Eesti Looduse fotov�istlus
12/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 12/2003
Okasnahksed on kivistunud Vasalemma "marmoriks"

Umbes 454 miljoni aasta taguse troopilise madalmere eluvormirohke kivine ajalugu on avatud VasalemmaPadise mbruse arvukates paemurdudes. Kuulus paleontoloog K. Eduard Eichwald mrkas piirkonna geoloogilist omapra juba 150 aastat tagasi. Ta eritles omaprase kivimitbi, hemikosmiitlubjakivi, mis sisaldas rohkelt samanimelise, okasnahksete perekonda kuuluvate kivististe fragmente. Vrtuslikumat osa sellest lubjakivist tunneme Vasalemma marmorina.

Karl Eduard Eichwald (17951876) on jtnud Eesti geoloogiateaduse ajalukku jlgi mitmes valdkonnas alates paleontoloogiast kuni neotektoonikani. See mitmeklgne teadlane oli Tartu likooli zooloogia eradotsent (18211823) ning Kaasani, Vilniuse ja Peterburi likooli professor (18231855). Esimesena tollases Vene riigis pidas Eichwald paleontoloogia loenguid Tartu likoolis.

Vasalemmas ja selle mbruses paljanduvad Ordoviitsiumi-aegsed lubjakivid kohati lausa maapinnal vi hukese rohukamara all. Sgavamal lasuvad kihid on hsti jlgitavad arvukates endistes ja praegu kasutatavates paemurdudes.

Kivimiline eripra on andnud uurijatele vimaluse eritleda kivimite kompleks, geoloogilistes terminites Vasalemma kihistu, kuhu kuulub ka hemikosmiitlubjakivi. Nimetatud kihistu on arvatud lem-Ordoviitsiumi Keila lademe lemise ja Oandu lademe alumise osa koosseisu ja selle vanus on umbes 452453 miljonit aastat [4]. Kihistu levila moodustab kitsa (25 km laiuse) lne-idasuunalise, umbes 40 km pikkuse vndi Risti ja Saku vahel [3].

VasalemmaPadise mbruses, kus Vasalemma kihistu on kige paremini uurijatele nha, eritletakse kahte peamist kivimitpi: massiivsed kihitamata, kuni kmne meetri krgused ning kuni 5060 m lbimduga lubjakivi kehad riffmoodustised (Arvo Rmusoksa [9] jrgi biohermid). ksteisest on nad eraldatud keskmise- kuni paksukihiliste peene- ja jmedakristalliliste lubjakividega, mida tuntakse Vasalemma marmorina. Need massiivse ehitusega riffmoodustised esindavad Vasalemma kihistu kige spetsiifilisemat osa. Niteks saab neid nha murrus, mida praegu lbib Vasalemma rallirada.

Kolmas kivimitp on savikad lubjakivid, mis moodustavad suurema vi viksema paksusega vahekihte kristalliliste lubjakivide kompleksis. Niisugused kivimid iseloomustavad Vasalemma kihistu levila reala ja vastavat lbiliget vib jlgida niteks Vasalemma raudteejaamast phja poole jva suure murru phjapoolses seinas.


Okasnahksed kivimimoodustajad. Vasalemma mbruse lubjakivid on vga eriilmelised. Seetttu kerkib ksimus, milline neb vlja kivim, mida vib kahtluseta pidada hemikosmiitlubjakiviks. Eichwald laiendas nimetust ilmselt kogu piirkonna lubjakivide kompleksile, andes sellele stratigraafilise ksuse thenduse.

Ndisaegsete uuringute phjal on teada, et Vasalemma kihilised ja suurima praktilise vrtusega lubjakivid koosnevad suures osas mitmesuguste okasnahksete lubitoese fragmentidest, mille osathtsus kivimis vib olla kuni 90%. Keemiliselt koostiselt on srased kivimid peaaegu puhtad karbonaatkivimid, kus CaCO3-sisaldus koos vhese dolomiidi lisandiga vib ulatuda ligi 99 protsendini [7]. Neis kivimeis on aga raske tpsemalt mrata, mis liiki ja perekonda kuuluvate okasnahksete lubitoese fragmendid selles sisalduvad.

Mned aastad tagasi leidsime suured Vasalemma marmori pangased praeguseks veega titunud Rummu murru astangu servalt. 2002. aasta suvel hakati seal uuesti paasi murdma. Pangaseid vaadeldes sai selgeks, millist kivimit vis Eichwald neil ammustel aegadel nha ja mis andis phjuse kasutada nime hemikosmiitlubjakivi geoloogias. Ligi 1,5 meetri krguste ja ka viksemate pangaste mni klg on ilmastiku kes tugevasti porsunud pinnaga ja sellel on hsti nha okasnahkse Hemicosmitese phikuplaatide kuhjed.

