Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 10/2003
Natura-alal on soodne elada

Juba mitu aastat valitakse Eestis Natura 2000 alasid. See on ktnud pingeid ja kirgi, hirmutanud ra mned maaomanikud, kellest ksikud on tormanud oma metsa raiuma kartuses, et sellest vib saada Natura-ala, kus ta ise enam tegutseda ei vi. Kuidas on asjad tegelikult: mis kahju vi kasu vib Natura-ala tuua maaomanikule ja Eesti riigile tervikuna ehk meile kigile?

Natura 2000 on Euroopa Liidu (EL) looduskaitsealade vrgustik, mille eesmrk on hoida loodusele omast mitmekesisust. See thendab, et Natura 2000 vrgustikku kuuluvad alad peavad aitama psida ohustatud taime- ja loomaliikidel, sstes ning vajaduse korral taastades nende elupaiku ja kasvukohti.

Sedasama on Eestimaal tehtud juba ligi sada aastat: asutatud kaitsealasid metsade ja soode, poollooduslike rohumaade jt. elupaikade ning ohustatud liikide kaitseks. Milleks meile siis veel eurokaitsealad?

Natura 2000 vrgustik luuakse selleks, et kaitsta leeuroopaliselt ohustatud liike ja elupaiku. Lne-Euroopaga vrreldes on meil praegu veel sna palju looduslikult vga vrtuslikke metsi ja soid, nii mnigi mujal Euroopas haruldane liik on meil sna tavaline (niteks valge-toonekurg, rukkirk) ja kiki meie rannikualasid ei ole jutud veel tis ehitada.

hinemisel EL-iga avanevad fondid, mille abil hakatakse senisest hoogsamalt arendama igasugust tootmist. See paratamatult suurendab survet loodusele, sealhulgas ka kaitsealadele. Kui hendame eriti olulised alad Natura 2000 vrgustikku, tagame neile kindlama kaitse, sest EL valvas silm jlgib, et ei hvitataks Natura-aladel olevaid loodusvrtusi. Pealegi saab Natura 2000 alade looduse kaitse korraldamiseks taotleda EL-ist lisaabi.

Eesti Natura 2000 alade eelvalik on tehtud. Sellesse sai kaasatud enamik meie senistest kaitsealadest. Kuid neist ei piisa, et kaitsta kiki nn. Natura liike ja elupaiku, mistttu Natura vrgustikku tuleb liita uusi looduse mitmekesisuse seisukohast olulisi alasid. Praeguste rahvusparkide, looduskaitsealade ja maastikukaitsealade kaitsekord enamasti tagab ohustatud elupaikade psimise. Seetttu pole vaja muuta nende reiimi. Et kigil Natura-aladel peab olema siseriiklik kaitse, saavad uutest vljavalitud aladest tulevikus kas kaitsealad (loodus- vi maastikukaitsealad, rahvuspargid) vi siis hoiualad. Viimane kategooria stestatakse uue, praegu tehtava looduskaitseseadusega.

Nagu siiani tavaks, ksitakse uue kaitseala loomisel ka maaomanike arvamust.

Hoiualad, mille kaitsekord on tunduvalt leebem kui meie tavaprastel kaitsealadel, asutatakse niteks mere- ja rannikualadele ning poollooduslikele rohumaadele. Piiranguid neil ei kehtestata: jtkata vib kiki seniseid tegevusi. Ent kavandades uusi tegevusi, tuleb enne hinnata nende mju elupaikadele, mille kaitseks ala on meldud, selgitamaks ega planeeritav tegevus ei kahjusta loodusvrtusi. Hoiuala rajamisel teavitatakse sellest thitud kirjaga kiki maaomanikke. Kirjas antakse teada, kus saab tutvuda hoiuala asutamise dokumentidega, millal ja kus peetakse avalik koosolek ja millised vimalused on esitada arvamusi. Samal moel avalikustatakse tulevikus ka kaitsealade rajamist.


Mida thendab see maaomanikule, kui tema maa asub kaitsealal vi hoiualal? Kaitseala piiresse jval eramaal saab maamaksusoodustust. Millisel mral, see oleneb piirangute ulatusest. Kaitsealal ja hoiualal asuvat maaksust on vimalik vahetada vljaspool seda asuva maaksuse vastu, samuti vib riik selle maa looduskaitselistel eesmrkidel ra osta.

