Eesti Looduse fotov�istlus
12/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 12/2003
Iseseisvusest meis ja meie mber

Mis on iseseisev organism? Kas selline on ldse olemas? Looduses on ju kik kigiga seostes. Inimorganismgi on tis kikvimalikke mikroorganisme, kellest suur osa on meile eluks hdavajalikud. Ei ole puhast taime ega ka mitte puhast ainurakset. igem oleks vist elda, et valitseb tasakaal selles, kui palju neid kaaslasi on ja mida nad teevad: on halb, kui mnda on liiga palju ja need on liiga aktiivsed, ent sama vib olla ka siis, kui kedagi on liiga vhe vi on need liiga passiivsed.

Kui jtta krvale lihtsalt krvuti elavad organismid ja ka need, kelle kokkusattumine on juhuslik, tuleb ette suur hulk juhtumeid, kus he suurema sees elab kas ks vi mitu viksemat. Valitsevat suhet on nimetatud enamasti kas smbioosiks vi parasitismiks. Smbioosi on mratletud kui kooselu, mille puhul mlemad partnerid reageerivad heskoos ja hise sihiga vliskeskkonna mjutustele, toimides he organismina, ent parasitismi korral nrgestab parasiit peremeesorganismi.

Hiljem on kikvimalikke niisuguseid kooselusid hakatud kutsuma neutraalsemalt assotsiatsioonideks, eelkige selle tttu, et uurijast lhtuvat kasuliku ja kahjuliku sltuvust on tihti raske vi isegi vimatu kindlaks teha: on leminekuid ja tegelikkuses on kooselu liikuvas tasakaalus. Palju oleneb organismide arengustaadiumist ning vliskeskkonnast, kas piltlikult eldes videldakse koos vi ksteise vastu.

Mis on iseseisev riik? Kas seda on olemas? hiskonnas tekkisid riigid kll palju hiljem kui eluslooduses organismid ja liigid, kuid ikkagi. Sellised vrdlused on mistagi lihtsustused. Jttes krvale iseseisvad riigid ja riikide hendused, leidub ju palju sraseidki riike, mis on teiste riikide koosseisus. Enamasti ei nimetatagi neid riikideks, vaid osariikideks, sotsialistlikeks liiduvabariikideks, autonoomiateks, provintsideks vms.

On selliseid, kes tahavad saada iseseisvateks, ja selliseid, kes sdivad selle nimel, kuid on ka sraseid, kes on rahul olemasolevaga: suurem riik pakub kaitset, aitab hda korral ja on enda kanda vtnud suurema vi vhema hulga teisi funktsioone ega kurna viksemat lpsab, aga nii, et on hea. Nii nagu eluslooduses, ei ole siingi puhtaid juhtumeid, olukord vib aastatega muutuda, seega ka soov pelda kas suurema vi viksema iseseisvuse poole.

Ei ole pris samas seisus niteks Soomes Ahvenamaa oma valitsuse, konstitutsiooni, postmarkide ja muuga ning niteks Venemaa sda Teteenias, viimasel kah nagu oma valitsus. Mis seisus on Wales, otimaa, Ida-Timor, Baskimaa, Alaska osariik, Ruhnu saar vi Torgu kuningriik? Ka rahvusvaheliselt on teinekord raske tmmata piire, mis on mis, ja kas ks teeb teisele liiga vi mitte. Samas on see tihtipeale vajalik, et ldse omavahel asju ajada.

Mis on vabatahtlik liit, aga mis vgivaldne? Eesti astus kunagi vabatahtlikult Nukogude Liitu, mille puhul on nd ptud nha sarnasusi Eesti hinemisega Euroopa Liiduga. Kas keegi kujutaks ette Moskva ja Tallinna vahelisi aastatepikkusi lbirkimisi, mille kigus Eesti oleks kogu aeg Nukogude Liidu kandidaatriik ja eksisteeriks vimalus mitte saada liitu?

Fantaseerida vib siin ilmselt lputult. Mis oleks niteks riikidevaheline geenilekanne, eluslooduses endotstobioosi rakusisese kooselu puhul tavaline nhtus?


Toomas Tiivel (1952) on bioloogist diplomaat, bioloogiateaduste kandidaat (1985, rakubioloogia). On olnud Tallinna pedagoogikalikooli bioloogiaprofessor ja Eesti Vabariigi suursaadik Lti Vabariigis. Praegu ttab suursaadikuna Rootsi Kuningriigis.



Toomas Tiivel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012