Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 11/2003
Jõekarp elab ka Saaremaal

See on enam kui kummaline – kuidas sattus see liimukas siia saarele?
See hävitab kogu mu teooria, pagan võtaks!
(August Gailit, “Karge meri”)

Mullu maikuus Saaremaa järvedest ja jõgedest põhjaloomi kogudes juhtusin ka Võlupe jõele. See on kaardi järgi otsustades enamasti kraavitatud, umbes kümne kilomeetri pikkune paraja mõõduga oja – niisugune, millest peaaegu igal pool jõuab üle hüpata. Alamjooksul tundub ta oma suuruse kohta siiski üsna veerohke. Kunagi tühjaks lastud suur Järveküla järv kaotas oma vee just Võlupe kaudu. Olin seal kandis loodusehuvilisena varemgi käinud. Võlupe teeristi lähedase silla ümbrust on mitmekülgselt uurinud ka zooloogia ja botaanika instituudi jõeteadlaste rühm. Nii et seekordne käik tundus pigem rutiinsena.

Viimastel aastatel on nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis üha enam hakatud hindama veekogude kvaliteeti põhjaloomade liigilise koosseisu järgi. Võlupe jõe vee-elukatel polnud palja silma järgi otsustades häda midagi, lõpliku hinnangu saab nagunii anda alles pärast kaasavõetud materjali uurimist laboris.

Jõudsin tööga varsti ühele poole. Astusin, pikad saapad jalas, veel mõne sammu mööda jõepõhja, kui nägin liiva seest paistmas tühja karbikoja otsa. Pidin juba selja pöörama, kui tuli meelde, et olen Saaremaal. Aga sealt (nagu ka Hiiumaalki) oli seni leitud vaid ühtainsat liiki: suurt järvekarpi (Anodonta cygnea). Arvati, et jõekarbid pole olnud suutelised üle mere levima või saarte jõed neile millegipärast ei sobi.

Vahemärkusena soovitus lugejale: Eesti järve- ja jõekarpide pildid koos lühiiseloomustusega on Nikolai Laanetu avaldanud Eesti Looduses (2001, 9/10: 396–400).

Ainus loogiliselt võimalik kohalik asukas – suur järvekarp – asustaks kõige meelsamini vedela mudase põhjaga väikejärvi või tiike. Jõgedest kõlbaksid talle aeglase vooluga soojõed. Aga sooga oli sellel kohal väga vähe ühist: vesi vulises kruusal ja liival. Mis muud, kui tööriistad uuesti käest, ja asja uurima. Kõigepealt tuli oodata, et hajuks astumisest tekkinud sogapilv. Ja seal ta siis oligi: paksukojaline (selline on ametlik??? liiginimetus, kuigi otsetõlge ladina keelest on “paks”) jõekarp (Unio crassus), Natura II ja IV lisa liik. Mandri-Eestis pole ta ju haruldane, aga kuidas sai see tühi kojapoolik Saaremaale?

Umbes sama juhmi näoga imetlesin aastaid tagasi rändkarbi poolmeid Nohipalu Valgjärve kaldal, mis on Eestis üks kõige pehmeveelisemaid ning teadaolevalt limusteta järv. Tookordne mõistatus lahenes üsna lihtsalt: järve kaldale oli Peipsi äärest liiva toodud, koos koormaga ka tühje kodasid. Aga missugune hull võiks mandrilt jõe äärest Saaremaale liiva vedada? Või sokutas mõni selle karbipoolme sinna meelega, et mõni minusugune leiaks? Kui selle naljamehe nüüd kätte saaks! Või, kui mõne elusa karbi leiaks! Nagu korralikus kalamehejutus, ei läinud minutitki, kui esimene elus karp tuligi päevavalgele. Ei jäänud see ka ainsaks. Kaasa võtta raatsisin neli.

