Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PLEVKIVI EL 11/2003
Plevkivienergiast niipea ei pse

le 90% elektrist toodetakse Eestis praegu plevkivist. Kas on alternatiive plevkivi pletamisele? On, aga need kivad meile praegustes oludes le ju, sest on liiga kallid.

Paljude uuringute phjal videtakse: Eestis on kllaldaselt looduslikke taastuva energia varusid, et katta kogu kodumaine energiatarve. Meil on rohkesti metsa, kasutamata pllumaad ja mrgalasid, kust kogutud biomassi pletades viksime toota kogu vajamineva soojuse ja elektri. Biomassi teoreetiline potentsiaal vib olla kuni 20 TWh/a. Mnede tuuleressursi uurijate vitel saaksime toota poole vajaminevast elektrist tuulegeneraatoritega, mned arvavad isegi, et tuuleenergia teoreetiline potentsiaal Eestis ulatub heksa teravatt-tunnini aastas. sna hel meelel ollakse hdroenergia potentsiaali suhtes: see on Eestis vike, ei kni le 0,3 TWh/a. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka pikesevalguse muundamine elektriks. Pikesevalguse looduslik potentsiaal on kll suur, aga tehniline potentsiaal vaid 0,2 TWh/a, sest pikesepaneelid on vga kallid. Kll aga saaks rohkem kasutada maasse talletatud soojust.

Miks pole taastuva energia varusid rakendatud? Miks toodetakse meil nn. rohelist energiat vaid 6,2 GWh/a ja sellestki piskust kogusest tuule abil vaid 0,3 GWh/a? Esmalt seetttu, et taastuva energia varusid ei saa ei majanduslikel, tehnilistel ega muudel (kultuurilis-emotsionaalsetel vi keskkonnakaitselistel) phjustel rakendada. Eesti Energia spetsialistide hinnangul vhendavad tehnilised, majanduslikud ja muud tingimused taastuvate energiaallikate kasutusvimalusi sedavrd, et tegelikult saaksime praegu nende energiaallikate abil toota elektrit vaid kuni 2,5 TWh/a.

Majandusarvutused nitavad, et sel moel toodetud elektri omahind kujuneb mrksa krgemaks kui plevkivielektril: biomassist saadud elektril umbes 65 senti, tuuleelektril kuni kroon ja pikeseenergia muundamisel le 5 krooni kilovatt-tunni eest. Vaid veejule tugineva elektri omahind oleks alla 60 sendi, sedagi vanade hdroelektrijaamade taastamisel, kus investeerimiskulud viksemad. Keskkonnakaitsjatel on igus, et sellise hinnavahe tingivad nn. kaudsed kulud, mis on fossiilktuste puhul mrksa suuremad kui elektri tootmisel taastuvatest allikatest. Seni pole neid kaudseid kulusid elektri hinnas arvestatud. Samal phjusel takistab alternatiivsete energiaallikate kasutamist Eestis plevkivienergiale antud turueelis: sotsiaalsetel phjustel madalal hoitud hind, teiste majandussektoritega vrreldes viksemad keskkonnamaksud jne. See on olnud Eesti riigi ja eelkige tarbijate teadlik valik: et hoida elektrikulusid meie ostukorvis vimalikult madalal ja tagada majanduse konkurentsivime.

Kuidas olukorda muuta? Taastuvad energiaallikad viksid plevkivi samm-sammult asendama hakata vaid siis, kui riik (ja tarbijad) seda soovivad. Selleks on vaja kigepealt kaotada kaudsed subsiidiumid, mis toimivad energiasektori heitmetele kehtestatud madalamate saastetasudena. Teiseks tuleks kehtestada plevkivile ja teistele fossiilktustele ssinikuemissiooniphine aktsiisimaks sellisel tasemel, et kaudsed energiatootmise kulud kajastuksid energia hinnas. Kolmandaks peaks tiendama energiaseadustikku, et tagada alternatiivse energia arendajatele kindlus saada tehtud investeeringud tagasi.