Praegu on maamaks meil enamasti veel sna vike, kuid suure tenosusega suureneb see lhitulevikus, mistttu maksusoodustuse mju muutub edaspidi tuntavamaks. Maade vahetamine on meil alles algusjrgus, kuid hoogustumas. Kui siiani pole riigil maade ostuks jtkunud raha, siis jrgmiseks aastaks on selleks riigieelarvesse planeeritud 50 miljonit krooni.

Juba kolmandat aastat toetab riik poollooduslike rohumaade majandajaid, makstes loodushoiutoetust puisniitude, rannaniitude, loopealsete, lamminiitude, aruniitude, soostunud ja sooniitude ning puiskarjamaade hooldamise ja taastamise eest. Tnu sellele on psinud vi taastatud mnigi juba kaduma kippuv prandkooslus. Niteks eelmisel aastal maksti kokku 19 miljonit krooni, kusjuures maaomanike ja -kasutajatega slmiti le 2000 lepingu ning niideti, karjatati, taastati 17 800 hektarit poollooduslikke kooslusi.

Aastast 2005 lisandub Eesti riigi loodushoiutoetusele Euroopa pllumajandus-, arendus- ja tagatisfondi pllumajandus-keskkonnameetmena makstav toetus poollooduslike koosluste hooldajaile. Samas on ette nhtud, et Natura 2000 vrgustikku kuuluvatel aladel makstakse poollooduslike koosluste hooldamise, keskkonnasstliku majandamise ja mahepllumajanduse arendamise eest tavamradest 20% vrra suuremat toetust.

Looduskaitsetegevusi hakatakse tulevikus rahastama ka Euroopa regionaalarengufondi ja htekuuluvusfondi vahenditest.


Life-Nature programm, mille kaudu rahastatakse EL looduskaitsetegevusi, ongi meldud eesktt Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks. Eesti liitus selle programmiga 2000. aastal ja siiani on toetust leidnud seitse meie projekti. Niteks on ostetud kariloomi ja niidutehnikat, et aidata majandada vrtuslikke poollooduslikke kooslusi. Projekti raha eest soetatud kariloomad antakse tavaliselt viieks aastaks talupidajatele tasuta pidada eeldusel, et neid karjatataks vrtuslikel rohumaadel ja viie aasta prast tagastataks sama arv loomi. Jrelkasv jb talupidajale. Nii on vimalik hooldada jrjest rohkem liigirikkuse poolest tuntud poollooduslikke kooslusi, mille pindala on viimase poolesaja aasta jooksul tugevasti vhenenud.

Life-Nature projektide kaudu saab eraomandis olevaid vga vrtuslikke maid ka osta. Nii niteks planeeritakse esmathtsate metsaelupaikade kaitse projektis osta kokku ligikaudu 500 hektarit looduskaitseliselt vrtuslikku metsamaad. Lifei projektid vimaldavad tavaliselt rakendust ka kohalikele elanikele, mistttu paraneb maapiirkondade thive.


Maaelu toetav loodusturism. Natura 2000 vrgustikku tuntakse kikides Euroopa riikides ja loodushuvilistest vlisklalistel tekib kindlasti huvi vaadata, kuidas meie Natura-alad vlja nevad. Nnda aitab Natura 2000 kaasa piirkonna loodusturismi arengule. Lisavrtuse saavad ka Natura-aladelt prit kotooted: on ju neil garantii, et tegemist on looduspuhtas keskkonnas kasvatatuga.

Ja kui me mtleme veel marjulistele, seenelistele, jahimeestele ja muidu looduses uitajatele, siis aitab Natura hoida seda kike, mida nad meelistegevuseks vajavad. Natura loob ka uusi vimalusi edendada loodusharidust.


Soodustused ja toetused kehtivad ainult Natura-alade sees. EL-i nuete alusel tuleb hinnata kikide uute projektide ja tegevuste mju Natura-alade loodusvrtustele. See kib nii Natura-alade sees kui ka selle naabruses kavandatud tegevuste kohta. Niisiis pole vahet, kas loodusvrtusi kahjustavaid tegevusi kavandatakse Natura-ala sees vi sellest vljaspool, lubatud ei ole see kummalgi juhul. Samas aga ei laiene soodustused le Natura-ala piiride. Seetttu tasuks sgavalt jrele melda, kas ikka tasub oma maaksust Naturast vlja nutada. Vib-olla on hoopis soodsam elada just Natura-alal. Vhemalt naaberriigist Soomest kuuldub nende maaomanike nurinat, kes esialgu vitlesid oma maatkkide Naturast vljaarvamise eest: nd nad pahandavad, et on Natura toetustest ja vastavatest projektidest vlja jnud.


Kadri Mller (1965) on keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist.



Kadri Mller
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012