Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PANIN THELE EL 10/2003
Mhustes kasvab mgi-lipphernes

Seitse aastakmmet tagasi, 22. juunil 1933 leidis koolipetaja Joosep Eplik Harjumaalt Kolga-Mhuste jrve rselt jrsult liivaselt meveerult kuuskede all kasvava taime, kelle mras lippherneks. Mrangut kinnitas ka Teodor Lippmaa. Trkisnas teatas Eplik sellest leiust jrgmisel aastal Eesti Looduses Oxytropis pilosa nimetuse all [3]. nneks on ks tema tookord kogutud taimedest silinud Gustav Vilbaste herbaariumis. Vilbaste on mranud selle teiseks liigiks Oxytropis campestris. Ta kogus seda lipphernest ka ise sealtsamast 1935. ja 1943. aastal. ige nimetuse all tutvustati haruldast lipphernest 1936. aastal Eesti Looduses [4], kus Eplik parandas oma vea, viidates varem samast kohast leitud taimele. Eestikeelse liiginimetuse mgi-lipphernes leiame Leonid Enari jt. koostatud taimemrajast [2].

Siis aga tuli uus pre: 1948. aastal kogus Karl Eichwald samast Kolga-Mhuste jrve kaldalt poolvarjuliselt nlvalt lippherneid ja mras need liigiks Oxytropis sordida. Trkitult ilmus see uus nimetus 1955. aastal vikeses broris kaardistatavatest taimeliikidest [1]. Taim sai seal ka uue eestikeelse nimetuse phja-lipphernes. Siitpeale on ta meil kikjal kirjas viimase nimetuse all.

Sel suvel juuni algul ngin Soomes Oulanka rahvuspargis telist phja-lipphernest, kes erineb mrgatavalt meie omast. Vliskirjandusest selgust otsides tdesin, et oleme thele panemata jtnud Flora Europaea teises kites esitatu [5]. Selles suurteoses on Oxytropis campestris antud kolme alamliigiga, kusjuures Balti riikides (seega Eestis, sest Ltis ja Leedus seda liiki pole) kasvab just tpalamliik subsp. campestris. Phja alamliigist subsp. sordida erineb tpalamliik lhemate ietupe hammaste ja maokate kitsasmunajate viljade poolest. Kirjanduse andmetel vib ite vrvus varieeruda: ldjuhul on tpalamliigi ied kahvatukollased, nagu meiegi taimel, phja alamliigil aga valdavalt kahvatulillad kuni valged. Alamliigid eristuvad selgelt ka oma levila poolest: tpalamliik kasvab eesktt Alpi mestikes (siit tema eestikeelne nimetuski), aga ka mitmel pool landil, kus eelistab kasvada lubjarikkal liival vi kruusal, samuti alvarite lhelisel pael [6]. Phja alamliik on iseloomulik Euraasia arktilistele ja subarktilistele aladele, ulatudes vaid kohati boreaalsesse regiooni.

Tulles tagasi meie taime juurde Mhustes, vrib thelepanu, et ta on nii hsti psinud seitsme aastakmne jooksul, mil oleme saanud teda jlgida. Seda tagab edukas seemneline paljunemine.


1. Eichwald, Karl 1955. Eesti NSV floora kaardistatavad taimeliigid. Tartu.

2. Enari, Leonid jt. 1943. Kodumaa taimestik. Tartu Eesti Kirjastus, Tartu.
3. Eplik, Joosep 1934. Botaanilisi mrkmeid. Eesti Loodus 2 (3): 62.
4. Eplik, Joosep 1936. Taimi Phja-Eestist. Eesti Loodus 4 (5): 211.
5. Leins, Peter; Merxmller, Hermann 1968. Oxytropis DC. Flora Europaea 2. Cambridge University Press, Cambridge.
6. Sterner, Rikard 1986. lands krlvxtflora. Lund.


Vilma Kuusk (1931) on botaanik, ZBI herbaariumi vanemkuraator. Tegeleb Eesti taimestikuga.



Vilma Kuusk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012