Sedaviisi talitades saaksime usutavasti juba lhiajal ilma oluliste tehnoloogialbimurreteta katta kuni 30% kodumaisest elektrivajadusest taastuvate energiaallikate varal. Osa plevkivielektrist viksime asendada ka imporditud maagaasi pletamisel saaduga, sedagi hajutatult ning vimaluse korral soojust ja elektrit koos tootes. Hajutatud tootmine on mrksa thusam, uued ktused keskkonnasstlikumad. Ka regionaalarengu seisukohast on see kasulikum, sest kodumaist biomassi kasvatades, varudes ja sellest energiat tootes loome juurde tkohti just maapiirkondades. Et elektri tarbimine liiga kiiresti ei suureneks ja plevkivi osakaal elektri tootmisel vheneks, sellele saavad kaasa aidata energiat sstvad tarbijad.

Kas tuumaenergia pstaks? Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et plevkivienergeetika ainus alternatiiv oleks rajada tuumajaam. Kiidetakse tuumajaama keskkonnahoidlikkust, tkindlust ja vikseid kitamiskulusid.

Olen kindel, et tuumajaama Eestisse ei rajata: selle ehitamiseks pole siin ei looduslikke, tehnilisi ega majanduslikke eeldusi, ka ei ole Eesti tarbijad nus selle jaama rajamiskulusid kinni maksma.

Tuumajaam eeldaks vhemalt kaht looduslikku tingimust: veekogu, mis annaks piisava koguse jahutusvett, ja tuumajtmete ladustamiseks sobilikku geoloogiliste riketeta alusphja. Neid mlemaid ei suuda me tagada keskkonda oluliselt kahjustamata vi kalleid tehnilisi lahendusi rakendamata. Pealegi on praegusaegsete tuumajaamade vimsus Eesti elektrissteemi tarbeks liiga suur.

Soome Olkiluoto tuumaelektrijaama uue viienda reaktori rajamisprojekti eestvedaja Teollisuuden Voima OY on reaktori maksumuseks hinnanud kuni kolm miljardit eurot. Kiire arvutuse jrgi maksab jaam ligikaudu 40 miljardit krooni. Aasta tagasi ripevas toodud Vene VVER-640 tpi 645 MW vimsusega reaktori 35 miljardi kroonisele hinnale lisanduvad eeldatavasti kulud, mida tingib meie paene ja riketega alusphi: see nuab kallimaid kaitsemeetmeid tuumajtmete hoidla rajamisel. Et tuumajaamast saadav soojus jb kasutamata, lisanduvad veel keskkonna soojareostuse leevendamiseks tehtavad lisakulutused. Kik kokku paneb arvama, et tuumaenergial phineva jaama rajamine lheks Eesti oludes maksma vhemalt 60 miljonit krooni he megavati kohta.


Lhiaja vljavaated. Ekspertide arvates vajab Eesti oma elektritarbe rahuldamiseks seadmeid vimsusega ligikaudu 16001800 MW. Seni neb Eesti energiapoliitika ette tagada energiatootmise varustuskindlus kodumaiste jujaamade abil. Et peagi rakenduvaid Euroopa Liidu keskkonnanudeid jrgides saavad Narva elektrijaamad prast 2015. aastat toota elektrit vaid 400 MW vimsusega (kahe plevkivi kasutava keevkihtplokiga, mida praegu uuendatakse), siis kerkibki ksimus: millist ktust kasutades ja millise raha eest toodame puudujvad 12001400 MW. Uue jujaama he megavati maksumus tuleb gaaskttel ttaval elektrit ja soojust koos tootval jaamal umbes 12 miljonit krooni, tuulejaamal 1214 miljonit, biomassi pletaval koostootmisjaamal 25 miljonit, veejujaamal 2530 miljonit ja tuumajaamal, nagu juba eldud 60 miljonit krooni. Samas maksab plevkivielektri tootmisseadmete uuendamine Narva elektrijaamades alla heksa miljoni krooni megavati kohta.

Need knekad arvud peaksid igale tavakodanikule selgeks tegema, kuhu Eesti energiapoliitika lhiajal niikuinii suundub.


Valdur Lahtvee (1958) on Eesti Energia keskkonnajuht.



Valdur Lahtvee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012