, jahimeestele ja muidu looduses uitajatele, siis aitab Natura hoida seda kõike, mida nad meelistegevuseks vajavad. Natura loob ka uusi võimalusi edendada loodusharidust.


Soodustused ja toetused kehtivad ainult Natura-alade sees. EL-i nõuete alusel tuleb hinnata kõikide uute projektide ja tegevuste mõju Natura-alade loodusväärtustele. See käib nii Natura-alade sees kui ka selle naabruses kavandatud tegevuste kohta. Niisiis pole vahet, kas loodusväärtusi kahjustavaid tegevusi kavandatakse Natura-ala sees või sellest väljaspool, lubatud ei ole see kummalgi juhul. Samas aga ei laiene soodustused üle Natura-ala piiride. Seetõttu tasuks sügavalt järele mõelda, kas ikka tasub oma maaüksust Naturast välja nõutada. Võib-olla on hoopis soodsam elada just Natura-alal. Vähemalt naaberriigist Soomest kuuldub nende maaomanike nurinat, kes esialgu võitlesid oma maatükkide Naturast väljaarvamise eest: nüüd nad pahandavad, et on Natura toetustest ja vastavatest projektidest välja jäänud.


Kadri Möller (1965) on keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist.



Kadri Möller
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012