Võimalusi, kuidas jõekarbid Saaremaale sattusid, võib olla mitu. Esiteks: nad asusid sinna ise (viimane juhus selleks võis avaneda Antsülusjärve kaudu mitu tuhat aastat tagasi). Teiseks võidi neid kogemata sisse tuua, asustades jõkke karbivastsetega nakatunud kalu: jõekarpide lapsed veedavad ju titapõlve kalade lõpustel. Üsna väheusutav tundub, et nakatatud kalad ujuksid mõnest mandri jõest läbi mere Saaremaale nii, et õrnad karbivastsed lõpustel ellu jääksid. Kolmandaks jääb veel vähetõenäoline, kuid mitte võimatu variant, et keegi on täiskasvanud karpe meelega mandrilt saarele asustanud, mida saaks ehk kontrollida eri populatsioonide DNA-d võrdlevalt analüüsides.

Stockholmi loodusloomuuseumis töötab professor Harry Mutvei, kes oskab karbikodasid nii lõigata ja lihvida, et saab usaldusväärselt loendada karbi eluaastaid. Nn. “aastarõngaste” lugemine koja välispinnalt on küll mõnus ja isegi põnev, kuid ei anna peaaegu kunagi õiget vastust. Harry andmetel olid minu kogutud karbid (kolm korjatud elusalt, üks surnult) 34, 34, 37 ja 37 aastat vanad. Kui arvestada võimalikku ühe-kaheaastast viga kihtide loendamisel, pidid nad sündima umbes 1967. aasta paiku. Paksukojaline jõekarp võib Eestis vabalt elada kuuekümneseks, vanuserekordid küünivad 80–90 aasta kanti [1]. Kuni Võlupe jõest pole leitud “vanakesi”, tundub tõenäolisem, et karbid on sattunud siia kaladega.

Kalakasvatuse ja -asustamise asjatundja Tiit Paaver kostis elektronposti teel, et temal “pole mingeid andmeid forelli asustamiste kohta mandrilt Saaremaale, eriti aga Võlupe jõkke”. Võlupest kui forelliojast sai ta teada alles 1980. aastate lõpul ühe kaluri kirjast. Ja 2000. aastal “oli seal nii vähe vett, et tundus, nagu ei saaks forell seal üldse elada. Aga (jõe?) forelli võidi kunagi Saaremaale siiski tuua kusagilt kaugemalt – näiteks mõisate ajal. Sest geneetika andmed näitasid Saaremaal forelli genotüüpe, mida mujal Eestis polnud. Kuigi andmeid asustamise kohta pole, ei saa välistada mõne kohaliku kalahullu omapead tegutsemist ükskõik millise riigikorra ajal. Siiski on väheusutav, et forelle toodi mandrilt: ammu tegutsenud Pidula haudemaja on ju nii lähedal. Järsku tasuks kontrollida ka sealseid ojasid?”

Jõekarpide Võlupesse sattumise nipp jäigi esialgu kindlaks tegemata.. Kas neid leidub veel kusagil mujal Saaremaal, pole ka teada. Üldiselt on Saaremaa jõed nende jaoks tõesti väikesevõitu ning, mis eriti paha, kõikuva veetasemega. Eelmise aasta kuiv suvi võis saada saatuslikuks ka äsja leitud kasinale asurkonnale. Veel juulikuus sain sealt kontrollkäigul siiski mitu elusat jõekarpi: pildistasin neid ja lasksin siis vette tagasi.

Kui keegi leiab Saaremaalt või Hiiumaalt suuri mageveekarpe (eriti elusaid), võiks sellest teatada Võrtsjärve limnoloogiajaama. Ka surnud kojad pakuvad huvi, sest need võivad anda põnevat teavet tulevikuski.



Timm, Henn 1997. Kui vanaks elavad Eesti suured mageveekarbid? – Eesti Loodus 48 (6): 242–243.


Henn Timm (1960) on EPMÜ zooloogia ja botaanika instituudi vanemteadur, erialaks sisevete suurselgrootud.



Henn Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012