Pangaste vrskematel, porsumata pindadel vib nha Vasalemma marmorile iseloomulikku kristallilist struktuuri. Niisuguse struktuuri tingib okasnahkse skeletti moodustavate plaatide ja mitmesuguste llide ehituse omapra: iga ksikelement on terviklik biokristall, millel on kaltsiidikristalli omadused, sealhulgas siledad, likivad murdepinnad. Need annavadki kivimile erilise, marmorit meenutava ilme.

Hemicosmites'e fragmentide hulk Vasalemma marmoris on tenoliselt paiguti vga erinev ja see vib olla asendunud mitmete teiste okasnahksete skeletiosistega. Kohati koosneb marmor ainult mitmesugustest varrellidest, mis osaliselt vivad kuuluda ka meriliiliatele. Tugevalt porsununa pudeneb selline kivim laiali nagu jmedateraline liiv vi peen kruus.


Lunapoolkera korallimeri Vasalemmas. Vasalemma kihistu kivimid on tekkinud Baltika rgmandril laiuvas madalmeres, mis tol ajaligul asus lunapoolkera subtroopilises vndis [5, 6]. Riffmoodustised hakkasid kujunema mbritsevast merephja tasemest veidi krgematel aladel. Nende vanemad osad on tekkinud karbonaatsest mudast, mis valdavalt ei sisalda organismide kodadest ja skelettidest moodustunud toest ehk karkassi. Seetttu on nende kivimkehade kohta kasutatud ka ingliskeelsest kirjandusest prit terminit mud mound (mudapank). Karbonaatse muda laigutist kuhjumist visid pnistena soodustada mitmesugused phjasettest krgemale ulatuvad organismid, nagu varrelised meriliiliad ja okslikud sammalloomad.

Riffmoodustiste lemistes (nooremates) osades vib aga oletada karkassilaadseid struktuure, mis on tekkinud okasnahksete hulka kuuluvate karikakujuliste eokrinoidide lubiskelettidest vi muude organismide lubitoeste (korallid, sammalloomad, ksnad, kihtpoorsed) tiheda lbipimumise tttu. Just riffmoodustiste lemistes osades ilmuvad vanimad korallid Eesti alusphjas. Koralle leidub vahel ka riffmoodustisi mbritsevates kivimites, kuid sinna visid nad sattuda lainetuse mjul.

Vasalemma kihistu setendite kuhjumise aegsed keskkonnatingimused (madal meri ja soe kliima) soodustasid rikkaliku elustiku arengut Eesti territooriumi phjapoolsetel aladel. Hemicosmitese levik oli tenoliselt seotud riffmoodustiste vahetu lhedusega. Sellele viitavad Vasalemma he vana murru pervel nhtud okasnahkse juurjad kinnitusalused, mis asetsesid tihedalt ksteise krval ja moodustasid vikese knnustiku.

Hemicosmitese rekonstruktsioonid [1, 9] lubavad oletada, et see knnustik vib olla jnuk nende okasnahksete tihedast asustusalast. Prast looma surma laguneb lubitoes kergesti ksikelementideks. Okasnahksete lagunemist vga paljudeks osisteks soodustasid nii keskkonnaolud kui ka lainetus, mis vis hiljem sortida osakesed nende suuruse jrgi. See on ka phjus, miks kauneid Hemicosmitese phikuid on leitud sna vhe.


1. Bockelie, J. Frederick 1979. Taxonomy, functional morphology and palaeoecology of the Ordovician cystoid family Hemicosmitidae. Palaeontology 22 (2): 363406.

2. Eichwald, K. Eduard 1854. Die Grauwacken-Schichten von Liv- und Estland. Bull. Soc. Nat. Moscou, 27.

3. Hints, Linda 1990. Locality 2:2. Vasalemma quarry. Kaljo, Dmitri; Nestor, Heldur (eds.) Field Meeting Estonia 1990. An Excursion Guidebook. Tallinn: 131133.

4. Kaljo, Dmitri et al. 1996. More about Ordovician Microfossil diversity patterns in the Rapla section, Northern Estonia. Eesti TA Toimetised, Geoloogia 45 (3): 131148.

5. Nestor, Heldur 1997. Eesti geoloogilise rgajaloo thtsndmused. Eesti Loodus 48 (3): 108111.

6. Nestor, Heldur 1998. Eestimaa sndmusrikas teekond troopikasse. Eesti Loodus 49 (7): 305308.

7. Пылма, Лембит Я. 1977. Литологическая характеристика среднеордовикских пяэскюлаской и вазалеммаской пачек по керну скв. Вазалемма (Эстонская ССР). Литология и полезные ископаемые палеозойских отложений Прибалтики. Рига, Зинатне: 1824.

8. Rozhnov, Sergei V. 2002. Morphogenesis and Evolution of Crinoids and other Pelmatozoan Echinoderms in the Early Paleozoic. Paleontological Journal 36 (6): S525S674.

9. Rmusoks, Arvo 1983. Eesti alusphja geoloogia. Valgus, Tallinn.


Linda Hints (1940) on geoloog, ttab TT geoloogia instituudis.



Linda Hints
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012